EUROBLOGI

Euroopa Komisjoni asepresident ning õigusküsimuste, põhiõiguste ja kodakondsuse volinik Viviane Reding

Radikaalsed poliitilised sündmused on Euroopa Liidus alati olnud muutuste käivitajaks. Raudse eesriide langemine tugevdas poliitilist tahet liita Euroopa rahvad ja inimesed tihedamini ühte. Praeguseks on riigipiirid kadunud. Selle asemel on Euroopa Liidu kodanikel võrdsed õigused elada, reisida, õppida, töötada, teha sisseoste või jääda pensionile mis tahes ELi liikmesriigis. Me lõime ühisraha ja ütlesime tere tulemast Kesk- ja Ida-Euroopa liikmesriikidele. Suurte muutuste aegadel on eurooplased ühendanud jõud. Nad on uskunud Euroopasse ja väljunud raskustest tugevamana.

Ka praegune hetk ei ole erand. Koos oleme otsustavalt tegutsenud kriisi vastu võitlemisel. Euroopa on saanud valusaid õppetunde, aga tänu kindlatele otsustele on meie ühine kodu valmis uuteks tormideks. Nüüd on aeg ehitist tugevdada ning vaadata tulevikku loovalt, optimistlikult ja realistlikult.

Kakskümmend aastat pärast seda, kui väikeses piirilinnas Maastrichtis pandi alus Euroopa kodakondsusele, on aeg anda Euroopa projektile …

Siim Kallas, Euroopa Komisjoni asepresident

Kaup peab õigel ajal õigesse kohta jõudma. Ilma selleta pole edukas äritegevus võimalik. Hästi korraldatud logistilised ahelad on tuleviku seisukohalt võtmetähtsusega.

Euroopa logistiliste lahenduste seisukohalt on olulised suhted kolmandate riikidega üle maailma, sealhulgas Venemaaga.

Transport on valdkond, kus Euroopa Liidu ja Venemaa huvid nii põimuvad, langevad kokku kui ka vastanduvad. Alates mõlema poole soovist, et autoveod kaotaksid piiriületusega võimalikult vähe aega, kuni ELi soovini maksta Siberi ülelendude eest vähem praegu Venemaa kehtestatud ebaõiglaselt kõrgetest tasudest.

Mõjutegureid on palju

Olen praeguses ametis neli korda pidanud üsna ulatuslikke läbirääkimisi Vene transpordipoliitika juhtidega ja partnereid hästi tundma õppinud. Transpordi-suhteid Venemaaga mõjutavad üleilmne majanduskeskkond, majanduslikud kaalutlused, meievaheliste probleemide ajalooline taust ning mõlema poole huvid. Asjaolusid tuleb tunda ja arvestada, siis on võimalik leida praktilisi lahendusi.

Mõistagi mõjutab kõiki läbirääkimisi ja kokkuleppeid poliitiline olukord …

Paavo Palk, Euroopa Komisjoni Esindus Eestis

Eelmisel nädalal lipsas ajakir­jandusest läbi teave Euroopa Komisjoni kavandatava üle­euroopalise miinimumpalga kohta. See on järjekordne eu­romüüt. Millest selline kuulu­jutt tekkis?

Komisjon avalikustas 18. ap­rillil uue tööhõive paketi, mis keskendub tööhõive suurenda­misele ja töötajate ühest liik­mesriigist teise suundumise hõlbustamisele.

Tööhõive pakett on loogiline rekordilise tööpuuduse taustal (10,2% ELis veebruaris 2012), see seondub liikmesriikide poolt tänavu märtsi tippkohtumisel kokkulepituga, ELi 2020. aas­ta eesmärkidega, mis eeldavad aastaks 2020 ELis 17,6 miljo­ni (Eestis 38 000) uue töökoha loomist. Juba mitu aastat soovi­tab komisjon tööjõu maksusta­mise vähendamist. ELi tööturu loomiseks soovitakse, et töötud saaksid vähemalt kuus kuud abiraha ka teises liikmesriigis viibides.

Olulisel kohal komisjoni pa­kutavas on meetmed kindlus­tunde suurendamiseks töökoh­tadel ning jätkusuutliku palga tagamine töötajatele.

Komisjoni analüüsis tooni­tatakse, et isegi töökoht ei välis­ta vaesust ning üle 8% ELi tööta­jatest on vaesusriskis, eriti liik­mesriikides, kus sissetulekute erinevus on suur, miinimum­palgad väikesed ning kasutatakse …

Hans Lõugas, tehnoloogiaajakirjanik

Eestlasena tunnen ma ennast Euroopas suurepäraselt. Saan reisida ühest riigist teise ilma tüütute piirikontrollideta, võin sõita oma kodukandis Euroopa Liidu toetusega ehitatud moodsatel teedel, saan ilma valuutavahetust külastamata maksta sama rahaga kodus, sealpool Soome lahte ja ka teises maailmajao otsas.

Aga tehnoloogiaentusiastina – mis tänapäeval muutub muide üha enam keskmise tarbija võrdkujuks – valmistab meie ühine Euroopa ikka veel palju meelehärmi. Euroopa ideaalide üle mõeldes on mul raske mõista, miks veel püsivad rändlushindade virtuaalsed müürid, mis meie maailmajao pisikesteks enklaavideks jagavad. Veel enamgi – miks üldse püsib Euroopa telekomiteenustes rändluse mõiste?

Nutitelefon seljatas arvuti

Et nii küsida, tuleb muidugi aru saada, miks on rändlus ajale jalgu jäänud. 2010. aasta viimases kvartalis kasvasid maailmas nutitelefonide müüginumbrid esimest korda personaalarvutitest suuremaks¹ ja mulluse aasta lõikes võtsid targad mobiilid lõplikult liidrikoha. 2011. aastal müüdi 488 miljonit nutitelefoni, personaalarvuteid aga 73 miljoni võrra …

Volinikud Karel De Gucht ja Michel Barnier

Kuidas avada maailma turud nii, et sellest oleks kasu Euroopa tarbijatele, ettevõtetele ja töökohtadele?

Euroopa vastus sellele küsimusele on lühike: eeskuju. Me oleme maailma suurim ühtne turg ja meie väliskaubanduspoliitika on aktiivselt suunatud kaubanduse edasisele liberaliseerimisele kahe- ja mitmepoolsete läbirääkimiste kaudu.

Aga kui teised ei järgi meie eeskuju? Mis stimuleeriks meie partnereid avama oma turge meie ettevõtetele, kui nende endi ettevõtetel on täielik juurdepääs meie turgudele? Läbirääkijatena tuleb tunnistada, et sellele küsimusele ei ole olemas lihtsat ja lühidat vastust.

*      *      *

Võtkem näiteks riigihanked, mis on majanduslikult väga oluline sektor. ELis moodustavad valitsuste ostud ligikaudu 19% SKP-st, ja äriühingutes, mille tegevus sõltub otseselt riigihangetest, on üle 30 miljoni töökoha. Ka tärkava turumajandusega riikides on tegemist kiiresti laieneva sektoriga, milles Euroopa ettevõtted on väga konkurentsivõimelised.

Euroopa riigihangete sektor on kõige avatum maailmas. Väljastpoolt tulevad töövõtjad võivad meie turul konkureerida …

Hannes Rumm, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht

Head lugejad, soovitan järgnevat artiklit mitte lugeda vorstisõpradel, sest juttu tuleb vorstivabriku tööst ning võileivakate maitseb palju paremini, kui me ei tea, kuidas seda tehakse.

Vorstivabriku all mõtlen ülekantud tähenduses Euroopa Liitu ning vorstisõprade all neid inimesi, kes on ühel või teisel moel tundnud heameelt Euroopa Liidu toetuste üle, mida käimasoleval eelarveperioodil aastatel 2007-2013 makstakse Eestile suurusjärgus 4,5 miljardit eurot.

Ühe kõrvalmõjuna on pikalt vinduv Euroopa usalduskriis ära varjanud selle, et alates eelmise aasta suvest käivad Euroopa Liidus pingelised läbirääkimised selle üle, milliseks kujuneb järgmine ühine eelarve aastatel 2014-2020. Mullu suvel esitas Euroopa Komisjon ettepaneku, mille kohaselt on järgmise seitsme aasta ühiseelarve suurus veidi üle triljoni euro.

Ühine rahakott jaguneb lihtsustatult kirjeldades viie suurema sahtli vahel. Eesti näitel on need sahtlid praeguse kehtivas …

Lauri Leppik, Tallinna Ülikool.

Vanemaealiste aktiivsus on oluliseks eelduseks, et Euroopa rahvastiku vananemise protsessiga toime tuleks. Samas on hulk uurimusi, mis näitavad, et aktiivsus toob kaasa kõrgema elukvaliteedi. Nii et tegemist on olukorraga, kus üks eesmärk toetab teist  ja aktiivsusest on võita nii inimesel endal kui ka ühiskonnal tervikuna.

Aktiivsena vananemine Eestis

Selleks, et öelda, kuidas on aktiivse vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsusega lood Eestis, peaksime neid kategooriaid kuidagi mõõtma. Ega selleks ühte ainukest mõõdupuud olegi, sest aktiivsena vananemine hõlmab erinevaid eluvaldkondi – majanduslikku, poliitilist, sotsiaalset ja kultuurilist aktiivsust ning mõistagi ka tervist. Põlvkondadevaheline solidaarsus aga kätkeb endas nii kontakte, rolle, tööjaotust ja tulusiirdeid perekonna siseselt kui ka tööjaotust ja tulusiirdeid ühiskonna tasandil. Lähem pilk erinevatele indikaatoritele näitab, et pilt on tegelikult kirju – vanemaealiste majandusliku ja poliitilise aktiivsuse poolest ei ole Eesti olukord sugugi halb, kuid teiste Euroopa riikidega võrreldes paistab silma meie tervisenäitajate kehv seis ning ka eakate vähene osalemine vabatahtlikus …

Me ei saa lasta küberkurjategijatel häirida oma elu digitaalmaailmas. Loomisel on Euroopa küberkuritegevuse vastase võitluse keskus, mis võimaldab selle probleemiga tegeleda sobivaimal, st Euroopa tasandil, kirjutab ELi siseasjade volinik Cecilia Malmström.

Te saate telefonikõne, milles teatatakse, et teie arvutiga on midagi lahti ja et tehnik peab sellele kaugjuurdepääsu abil pilgu peale heitma. Viis minutit hiljem on teie arvuti nakatunud viirusega, millest vabanemiseks ei tule teha muud kui paarisaja eurone ülekanne häälele liini teises otsas.

Selline väljapressimine ning teised tõsised küberkuriteod − pangakonto andmete vargus, võltsinternetipoed, nutitelefonide häkkimine ning ulatuslikud ja koordineeritud ründed avalikele teenustele ja infrastruktuurile − on viimaste kuude ja aastate jooksul muutunud järjest sagedasemaks. Teie krediitkaardiinfoni jõutakse e-kirjade kaudu, mille saatjaks tundub olevat teie pank, ning seejärel müüakse see organiseeritud kuritegelikele rühmitustele maha vaid ühe euro eest kaardi kohta. Ettevõtteid ründavad häkkerid, kes püüavad ärisaladustele ligi pääseda. Neist kuritegudest …

Juhan Lepassaar – Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi direktor

Märtsi alguses allkirjastasid kahekümne viie Euroopa Liidu liikmesriigi valitsusjuhid leppe, millega võetakse kohustus hoida oma riigieelarve struktuurses tasakaalus.

Sisuliselt on fiskaallepe lubadus edaspidi mitte enam elada üle oma võimete. Samuti kohustus korrigeerida selle põhimõte alusel oma käitumist ka tagantjärgi ning võtta see aluseks nii riigi igapäevatoimetuste ajamisel kui ka uute poliitiliste algatuste  ja reformide läbiviimisel. Reegleid on ennegi kehtestatud ja lubadusi varemgi jagatud, kuid kriisisurvele ja valimispopulismile ei ole need tõotused tihti vastu pidanud. Miks peaks uus lepe olema siduvam kui eelnevad vanded? Mis annab meile alust väita, et nüüd lubadustest kinni peetakse?

Milles seisneb leppe lisaväärtus?

Varasemate lepingutega võrreldes on põhiline erinevus selles, et kõik osapooled peavad leppe alusel eelarvetasakaalu nõude sisse viima oma riiklikku õiguskorda. Kokkulepe ei jää vaid riikideülesele tasandile, vaid tuleb kinnistada riikide eelarvet reguleerivates alusaktides või muudes sarnastes õigusaktides, mida …

Piret Lilleväli, siseministeeriumi nõunik

Infosüsteemide tähtsust sisejulgeoleku tagamisel ei sea tänapäeval kahtluse alla enam keegi. Arvestades illegaalse rände ja piiriülese kuritegevusega seotud riske ning kontrolli puudumist Schengeni ruumi sisepiiridel, on infosüsteemid tõhusaks täienduseks politseikoostööle ja siseriiklikule rändekontrollile.

Euroopa Liidus on praegu selliseid toimivaid süsteeme ainult kaks. Juba aastaid oli selge, et nendest jääb väheks ning et tuleb otsida moodsaid IT-lahendusi turvalisuse tagamiseks Euroopa Liidus ja Schengeni alal.

Uue põlvkonna infosüsteemide rajamine tähendab aga väga mastaapseid projekte, mis eeldavad selget vastutust, konkreetset juhtimisstruktuuri ja professionaalseid töötajaid. Tuleb tagada suurte riikidevaheliste infosüsteemide jätkusuutlik arendamine ning haldamine 30 riigi jaoks. Sellest ka vajadus Euroopa Liidu IT-agentuuri loomise järele.

Kui Euroopa Komisjon esitas 2009. aasta juunis eelnõu IT-agentuuri asutamiseks, olid Eestis käinud ettevalmistused agentuuri asukohaks kandideerimiseks juba pea kaks aastat. Põhjalik ettevalmistustöö aitas kindlustada, et 2010. aasta lõpus sündis kokkulepe tuua agentuuri peakorter Tallinnasse.

Agentuur tugineb Eesti visioonile

Eesti näeb loodavat agentuuri ennekõike uute lahenduste pakkuja ja rakendajana. Tänaseks on …

Paljudel eurooplastel seisab lähikuudel ees üllatus:  Euroopa Komisjoni senisest palju jõulisem sekkumine liikmesriikide tegevusse, kirjutab Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm esinduse ajakirjas Eurokratt.

Viimase aja parim uudis Euroopa Liidust on see, et märtsi alguses toimunud tippkohtumine möödus pea täiesti pingevabalt. See oli kosutavalt igav kohtumine pärast varasemaid summit‘eid, mille ajal kogu Euroopa ja maailma rahandusturud hoidsid hinge kinni mõne pankrotiohus riigi, euroala ja kogu Euroopa Liidu tuleviku pärast.

Loodetavasti tähendab rutiini naasmine esimest sammu kriisi ületamisel, sest kui tänapäeva maailmas mingi asi uudis ei ole, siis on kõik korras.

Üks üllatus seisab paljudel eurooplastel siiski juba lähikuudel ees – see on Euroopa Komisjoni senisest palju jõulisem sekkumine liikmesriikide tegevusse.

Ajalehe Financial Times’i üks kommentaator kirjutas hiljuti dramaatiliselt: «Euroopa Komisjon on saanud volitused nõuda (liikmesriikidelt) kulukärpeid suurte trahvide …

Artikli autoriteks on Euroopa Komisjoni asepresidendid Viviane Reding ja Olli Rehn

Naised tippjuhiks: Euroopa Komisjon kutsub arutlema, kuidas tuua rohkem naisi suurettevõtete juhatusse
Viimaste kümnendite jooksul on naiste osakaal tööjõu hulgas märkimisväärselt kasvanud. Naiste tööhõive on kasvanud 1997. aasta 55%-lt praegusele 62%-le. Ka hariduses on edusammud tähelepanuväärsed: 60% ülikooli lõpetanutest on naised. Häid tulemusi on aidanud saavutada EL-i õigusaktid ja rahaline tugi.

Edust hoolimata torkab endiselt silma üks oluline puudujääk: ettevõtete juhtkonnas on naisi väga vähe. Paljud kõrgelt kvalifitseeritud naised ei suuda kõigest hoolimata läbi murda klaaslaest, mis takistab neid karjääriredeli kõrgematele pulkadele tõusmast. Statistika on ühemõtteliselt hale: Euroopa juhtivates ettevõtetes on seitsme juhtkonnaliikme kohta ainult üks naine (13,7%) ning vaid üks kolmekümnest juhatuse esimehest on naine (3,2%).

Viimastel aastatel on toimunud …

Catherine Ashton ja Günther Oettinger

Euroopal tuleb karmile tõele näkku vaadata: me ise toodame aina vähem energiat ja peame seda aina enam importima. Enamik Euroopa söekaevandusi on vajunud unustuse hõlma ning Põhjamere nafta- ja gaasivarud kahanevad.

Vajaduses osta naftat ja gaasi mujalt ei ole iseenesest midagi hirmsat. Küsimus on selles, kellelt seda osta. Suurem osa meile energiat importivatest riikidest ei rajane stabiilsel demokraatlikul korral ega ole ELiga ega omavahel heanaaberlikes suhetes (Norra on siin erandiks). Loodusvarade olemasolu loob tihti poliitilisi pingeid, sest ollakse eri meelel selles, kellele varad peaksid kuuluma, kes tohib neid ekspluateerida ja kuidas tuleks kasutada saadud tulu. See ei ole sugugi juhus, vaid omaette nähtus, mida tuntakse „loodusvarade needusena”. Niipea kui Euroopa praegustest majandusraskustest üle saab, hakkab energianõudlus taas kasvama. Ükskõik, kui säästlikult me energiat ka ei tarbiks, tuleb …

Autorid: Uffe Elbæk, Taani kultuuriminister, ja Androulla Vassiliou, Euroopa Komisjoni hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noorte volinik

Praeguse majanduskriisi raskust on võimatu eitada, ent samas on selge, et Euroopas on palju põhjusi ka optimismiks ja lootuseks. Peaksime Euroopas hakkama suhtuma kultuurisektorisse kui lootuse, ideede ja uue majanduskasvu allikasse, mis aitab meil kriisist üle saada.

Homne Euroopa saab olla vaid nii edukas ja elamisväärne kui seda on meie ideed selle kasvu saavutamiseks. Me peaksime kõik olema osavamad selles, mis kunstiinimestel nii hästi õnnestub – saavutada väheste vahendite abil rohkem, leida uusi värskeid vaatenurki ja köitvaid uusi kombinatsioone. Kunst ei ole vaid kirss tordil. See on ka mõtteviis ja harjumus suhtuda tegelikkusesse innovatiivselt, mis võib meid kõiki inspireerida.

Pealegi on kriis majanduslik ja poliitiline ning kindlasti mitte kultuuriline.

Euroopa linnad kuuluvad praegu õigustatult maailma kõige loovamate ja …

Tavaliselt teevad poliitikud ebapopulaarseid otsuseid ainult siis, kui muud valikud on veel hullemad. Suuresti põhjendab see loogika euroala riikide ja IMFi otsust anda Kreekale teine, 130 miljardi euro suurune laen, ehkki enamikus riikides on avalik arvamus tõenäoliselt selle vastu.

Kreeka jaluleaitamine on osa ELi majandusstrateegiast, mille eesmärk on ületada usalduskriis ning pöörata majandus kasvule. Kreekat aidatakse, sest see stabiliseerib olukorda kogu ELis.

Kreekaga tegelemine varjutab ELi muid majandusarenguid. Majandusstrateegia osaks on näiteks ühise majandusvalitsuse tugevdamine, siseturu arendamine ning tulemüüride (EFSF ja ESM) loomine, mis kaitsevad rahanduskriisi levimise eest teistesse riikidesse. Seega kustutab EL korraga Kreeka tulekahju ning sõnastab samal ajal pikemaajalisi eesmärke. Kuna avaliku sektori kulude järsk koomaletõmbamine mõjutab Kreeka majanduskasvu lühiajaliselt negatiivselt, siis tegi Euroopa Komisjon mullu majanduse tõusule pööramiseks ettepaneku vähendada Kreeka kohustust europrojektide puhul 10% võrra. Mõnedel juhtudel rahastatakse nüüd erandlikult 95% projektide maksumusest.

Kui Eestis oli ELi rahaline toetus …