Mona Mägi: Kuidas maitseb Hiina küüslauk või Hispaania tomat?
1. nov 2011
Kuidas maitseb Hiina küüslauk või Hispaania tomat? Vastus on lihtne: ei maitsegi kuidagi. Kaks aastat tagasi tulid kokku 10 sõpra, kes otsustasid hakata propageerima head kohalikku toitu ning nii sündis MTÜ Tagurpidi Lavka. Tagurpidi Lavka idee haakub hästi praegu Euroopa Liidus käimasoleva kampaaniaga “Teadlik põlvkond. Sinu valik loeb!” – ka meie eesmärgiks on teha vähesega rohkem ära, mõjutades keskkonda nii vähe kui võimalik.
Lavkaks kutsutakse kaubaautot, mis viib kaupa linnast maale. Tagurpidi Lavka toob aga eestimaist maakaupa linna, et ka linnarahval oleks võimalus kohalikku toodangut osta. Praegune põhiline probleem on see, et sisse ostetud juurikad on kordi odavamad kui kodumaised ja neid on raske tavakaubandusest leida. Tavalisel tarbijal on lihtne teha otsust välismaise puu- ja juurvilja kasuks, sest see on odavam ja kättesaadavam.
Mujal Euroopas Tagurpidi Lavkale sarnast ettevõtmist korraldatud pole – pigem on levinud nn “farmers marketid”, kus talunikud tulevad turule kokku oma kaupa müüma.
Inimesed ei taju, et tihti on köögilauale jõudnud õun läbinud tuhandeid kilomeetreid ja kulutanud tarbetult ressursse, kui sama hästi võiks osta samu tooteid ka päris kodu lähedalt. Õnneks pole meie supermarketites seis kõige hullem – aina rohkem on võimalik leida ka kodumaist kaupa. Samas tuleb siltide lugemisel olla tähelepanelik. Hiljuti kohtasin riisi, mille juures oli silt “Eesti toode”. See, et kaup on Eestis pakendatud, ei tähenda, et ta on lähedalt pärit.
Tagurpidi Lavka unistab sellest, et inimesed toituksid vastavalt aastaaegadele – et talvel söödaks juurikaid ja hoidiseid ning suvel värsket kraami. See, et meil on nüüd võimalik aasta ringi süüa Eestis kasvatatud tomatit ja kurki, ei ole loomulik. Loodetavasti ei lase inimesed ennast petta supermarketite igavesest suvest ja tuletavad meelde oma loomuliku menüü. Lavka mõte on eelkõige selles, et milleks maksta raha välismaa põllumehele, kui siinsamas Eestis kasvab ka sama asi. Ja milleks osta asju, mis on reisinud tuhandeid kilomeetreid, kui meie enda kaup on palju maitsvam ja tervislikum!
Oleme harjunud, et sügis-talvel on meil toiduks võtta vaid porgand, kaalikas, kapsas, kartul, peet. Tegelikult see nii ei ole. Valik on palju laiem: Eestis kasvatatakse veel pastinaaki, maapirni, kollast porgandit ja mitmesuguseid kõrvitsaid. Samuti pakutakse selliseid eksootilisi asju, mida peab enne müüki panemist raamatust järgi vaatama, et teaks, millega tegu on. Näiteks kasvatatakse Eestis füüsalit ehk juudikirssi, rääkimata arbuusidest, melonitest ja viinamarjadest.
Talvine kaubavalik on lavkas veidi teistsugune – värske toidukraam on asendunud mahlade, mooside, püreede, jahude, helveste ja seemnetega.
Lavkal on suur eesmärk ja väike eesmärk. Suureks eesmärgiks on inimeste koolitamine ja teavitamine ning selgitamine, millist kasu saab majandus, kui inimesed ostavad kodumaist kaupa, ja milline koorem on see loodusele, kui osta tooteid, mis on väga kaugelt toodud.
Põhisõnum, mida teavitustöö kannab, on: eelista Eestimaist, sest sellega kaasneb mahe põllumajandus ja tervislik toitumine. Sellega on seotud teine prioriteet – toetada väiketalunikku ja mitte ainult üksikisiku aspektist vaid tervikuna kogu riigi majanduse vaatevinklist.
http://tagurpidilavka.wordpress.com/
Number of views: 363
Print This Post
Email This Post
RSS comments feed on this entry