Kadri Liik: Brexit on täielik vastutustundetuse triumf

august 17th, 2017

Vasakult paremale: Matti Maasikas, Kadri Liik,  Henrik Hololei ja Sirje Rank

Brexit ei olnud kunagi plaanis, see oli poliitiline mäng riigiga, millest sai tõeline vastutustundetuse triumf, rääkis Euroopa Välissuhete Nõukogu vanemteadur Kadri Liik Paides Arvamusfestivalil, kus toimus elav arutelu Euroopa Liidu tuleviku üle.

Henrik Hololei, Matti Maasikas ja Kadri Liik arutasid reedel, 11. augustil Paides Arvamusfestivalil Sirje Rangi juhtimisel, kas kunagi saame tähistada ka Euroopa Liidu sajandat sünnipäeva.

Kui Maasikas ja Hololei on veendunud, et Euroopa Liidu sajas sünnipäev tuleb kindlasti, siis Liik selles enda sõnul päris sada protsenti kindel ei ole. Veebikeskkonnas Sli.do küsitlusele vastanud publikust oli suurem osa Euroopa Liidu tulevuku suhtes optimistlik, kuid kuulajate seast kostis ka arvamus, et Euroopa Liit ei ole veel 60-aastane, sest selle asutamist peaks arvestama Rooma lepingust hiljem.

Rank rõhutas, et see, kas kunagi saame tähistada Euroopa Liidu sajandat sünnipäeva, sõltub väga palju sellest, missuguseid otsuseid teevad lähiaastatel liikmesriigid: „Kas me tahame koos edasi minna ja kui, siis kuidas.“ Rangi sõnul on Euroopa Liit inimestele lubanud kolme asja: rahu, jõukust ja vabadust. Inimetel on aga täna tunne, et Euroopa Liit on neid justkui alt vedanud. Terrorism ohustab rahu, eurokriis jõukust ja rändesurve on hakkanud piirama ka vabadust. Just need on Rangi arvates ka olulised Brexiti põhjused.

Hololei sellega ei nõustu. „Ma väidan täiesti vastupidist,“ ütles ta. „Probleem ongi selles, et nad (Euroopa Liit – toim) on selle taganud ja seda võetakse iseenesestmõistetavana ja igapäevasena. „Euroopas ei ole olnud mitte mingisugust sõjalist konflikti pärast seda, kui Euroopat oli laastanud kaks sõda. See on narratiiv, mis muidugi läheb peale üle-60-aastastele, aga ei lähe enam peale nendest noorematele, selle pärast, et nende jaoks on see iseenesestmõistetav, et Euroopa riigid omavahel ei sõdi. See ei ole iseenesestmõistetav,“ rõhutas Hololei. Ta lisas, et terrorism ei ole seotud mitte rahu ja sõjaga, vaid sisejulgeolekuga, mistõttu see on hoopis keerulisem teema. Mis majandusse puutub, siis on Euroopa Liit kodanikele kindlasti ka heaolu taganud, sest Euroopa Liidu liikmesriigid on maailmas kõige jõukamad riigid.

Brexit pani saavutuste üle järele mõtlema

Brexit on Hololei sõnul olnud „suurepärane pedagoogiline harijutus“. „Meil on võimalus olnud astuda samm tagasi ja vaadata, mida Euroopa Liit tegelikult tähendab,“ rääkis ta. Hololei rõhutas, et Brexit ei ole mingil juhul hea, kuid see on ümber lükanud „ülioptimistlike eurofiilide Euroopa narratiivi“, mille järgi on Euroopa Liit iseenesestmõistetav ja jätkab tegevust, ilma et selle jaoks peaks suurt midagi tegema. „See on nagu äratuskell. Merkel ütles minu arvates hästi, et nüüd on aeg, kui Euroopa võtab iseenese saatuse enda kätte,“ sõnas Hololei. Ta märkis, et viimase Eurobarameetri järgi on 56 protsenti eurooplastest Euroopa Liidu tuleviku suhtes optimistlikud. Seda oli kuus protsenti rohkem kui möödunud ja kümme protsenti rohkem kui üle-eelmisel aastal. Pealegi tunneb 68 protsenti Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikest end Euroopa kodanikena, mida on rohkem, kui kunagi varem.

Rangi küsimusele, kudas inimesed end Suurbritannias tunnevad, vastas Liik: „Eks nad on hädas. Need inimesed, kes tänapäeva maailmast minu silmis õigesti aru saavad, ei saa kuidagi aru, kuidas Suurbritannia seal üksi paremini hakkama võiks saada.“ Tema sõnul ei olnud Brexit kunagi plaanis, vaid see oli poliitiline mäng David Cameroni ja tema erakonnakaaslaste vahel. „Mängiti riigiga. Minus silmis on see täielik vastutustundetuse triumf. Ärge midagi sellist kunagi kodus järgi püüdke teha,“ ütles Liik. Tema sõnul hakatakse Suurbritanniast alles nüüd tasapisi tegelema nende küsimustega, millega oleks pidanud tegelema enne referendumit, et inimesed oleksid ka tegelikult aru saanud, mille poolt või vastu nad hääletavad.

Liik tõdes siiski, et Suurbritannias on immigratsiooniprobleem. „Meid on neil seal liiga palju,“ ütles ta. Liik sõnas, et selliseid probleeme võib vabaturu tingimustes alati ette tulla, kuid väljapressimise asemel tuleks sel juhul partneritega koostöös ühiseid lahendusi otsida.

Hololei lisas, et Suurbritannia ja Euroopa Liidu suhe on alati olnud natuke vastuoluline. „Suurbritannia on ainuke suur Euroopa demokraatia, kes ei olnud selle rojekti asutajate hulgas,“ rääkis ta. Seetõttu ei ole Suurbritannia Euroopa Liitu kunagi päriselt oma projektiks pidanud ja see ei ole olnud ka kunagi ühemõtteliselt osa Suurbritannia poliitikast. Nüüd, kui suured ettevõtted viivad tuhandete kaudu töökohti Suurbritanniast välja, on sealsed poliitikud hakkanud aru saama, mida Euroopa Liit tegelikult tähendab.

Viis tulevikuvisiooni

Maasika sõnul toetab avalik arvamus kõigis Euroopa Liidu 27 liikmesriigis küll Euroopa Liitu kuulumist, kuid hoopis keerulisem on küsimus, mida liikmesriigid koos edasi tegema peaksid. Sel teemal arutelu käivitamiseks on Euroopa Komisjon välja andnud valge raamatu Euroopa Liidu tuleviku kohta, kus pakutakse välja viis võimalikku stsenaariumit: 1) samamoodi edasi; 2) üksnes ühtne turg; 3) kes tahavad rohkem, teevad rohkem; 4) teeme vähem, aga paremini ja 5) teeme palju rohkem koos.

„Euroopa Liidu integratsioon on kogu 60 aasta jooksul olnud ainult ühesuunaline protsess,“ rääkis Maasikas, kelle sõnul ei ole Euroopa Liidus kunagi ühestki ettevõtmisest, milles on ühiselt kokku lepitud, hiljem loobutud. Maasika arvates vajab kõigepealt vastamist kaks olulist küsimust: mis saab euroalast ja kuidas Euroopa Liit Euroopat kaitseb. Näiteks tuleks hinnata, kas ja kuidas saab Euroopa Liit oma kodanikke kaitsta ülemaailmastumise negatiivsete mõjude eest. Eesti poolt vaadates tuleks Maasika hinnangul toetada sellist tegevust, mis viib Euroopa Liidu tihedamale integreerumisele. „Mida tugevam on Euroopa Liit ja mida tugevamad on sidemed Euroopa Liidu liikmesriikide vahel, seda kindlam on Eesti julgeolek,“ rõhutas Maasikas.

Mitmekiiruseline Euroopa

Üks võimalus Euroopa Liidu liikmesriikide suurema lõimumise saavutamiseks on teha rohkem koostööd nende riikidega, kes soovivad tihedamat koostööd. Kuigi see võimalus on tekitanud kartust, et nii võiksid Euroopa Liidu erinevad osad areneda väga erineva kiirusega, ei ole mitmekiiruseline Euroopa Hololei sõnul midagi uut. „Elame täna mitmekiiruselises Euroopas,“ toonitas ta. Näiteks on Hololei sõnul juba praegu olemas euroala ja Schengeni süsteem, millest osa riike on kõrvale jäänud, ilma et see oleks ülejäänud koostööd takistanud.

Liigi sõnul näeb enamik liikmesriike mitmekiiruselises Euroopas võimalusena Euroopa Liitu tugevamaks muuta, kuid on ka riike, kes näevad selles võimalust Euroopa Liidu otsustest kõrvale põigelda. „See, et teatud liikmesriikide gruppide vahel toimub tihedam koostöö, on reaalsus ja ei häiri kedagi,“ oli Maasikas nõus. Probleemiks muutub see tema sõnul aga siis, kui osa riike ütleb, et teevad midagi koos ja teisi ei kaasa, ka siis, kui teised seda tahaksid. Seni on selline koostöö toimunud alati lähtudes põhimõttest, et ühistegevuses saavad kaasa lüüa kõik, kes seda soovivad ja selleks seatud nõyudeid täidavad. Eriti tähelepanelikud peaksid Eesti poliitikud Maasika sõnul olema euroala ja kaitsekoostöö suhtes.

Koos oleme tõsiseltvõetavamad

Maasika hinnangul ei sünni ükski suur asi Berliini ja Pariisi kokkuleppeta, kuid ükski suur muutus ei saa Euroopa Liidus tänapäeval toimuda ka väiksemaid liikmesriike kaasamata. Liigi sõnul annab väikestele riikidele palju võimalusi ka see, et Saksamaa on alles kasvamas oma liidrirolli. Paljud Saksamaa poliitikud on tema arvates veel harjunud mõttega, et nad esindavad väikest Lääne-Saksamaad, mistõttu on Saksamaal Euroopa asjadega tegelevate poliitikute pink nii-öelda lühike ja ka väljastpoolt tulevaid häid ideid võetakse meelsasti kuulda. Eesti peaks Liigi arvates Euroopa asjades senisest rohkem kaasa rääkima ka siis, kui tegemist ei ole digiteemadega.

Holeolei juhtis tähelepanu ka faktidele. 60 aasta eest moodustasid Euroopa elanikud 15 protsenti maailma rahvastikust, kuid Euroopa Liidu sajandaks sünnipäevaks on see suhtarv hinnangute kohaselt viis protsenti ja Euroopa kodanikud on keskmiselt ka tunduvalt vanemad. Samas on Euroopa majandus maailmas väga oluline ja Hololei sõnul on just Euroopa piirkond, mis on globaliseerumisest kõige rohkem võitnud, sest Euroopa on maailma suurim eksportija.

Euroopa Liidu 27 liikmesriiki ekspordivad praegu kokku ligikaudu 5,5 triljoni euro eest kaupu. Seda on 2,5 korda rohkem Hiinast ja üle kolme korra rohkem Ameerika Ühendriikidest. „Oleme huvitatud sellest, et on vabakaubandus ja rahvusvahelised organisatsioonid, kes suudavad seda ka tagada olukorras, kus kiputakse pöörduma protektsionismi,“ rääkis Hololei. Tema sõnul on Euroopa eksportijad välja arvutanud, et kaubandustõkete arv on viimase  aastaga kasvanud ligikaudu kümme protsenti ja see maksab Euroopa eksportijatele ligikaudu 27 miljardit eurot. „Kui tahame maailma mõjutada, siis peame olema ühtsed,“ rõhutas Hololei.

Euroopalikud väärtused

Selleks, et aru saada Euroopa Liidu olemusest, tuleks mõista ka Euroopa põhiväärtusi. Maasikas sõnul on need väärtused Euroopa Liidu aluslepingutes kirjas olevad „õigusriik, demokraatia ja turumajandus“. Tema hinnangul on ka Euroopa Liidu välispoliitika väga väärtuspõhine. See tähendab tema sõnul iseäranis rahvusvahelise õiguse kalliks pidamist ja inimõiguste, demokraatia ja hea valitsemistava levitamist.

Rangi sõnul on väga oluised ka eurooplaste elamise viis, mille hulka kuuluvad säästlik arneg ja loodushoid. Hololei sõnul on eurooplased muu maailmaga võrreldes tundlikumad ka sotsiaalsetes küsimustes nagu näiteks sotsiaalpoliitika ja ametiühingute roll. Teiseks on tema sõnul eurooplased muu maailmaga võrreldes ka sekulaarsemad ja liberaalsemad. Näiteks oleme surmanuhtluse vastu ja oleme liberaalsemad embrüode uuringute suhtes, mis teistes riikides toovad endaga kaasa väga tõsiseid ühiskondlikke debattte. Kolmandaks otsivad eurooplased globaalseid lahendusi ja soovivad reeglitepõhiseid rahvusvahelisi organisatsioone, selle asemel, et üksnes enda koduriigi huvide eest väljas olla.

Ka Liik on veendunud, et  ülemaailmastumine ja Euroopaga lõimumine on siiani Eestile turvalisust juurde andnud. Seetõttu hämmastab teda enda sõnul see, kuidas inimesed vahel globaliseerumist kardavad ja kosmopoliitsust kohalikule identiteedile vastandavad. „Ma olen väga kohalik, väga lokaalne, ma olen täielik kolkapatrioot ja samal ajal ka üsna kosmopoliitne. Minu jaoks nad mõlemad võimendavad teineteist. See, et ma tean oma kohta ja oma juuri, annab mulle kindlustunde globaalsel maastikul ja see, et ma liigun globaalsel maastikul, paneb mind rohkem väärtustama oma väikest kodu,“ rääkis Liik.

Arutelu saab järelvaadata siit.

Kas Molenbeeki ümber peaks betoonist müüri ehitama?

august 16th, 2017

Vasakult paremale: Jaak Jõerüüt, Uku Särekanno, Arp Müller, Andres Kahar ja Heldur Meerits

Paides Arvamusfestivalil piirideta Euroopa turvalisuse ja terrorismi üle arutanud Heldur Meerits, Jaak Jõerüüt, Andres Kahar ja Uku Särekanno olid ühel meelel, et terrorismi ärahoidmiseks tuleb paljusid probleeme vaadelda üksikutest tegudest laiemalt.

Arp Mülleri juhitud arutelu algas publikule esitatud küsimusega „Kuidas oleksid valmis panustama ühiskonna suuremasse turvalisusesse?“. Selgus, et 26 protsenti vastanuteks oleksid nõus andma riigile loa registreerida andmed oma reiside kohta ja 25 protsenti oleksid nõus ka piirijärjekorras seisma, kuid suurim osa vastanutest, ligi kolmandik, ei oleks suurema turvalisuse nimel nõus senistest õigustest loobuma. Samas näitab Eurobaromeetri küsimus, et 75 protsenti Eesti elanikest arvab, et Euroopa Liit peaks senisest enam tegelema terrorismivastase võitlusega.

Meeritsa ja Kahara hinnangul on terrorismi vastane võitlus küll oluline, kuid mitte kõige tähtsam Euroopa Liidu ees seisev probleem. Jõerüüt on aga enda sõnul selles küsimuses „pigem keskmine eestlane“. „Siia klapiks vist Soome kuulsa suusahüppaja Matti Nykäneni nali, mida tema mõtles tookord täiesti tõsiselt,“ rääkis Jõerüüt, „see on see fifty-sixty“. Ta selgitas, et inimesed tajuvad terrorit väga erinevalt. Osa inimesi seostavad seda konkreetsete tegudega, teiste jaoks on see aga otseselt seotud turvatundega.

Võidelda tuleb mitmel rindel

Ka Meeritsa sõnul tuleks terrorismiga seotud probleeme vaadelda laiemalt üksikutest ebainimlikest tegudest. Vägivalla hoogustumise üks olulisi põhjusi on see, et osa inimeste ootused elule on suuremad, kui nende tegelikud võimalused, rääkis ta. Pettumustes hakatakse aga süüdistama teisi inimesi. Seetõttu tuleks terrorismi ärahoidmiseks Meeritsa sõnul kindlasti tegeleda ka sotsiaalsete probleemidega.

Särekunno hinnangul tuleks lisaks ühiskondlikele ja konkreetse terroristi probleemidele püüda mõista ka väljaspool Euroopat toimuvaid protsesse, mille hulka kuuluvad ränne ja Lähis-Idas toimuvad arengud. Ta rõhutas, et terroritegude taga on tavaliselt suured organisatsioonid, mille vastu võitlemiseks tuleks Euroopa Liidu liikmesriikidel teha koostööd ja leida infotehnoloogilisi lahendusi tõhusaks andmevahetuseks.

Kahara sõnul tuleks tähelepanu pöörata ka sellele, et terrorism ei ole uus nähtus – terrorit esines näiteks juba Suure Prantsuse revolutsiooni ajal ja bolševistlikult Venemaal, kus valitses riiklik terror. Radikaalide tegevuse taga on aga tavaliselt olnud utopistlik ideoloogia, mille järgijad ei ole pidanud võimalikuks saavutada oma eesmärke radikaalsete meetoditeta.

Vähem ohvreid ei tähenda väiksemat ohtu

Statistika näitab, et terrorismiohvrite arv tänapäeval väiksem kui ligi 50 aastat tagasi. 1970. aastatel suri terroristide käe läbi Lääne-Euroopas igal aastal üle 400 inimesi, samas kui möödunud aastal hukkus terrorismi tõttu Euroopa Liidus 142 inimest. See ei tähenda Jõerüüdi arvates aga kaugeltki, et islamiterrorismist tulenevat ohtu oleks väiksem, kui arvatakse. Statistikast olulisem on tema sõnul terrorismi kui nähtuse tõsiduse mõistmine.

Ka Särekunno sõnul on see, kui inimesed ennast ebakindlalt tunnevad, alati väga suur probleem nii valitsusele kui ka kogule ühiskonnale. „Viimane kümnend on Euroopa jaoks olnud nagu pohmelus pärast pidu,“ rääkis Särekunno. Kui enne seda oli ilus aeg, mil Euroopa Liit laienes ja majandusel läks hästi, siis nüüd tuli eurooplastel hakkama saada majanduskriisi ja Euroopast väljaspool tekkinud probleemidega, mis tekitas inimestes hirmu ja ebakindlust. Just need muutused on Särekonna hinnangul otseselt seotud ka Brexitiga.

Selleks, et terrorismi tekkepõhjuseid mõista, tuleb Jõerüüdi sõnul vahel kuulata ka negatiivseid analüütikuid ja loovinimesi. Hea analüüsi ja tulevikuvaate võivad tema sõnul anda ka ilukirjanduslikud teosed. Näiteks sobivad Rootsi politsei probleemide mõistmiseks Jõerüüdi hinnangul suurepäraselt Rootsi krimikirjaniku Henning Georg Mankelli lood inspektor Kurt Wallanderist. Jõerüüt märkis, et igas Wallanderi loos on algusest peale väga palju juttu Rootsi politseisüsteemist, raha vähesusest ja rumalatest reformidest. Kuigi kirjanik ise on igasse raamatusse lisanud märkuse, et tal on romaanikirjaniku vabadus ja üksüheseid vasteid teosest otsida ei ole mõtet, räägivad Rootsi kõrged politseiametnikud Jõerüüdi sõnul praegu murelikult sellest, millest Mankell kirjutas 20 aasta eest.

Müürid ja tarad probleemi ei lahenda

Mülleri küsimuse peale, kas terrorismiga seotud probleemidest tuleks eeskuju võtta Iisraelist ja ümbritseda näiteks Brüsseli Molenbeeki linnaosa betoonmüüri ja taraga, vastasid arutelus osalenud üksmeelselt „ei“. „Ei saa võrrelda väikest riiki Iisraeli Euroopaga,“ rõhutas Kahar. Peale suuruse eristab Euroopa riike Iisraelist tema sõnul näiteks ka see, et lõhkematerjale ei pea Euroopasse väljastpoolt piiri sisse tooma. Vastupidi, nende kaevandajatega on kimpus ka Eesti politsei. Müüri taha pugemine  ei ole Kahara arvates kunagi ka parim lahendus olnud.

Ka Molenbeeki piiril elav Särekunno ei näe müüride ja tarade ehitamises lahendust. Tara hoiaks tema sõnul Brüsselist eemale ehk põdrad ja rebased, keda lähedalasuvast metsast aeg-ajalt linna sattub, aga mitte terroriste, sest enamik neist on inimesed meie enda kõrvalt. Näiteks oli üks Brüsseli metroos enesetapurünnaku korraldanud terrorist Belgia olümpiakoondise liikme vend.

Abi võiks Särekonna sõnul olla heast luureteenistusest, kes kurjategijad õigel ajal avastab, kuid ka suurema sotsiaalse sidususe poole püüdlemisest. „Ma ei usu kindlasti ka naiivselt seda, et on võimalik ehitada üles selline haridussüsteem, mis kõik pahurid välja võtab ja kenadeks inimesteks kasvatab, aga püüdma peab,“ on Särekanno veendunud. Meeritsa ja Särekanno hinnangul oleks kasu ka sellest, kui Euroopas peetaks rohkem dialoogi islamiusuliste ja nende liidritega, kes peaksid võtma juhtrolli ja mõistma vägivalla hukka.

Kahara sõnul on oluline ka teada, kes ja kunas Euroopa Liidu välispiiri ületavad ja kuhu nad seejärel suunduvad. Selleks teevad Euroopa Liidu liikmesriigid praegu küll tihedat koostööd, kuid näiteks kõiki liikmesriike hõlmavat statistikat selle kohta, kui palju on Euroopas inimesi, kelle täpne asukoht on ametivõimudele teadmata, Kahara sõnul veel olemas ei ole.

Selleks, et riigivõimudel oleks Schengeni viisaruumis viibivate kolmandatest riikidest pärit inimeste kohta parem ülevaade, kavandatakse 2020. aastaks luua keskne andmebaas. Praegu on kõigil liikmesriikidel eraldi andmebaasid. Kuigi praegu on keskselt seotud üksnes andmebaas, milles jagatakse andmeid kurjategijate kohta, ei ole Kahara sõnul Eesti ametivõimudel ka praegu oma partneritelt vajaliku info kättesaamisega probleeme. Kurjategijate kiiret arreteerimist võib aga vahel takistada demokraatlikes riikides kehtiv inimõigusi kaitsev süütuse presumptsioon, mis tähendab, et kedagi ei tohi kuriteos süüdistada enne, kui ta on tõenditele põhinedes süüdi mõistetud.

Kas turvalisus, privaatsus või mõlemad?

Särekanno toonitas ka, et inimene, kes võib olla ohtlik, tuleks ära tunda juba siis, kui ta ilmub Euroopa Liidu välispiirile. See ei ole võimalik elektroonilise suutlikkuse ja võimekate sisejulgeolekuasutusteta, kes peavad kahtluse korral paratamatult ka inimeste isiklikes andmetes tuhnima.

Seetõttu on ajakohane küsimus, kui palju on Euroopa Liidu kodanikud nõus oma privaatsusest turvalisuse nimel ära andma. Näiteks on Euroopas hiljuti arutatud selle üle, kas inimestele peaks võimaldama krüpteeritud andmete edastamise. Meeritsa sõnul on krüpteeritud andmetega nii, nagu kirvega, mida saab kasutada nii paadi ehitamiseks kui ka naabrimemme mahalöömiseks, mistõttu on väga keeruline öelda, kas selline andmevahetus on pigem positiivne või negatiivne.

Kahar lisas, et julgeolekuasutused saavad terrorirünnakuid ära hoida vaid siis, kui neile on antud selleks vajalikud võimalused. See tähendab aga paratamatult, et põhiõigustes tuleb natuke järele anda. Otsuse, millistes õigustes, kui palju ja missugustes tingimustes järele anda tohib, peab aga Kahara sõnul tegema iga riigi demokraatlikult valitud parlament.

Kahar ja Jõerüüt rõhutasid ka, et teistegi isikuvabadusi piiravate otsustega tuleb olla väga ettevaatlik. Kuigi näiteks mõned meediaga seotud piirangud võivad esmapilgul tunduda vajalikud terrorismiga võitlemiseks, ei tohi ära unustada, et meedia on ühiskonna valvekoer. Sellele ei saa piiranguid kehtestada juhul, kui soovime elada vabas demokraatias, mitte riiklikku terrorit kasutavas totalitaarses süsteemis.

Heldur Meerits on Eesti investor ja vabamõtleja.

Jaak Jõerüüt on Eesti proosakirjanik, luuletaja, diplomaat ja poliitik.

Andres Kahar on KAPO pressiesindaja.

Uku Särekanno on Eesti diplomaat ja Euroopa Komisjoni rändeekspert.

Arutelu kandis üle Vikerraadio ja seda saab järelvaadata siit.

Tarja Halonen: Ärgem alahinnakem oma võimalusi maailma muuta

august 15th, 2017

Vasakult paremale: Tarja Halonen, Keit Kasemets, Philippe Jourdan ja Mikko Fritze.

Kuigi viimase kümne aasta jooksul Euroopas üha rohkem probleeme populismiga, on Soome president Tarja Halonen Euroopa Liidu ühise demokraatliku tuleviku suhtes optimistlik.

Laupäeval, 12. augustil arutasid Tarja Halonen, Philippe Jourdan ja Mikko Fritze Keit Kasemetsa juhtimisel Paides Arvamusfestivalil selle üle, kuidas seista vastu populismile ja äärmuslusele.

„Populistid ei saa üksi võimule. Neil on vaja inimesi, kellele nad on sümpaatsed ja kes nendega koostööd teevad,” rääkis Halonen. Tema sõnul ühendavad populiste nii vastandumine peavoolupoliitikutele ja eliidile kui ka lihtsate lahenduste väljapakkumine. „Populistide üks peamisi sõnumeid on, et nii-öelda eliit ei kuula tavalisi inimesi või ei hooli nendest,” lisas Soome 11. president. „Rahvast ei tohiks alahinnata. Peaksime inimesi väga hoolega kuulama, rõhutas ta ja lisas, et vastutustundlik poliitika peaks ka rahvast juhtima ja püüdma tema usaldust võita just teabe jagamise abil. Seetõttu mängib Haloneni sõnul meedia populismivastases võitluses väga olulist rolli: „Öeldakse, et erinevus valeuudiste ja halva ajakirjanduse vahel on väike. Ajakirjanduse kvaliteedile ja usaldusväärsusele keskendumine on parim kaitse äärmusluse vastu,” rääkis ta.

Peale selle on populistid Haloneni hinnangul sageli ülejäänud poliitikutest märksa värvikamad. Mis aga puutub põhjamaadesse – milleks Eestigi Haloneni hinnangul üha enam muutub – siis on tema arvates Eestis ja Soomes palju lihtsam teistest värvikam olla kui näiteks Prantsusmaal. Seda näitab presidendi sõnul ilmekalt silt, mida ta Eestis poeaknal nägi: „Ma ei ole surnud – olen lihtsalt eestlane.” „See lause võiks ka Soomes suurepäraselt müüa: ma ei ole surnud, olen lihtsalt soomlane,” arvas Halonen.

Kuna populistid peavad kompromisside tegemist tihti nõrkuseks, siis on nad Haloneni hinnangul kõige edukamad opositsioonis. Selleks, et rahva usaldust võita ja ka tegelikult oma eesmärke saavutada, peab aga poliitik olema võimeline kompromisse tegema. Haloneni sõnul on see üks oluline põhjus, miks Pärissoomlased ei ole suutnud ühte hoida ja on lagunenud kaheks erinevaks erakonnaks. See osa endisest Pärissoomlaste erakonnast, kes ei olnud valmis õigel ajal kompromisse tegema, on jäänud opositsiooni.

Populism ei ole uus nähtus

Kasemetsa sõnul on populism mõnedes maailma piirkondades, nagu näiteks Ladina-Ameerika, olnud pikka aega nii-öelda poliitika pärisosa, samas kui Euroopas tuleb aeg-ajalt ette populismilaineid, millest mõned on lõppenud väga halvasti nii Euroopa kui ka terve maailma jaoks. Tema hinnangul on hakanud populistid Euroopas eriti kiiresti pead tõstma just viimase kümne aasta jooksul. Seda näitavad ka hiljutised Prantsusmaa presidendivalimised, mille esimeses voorus toetas 15 miljonit inimest eliidivastaseid jõude.

Jourdani rõhutas siiski, et tähelepanu tuleks pöörata ka sellele, et populism ei ole Prantsusmaal uus nähtus. „Rahvusrinne (Front National) asutati juba ligi 50 aastat tagasi. Olin toona Pariisis üliõpilane ja mäletan seda aega,” rääkis ta. Kuigi Rahvusrinde asutajad olid Prantsusmaal 60. aastate paremäärmuslikud liikumised, on populismi leviku põhjused Jourdani hinnangul seotud kaasaegse inimese identiteedi ja olemusega. „Mul on aastate jooksul süvenenud sügav veendumus, et maailma probleemid on eelkõige inimese probleemid ja inimese probleemid on eelkõige hinge probleemid,” rääkis Jourdan, kes rõhutas, et ta ei ole politoloog, vaid vaimulik. „Ma ei ole isegi Prantsuse kodanik, nii et Prantsusmaa valimistel ma kahjuks hääletada ei saanud,” lisas ta.

Populismi üheks oluliseks põhjuseks on Jourdani sõnul inimeste ängistus ja hirm teiste inimeste ees, mis on seotud kiiresti muutuva maailmaga. Tema hinnangul käib alates Suurest Prantsuse revolutsioonist Euroopas pidev võistlus traditsioonide ja uuenduste vahel, mis tekitanud inimeste sees teatud tühjuse. Kuigi ühelt poolt soovime vabadust ja individuaalsust, peaksime Jourdani sõnul teiselt poolt rõhutama ka inimeste universaalsust, seda, mis ühendab kõiki inimesi, sest muidu ei ole võimalik sõdu ja konflikte vältida.

Seetõttu on Jordani arvates populistidega vastandumisest märksa olulisem püüda neid ja nende pooldajaid mõista, sest sildistamisest on kasu üksnes populistidele. Tema sõnul ei ole ühtegi erakonda kunagi varem nii palju sildistatud kui Prantsusmaa Rahvusrinnet ja ükski erakond ei ole end ka ise nii palju sildistanud. „Jean-Marie Le Pen on olnud justkui enesesildistamise maailmameister,” ütles Jourdan. Populistist võiks tema arvates mõelda kui oma vennast, sest populismi on võimalik peatada vaid siis, kui saame aru, kuidas selle pooldajad maailma näevad.

Elame keerulises maailmas

Mikko Fritze sõnul on üks populismi levimise olulisi põhjusi ka see, et elame väga keerulises maailmas, kus inimesed püüavad leida lihtsaid lahendusi. Samal arvamusel on ka Ungarist pärit Tallinna Ülikooli õppejõud Zsolt Bugarszki, kelle sõnul on populistid Ungaris tugevamad kui kunagi varem. Ungari politoloog toonitas, et liberaalses demokraatias ja kapitalismis on väga keeruline elada, sest inimesel tuleb pidevalt õppida ja ennast arendada. „Ungari populistid ütlevad, et seda ei pea tegema. Vajame vaid mõnda autotehast ja majandus läheb üles. Nad edastavad sõnumit, et hea tulevik on hea juht,” rääkis Bugarszki. Eestis inimesi oleks sellises jutus tema hinnangul märksa keerulisem veenda.

Selles, et tugevas, autoritaarses juhis võiks midagi head olla, on Fritze sõnul ajaloolistel põhjustel väga keeruline veenda ka sakslasi. Kuigi Bertelsmanni sihtasutuse hiljutine uuring näitab, et 28 protsenti sakslasi kaldub toetama populistlikke loosungeid, ei ole populistid Fritze sõnul Saksamaal õnneks kuigi tugevad. „Saksamaal on väga palju inimesi, kes on nende teemadega väga ettevaatlikud ja valmis omalt poolt palju tegema selleks, et populismi ei oleks,” rääkis Fritze. Tema sõnul tunnevad sakslased siiski ebakindlust mujal maailmas toimuva üle, näiteks selle üle, et Türgi president Recep Tayyip Erdoğan on avalikult öelnud, et demokraatia on justkui rong, millega ta sõidab, kuni on õige aeg maha hüpata.

Kuigi viimastel aastatel on ka Saksamaal tugevaks muutunud Euroopa Liidu ja eurotsooni suhtes kriitiline erakond Alternatiive für Deutschland, on Saksamaal populismi levikuks Fritze sõnul suhteliselt vähe pinnast, sest selle riigi majandusel läheb hästi ja pealegi on Saksamaal väga populaarne riigikantsler, kes oskab rahvast ühendada ja kelle poolt hääletab isegi osa vasakpoolse maailmavaatega inimesi.

Haridus aitab mõista

Selleks, et populistlikud loosungid rahva seas poolehoidjaid ei leiaks, tuleks Fritze sõnul lastele juba koolis rääkida, et demokraatia ei ole iseenesestmõistetav. „Koolid õpetavad palju, aga harva õpetavad nad demokraatlikku käitumist,” tõdes ta. Just seda, kuidas teisi ära kuulata ja kompromisse teha, tuleks Fritze arvates koolides senisest palju rohkem õpetada: „Koolid peaksid muutuma demokraatlikumaks, et oleks selge, et demokraatia ei jätku iseenesest, vaid seda peab pidevalt uuendama ja toetama.”

„Minu jaoks on oluline see, et ühiskonnas toimuks reaalne dialoog. Mitte debatt inimeste vahel, kes tegelikult ei taha teist ega tema argumente kuulata,” lisas Jourdan. Selleks on tema sõnul oluline, et koolis õpetataks ka filosoofiat ja teisi õppeaineid, mis aitavad lastel ja noortel maailma mõtestada ja teistsuguste vaadetega inimesi mõista.

Sellega on nõus ka Halonen, kelle sõnul peaks lastele senisest rohkem õpetama, kuidas suhelda ja teha koostööd inimestega, kes neile isiklikult väga ei meeldi, sest just see teeb võimalikus demokraatliku dialoogi. Inimesi, kelle vastu meil kohe isiklikku sümpaatiat ei tekki, kohtame aga elus väga sageli.

„Demokraatia ei ole paigalseisev pilt. See on protsess. See, et tänased saavutused ka homme veel olemas on, ei ole sugugi kindel,” rääkis Halonen. Tema sõnul tuleks inimestes poliitilise arutelu vastu pidevalt huvi äratada. Seejuures on ka väga oluline, et Euroopa Liit, Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja teised demokraatia kaitseks ja edendamiseks loodud ühendused jääksid püsima.

Kõige olulisem asi populistlike vaadetega võitlemisel on Haloneni sõnul aga see, et ei tohi alla anda. „Varem või hiljem teid kuulatakse,” rääkis Halonen. „Ärgem alahinnakem oma võimalusi maailma muuta. Me saame sellega hakkama. Alustame igal hommikul üha tugevamana.”

Tarja Halonen (sündinud 24. detsembril 1943 Helsingis) oli 2000.–2012. aastal Soome president. Ta on hariduselt jurist ja oli Soome esimene naispresident. Halonen astus 1971. aastal Soome Sotsiaaldemokraatlikku Parteisse. Tema välisministriks oleku ajal astus Soome Euroopa Liitu ja 1999. aasta teisel poolel oli Soome esimest korda Euroopa Liidu eesistujariik.

Philippe Jean-Charles Jourdan (sündinud 30. augustil 1960 Daxis Prantsusmaal) on 2005. aasta 23. märtsist katoliku kiriku apostellik administraator Eestis. Jourdan tuli Eestisse 1996. aastal ja sai 2005. aastal Eesti kodanikuks.

Mikko Fritze (sündinud 27. novembril 1963 Tamperes) on tõlk, tõlkija, õpetaja ning kultuuritegelane. Euroopa kultuuripealinna projekti vedava sihtasutuse Tallinn 2011 juhatuse liige. Praegu on Fritze Amsterdami Goethe instituudi juht.

Arutelu saab järelvaadata siit.

HEILIKA LEINUS, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse kommunikatsiooninõunik (eesistumine)

ELi teadusvolinik: Hollandi teadlane tegi Euroopa grandi abil murrangulise avastuse

juuli 25th, 2017

Selle nädala alguses Eestis viibiva Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni voliniku Carlos Moedase sõnul võib Euroopa Teadusnõukogu grandi saanud hollandi teadlase Leo Kouwenhoven murranguline avastus tähendada, et peagi võime traditsiooniliste arvutite ja infovõrkudega hüvasti jätta.

– Millised on teie peamised ootused seoses konkurentsivõime eest vastutavate ministrite mitteametliku kohtumisega?

Järgneva kuue kuu jooksul on Eesti eesistumise prioriteediks juhtida järgmist teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi kujundavat poliitilist debatti.

Eesmärgiks on algatada väga tõsine arutelu selle üle, mida peaks 2020. aasta järgne Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni rahatusprogramm Euroopale pakkuma. Meie ülesanne on määrata uus suund, mis kujundab meie tuleviku. See ei ole lihtne ega juhtu üleöö. See nõuab poliitikakujundajatelt värsket pilku teadusuuringutele ja innovatsioonile uute globaalsete trendide kontekstis. Need trendid ohustavad Euroopa riikide majanduse pikaajalist jätkusuutlikkust, keskkonda ja meie kodanike elukvaliteeti. Peame tagama, et meie loodav teadusuuringute ja innovatsiooni keskkond suurendaks Euroopa võimet toetada radikaalset, turgu loovat innovatsiooni. See on valdkond, milles Euroopa on maha jäänud ja miski, mida meil on hädasti vaja oma konkurentsivõime edendamiseks.

Komisjoni esindajana plaanin esitada ettepaneku järgmise raamprogrammi kohta 2018. aasta suvel. Selle sügise uus „Horisont 2020“ tööprogramm hõlmab juba mõningaid samme muutuste suunas, sealhulgas Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) katseetappi.

– Mis on teie hinnangul kõige põhjapanevam uuendus, mis on pälvinud Euroopa Teadusnõukogu grandi?

Praeguse seisuga on Euroopa Teadusnõukogu rahastanud ligikaudu 7000 teadlase projekti kogu Euroopas. Nad soovisid teostada ambitsioonikaid, uudishimust ajendatud projekte, et minna üle meie seniste teadmiste piiride. Raha saamiseks pidid nad rinda pistma väga paljude konkurentidega. Hiljutised sõltumatud uuringud on kinnitanud, et üle kahe kolmandiku Euroopa Teadusnõukogu grandi saanud projektidest on viinud märgatavate edusammude või murranguteni teaduse valdkonnas. Seega panustame talentidesse, kes saavutavad ka tulemusi. Neil avastustel, mis puudutavad sageli meie alusteadmisi asjade toimimisest, on teaduse piire ületav mõju, ükskõik, kas tegemist on meditsiini, energia salvestamise või infotehnoloogia alaste uuringutega.

Las ma toon ka ühe näite. 2012. aastal tõestas Euroopa Teadusnõukogu grandi saanud Hollandis asuva Delfti Tehnoloogiaülikooli teadlane Leo Kouwenhoven Majorana fermionite olemasolu. Nende osakeste olemasolu võimalikkusest oli räägitud juba 1930. aastatel ja nende avastamine ei olnud huvitav mitte üksnes füüsikutele. Tänu Majorana fermionite omadustele võib neid olla võimalik kasutada informatsiooni edastamiseks kvantbittides, mis võib muuta tegelikkuseks kvantarvutid.

2015. aasta oktoobris oli Kouwenhoveni saavutus ajakirja Nature Physics viimase kümne aasta kõige murrangulisemate teadusavastuste nimekirjas. Professor Kouwenhoven töötab praegu koos Euroopa Liidu poolt rahastatavate teadlastega tehnoloogia kallal, mis võib muuta tõelisuseks suure kiirusega kvantinformatsiooni võrgud. On teisigi Euroopa Teadusnõukogu grandi saanud inimesi, kelle teadustöö ei aita mitte üksnes luua tooteid, vaid ka uusi tööstusharusid.

– Eesti visiidi ajal kohtute ka TransferWise’i kaasasutaja ja tegevjuhi Taavet Hinrikusega. Kuidas on sellel noorel visionääril võimalik panustada Euroopa teaduspoliitikasse?

Vajame uuendusmeelseid ja inspireerivaid inimesi, visionääre nagu Taavet Hinrikus, kes teeksid Euroopa Komisjoniga tihedat koostööd teaduse rahastamise tuleviku kujundamisel Euroopa Liidus. Euroopa Innovatsiooninõukogu kõrgetasemelise töörühma liikmena on tal suurepärane võimalus mõjutada teadusvaldkonna poliitikat.  

See töörühm, kuhu kuuluvad mõned Euroopa eesrindlikumad innovaatorid ja ettevõtjad, annab komisjonile nõu, kuidas edendada turgu loovat innovatsiooni ning kujundada paindlikke rahastamisvahendeid, selleks et laiendada Euroopa Liidu programme ja muuta neid uuenduste suhtes toetavamaks. Nad aitavad meil ka mõista, kuidas rohkem kaasata innovatsioonikogukondi, jälgida Euroopa Liidu poolt rahastatavates teadusuuringutes tehtavaid edusamme ja pakkuda tuge Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisprogrammides osalevatele uuendusmeelsetele ettevõtetele.

Digitaalsete uuenduste toetamine on Eesti eesistumise üks kõige olulisemaid teemasid. Kui meile on abiks dünaamilised ettevõtjad nagu Taavet Hinrikus, kes jagavad oma annet kogu Euroopas, siis ei ole mul kahtlustki, et teeme selle aja jooksul suuri edusamme, eriti arvestades, et Eestit peetakse digivaldkonnas üheks maailma kõige arenenumaks riigiks.

– Millised on kõige olulisemad Euroopas teadusuuringuid tegevate inimeste ja institutsioonide konkurentsivõimega seotud teemad?

Ma usun, et hiljuti Pascal Lamy juhitud kõrgetasemelise sõltumatutest ekspertidest koosneva töörühma avaldatud soovitused loovad aruteludeks väga hea pinnase.

Üks Lamy raportis esitatud üheteistkümnest soovitusest on kahekordistada 2020. aastale järgneva ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programmi eelarvet. Raport kutsub ka üles paremini kooskõlastama teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavaid ELi ja liikmesriikide investeeringuid, et aidata kaasa ELi eesmärkide saavutamisele teadusuuringute ja innovatsiooni vallas. Samuti soovitatakse ELi rahastamist lihtsustada, mida võiks saavutada rahastamiskavade ja –vahendite arvu vähendamise abil.

On selge, et järgneva raamprogrammi kavandamisel tuleb teha raskeid valikuid. Julgustaksin kõiki mõtlema sellel kavandamisperioodil kaugemale rahvuslikest ning konkreetsete sektorite ja valdkondade huvidest.

Portugalist pärit Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni volinik Carlos Moedas viibib alates esmaspäevast Tallinnas Kultuurikatlas toimuval Euroopa Liidu teadusministrite kahepäevasel kohtumisel. 24. juulil tutvustatakse ministritele Eesti e-teenuseid ja 25. juulil toimub arutelu selle üle, kuidas suurendada teaduse mõju ja väärtust Euroopa Liidus.

HEILIKA LEINUS, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse kommunikatsiooninõunik (eesistumine)

Euroopa kalender (24.07–30.07) – mida teha Poolaga?

juuli 24th, 2017

Euroopa Komisjoni esinduse juhi Keit Kasemetsa nädala ettevaade

Euroopas algab tasapisi puhkusteperiood. Pärast möödunud reede Belgia rahvuspüha suundusid paljud ELi institutsioonide ametnikud suvepuhkusele, sama lugu on liikmesriikide avaliku sektoriga. Ent nagu tavaliselt juhtub, toimuvad just puhkuste ajal olulised sündmused. Seekordseks edasilükkamist mittesallivaks teemaks on Poola. Vaatamata komisjoni eelmise nädala hoiatustele võtsid Poola parlamendi mõlemad kojad eelmise nädala lõpus vastu seaduse, mis allutab kohtusüsteemi ja ülemkohtu valitsuse kontrollile. See tähendab õigusriigi põhimõtetest eemaldumist ja võimude lahususe põhimõtte lahustamist. Juhul kui Poola president seaduse välja kuulutab, peab komisjon reageerima.

Sel nädalal toimuvad veel ka mitmed nõupidamised ja üritused, neist olulisim on Tallinnas toimuv teadusministrite mitteametlik kohtumine.

I Eesistuja Eesti

Komisjon kaalub Poola suhtes artikli 7 kohaldamist

Sel nädalal arutab Euroopa Komisjon, kas algatada analüüs, mis on alguseks Euroopa Liidu lepingu artiklis 7 sätestatud menetluse käivitamisele. Artikkel 7 on kõige karmim võimalik sanktsioon liikmesriigi vastu, kes ei järgi ELi põhiväärtusi, ja tähendab riigi hääleõiguse peatamist nõukogus. Juhul kui komisjon menetluse algatab, on Eesti kui nõukogu eesistuja roll ülitähtis. Kuigi kriisi lahendamisega tegeleb ka ülemkogu president Donald Tusk, on just liikmesriigid need, kes peavad lõpuks artikli 7 rakendamise otsustama. See tähendab eesistuja jaoks rida protseduurilisi ja sisulisi küsimusi (vt artikli 7 rakendumise protsessi allpool) ning hästi läbimõeldud samme ja loomulikult head koostööd Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendiga. Artikli 7 rakendamine ei ole lihtne, sest eeldab ülemkogu poolt ühehäälset tegutsemist, ent sellele eelneb arutelu ja otsustamine üldasjade nõukogus, kus künnis on veidi madalam – 4/5 liikmesriikidest. Kuid nii olulise otsuse tegemine ei peagi lihtne olema ning lõppeesmärgiks ei ole ju Poolalt ELis sõnaõiguse äravõtmine vaid olukorra saavutamine, kus Poola järgib õigusriigi põhimõtteid. Artikkel 7 on teatud mõttes nagu tuumanupp, heidutus, mida keegi ei soovi kasutada. Ehk lahenebki olukord ilma artikli 7 kasutamiseta, sest täna teatas Poola president, et kavatseb kohtureformi eelnõu vetostada: http://politi.co/2urRXks

Eks näeme, kuidas arenevad sündmused järgmistel päevadel.

_______________________________________________________

Artikkel 7
1. Nõukogu võib ühe kolmandiku liikmesriikide, Euroopa Parlamendi või Euroopa Komisjoni põhjendatud ettepaneku alusel ja pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist oma liikmete neljaviiendikulise häälteenamusega järeldada ilmset ohtu, et mõni liikmesriik rikub oluliselt artiklis 2 osutatud väärtusi. Enne sellise järelduse tegemist kuulab nõukogu kõnealuse liikmesriigi ära ja võib sama korra kohaselt otsustades anda talle soovitusi.
Nõukogu kontrollib korrapäraselt, kas sellise järelduse tegemisel aluseks olnud põhjused kehtivad endiselt.
2. Euroopa Ülemkogu võib ühe kolmandiku liikmesriikide või Euroopa Komisjoni ettepaneku põhjal ning pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist ühehäälselt teha järelduse, et mõni liikmesriik rikub oluliselt ja jätkuvalt artiklis 2 osutatud väärtusi, olles enne seda kutsunud asjaomast liikmesriiki üles esitama oma seisukohta.
3. Kui rikkumine on lõike 2 alusel kindlaks tehtud, võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega teha otsuse peatada teatavad õigused, mis tulenevad aluslepingute kohaldamisest kõnealuse liikmesriigi suhtes, sealhulgas peatada selle liikmesriigi valitsuse esindaja hääleõiguse nõukogus. Seda tehes võtab nõukogu arvesse sellise peatamise võimalikke tagajärgi füüsiliste ja juriidiliste isikute õigustele ja kohustustele.
Kõnealuse liikmesriigi aluslepingute järgsed kohustused on sellele riigile jätkuvalt siduvad.
4. Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega teha hiljem otsuse lõike 3 alusel võetud meetmeid muuta või need kehtetuks tunnistada, kui nende kehtestamise tinginud olukord muutub.
5. Käesoleva artikli kohaldamisel Euroopa Parlamendis, Euroopa Ülemkogus ja nõukogus kasutatav hääletamise kord määratakse kindlaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 354.

________________________________________________________

Teadusministrid arutavad Tallinnas teaduse mõju ja praktiliste rakenduste üle

Esmaspäeval ja teisipäeval toimuv teadusministrite mitteametlik nõukogu on viimane enne Euroopa puhkuseperioodi Tallinnas toimuv nõukogu kohtumine. Kokku toimus neid juulis Kultuurikatlas viis. Teadusministrid arutavad koos ettevõtjatega teadustulemuste rakendamise üle ning selle üle, kuidas teadus toetab ja tõukab tagant innovatsiooni. Kultuurikatlas juhib vägesid haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

Ränne nõuab jätkuvalt palju tähelepanu

Veel ei saa puhata ka siseminister ning siseministeeriumi ametnikud, sest rändekriisiga tuleb endiselt aktiivselt tegeleda. Siseminister Anvelt kohtub sel nädalal Itaalia siseministriga, Tallinnas toimunud mitteametliku kohtumise otsuste elluviimiseks toimuvad jätkuvad nõupidamised mitmel pool Euroopas. Pagulaste ümberpaigutamise ja ümberasustamise ning siseturvalisuse reformide elluviimise seisu arutab kolmapäeval ka Euroopa Komisjon.

II Esinduse mured ja rõõmud
Tasapisi hakkavad juulis toimuma pidanud nõukogu mitteametlikud kohtumised ja kõrgetasemelised üritused läbi saama. Teisipäevaks on üritused toimunud 10 päeva järjest (kui nädalavahetused välja arvata). Korraldame veel täna-homme koostöös Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadiga lennujulgestuse rahvusvahelise kõrgetasemelise töörühma kohtumise, kus osalevad lisaks komisjonile tippametnikud Kanadast, Austraaliast ja USAst. Nädala teises pooles saab hakata tegema kokkuvõtteid ja arutama, mida septembris saab veel paremini teha.