Ansip: digitaalne ühtne turg ei ole kaugeltki veel valmis

17. Jul 2017

Täna Tallinnas Kultuurikatlas digitaalse ühtse turu andmete vaba liikumise konverentsil osalenud Andrus Ansipi sõnul on digitaalne ühtne turg Euroopas küll veel lapsekingades, kuid liikmeriigid on saavutanud nii mõndagi, mille üle tasub uhkust tunda.

„Oleme saavutanud märkimisväärset edu,“ on Ansip digitaalsest ühtsest turust rääkides veendunud. Üks kõige suuremaid saavutusi on tema sõnul rändlustasude kadumine selle aasta 15. juunil. See teeb infovahetuse Euroopa Liidus reisides liikmesriikide elanike jaoks tunduvalt soodsamaks. Teine iga inimese igapäevaelu puudutav muudatus on Euroopa Komisjoni asepresidendi sõnul seotud peagi Euroopa Liidus kehtima hakkavate uute reeglitega, mis teevad võimalikuks veebisisu üleeuroopalise kasutamise. „2018. aastast saavad omale koduriigis lemmikseriaalid, muusika ja spordisündmuste kajastuse tellinud inimesed nautida neid ka Euroopas reisides,“ selgitas Ansip. Selleks, et arendada 5G ja uusi sideteenuseid, võetakse Euroopa Liidus kasutusele ka 700 MHz sagedusala.

Ansipi hinnangul on andmete vaba liikumine digitaalse ühtse turu toimimiseks hädavajalik, sest loob uuendusmeelse raamistiku andmete juurdepääsule, jagamisele ja (taas)kasutamisele mitte ainult riigiasutuste ja ettevõtete vahel, vaid ka üle kõigi liikmesriikide piiride. Euroopa võiks tema sõnul ka paremini ära kasutada andmemajanduse võimsat äripotentsiaali. Euroopa Liidu andmemajanduse väärtus oli 2016. aastal 300 miljardit eurot ja hinnangute järgi võib see 2020. aastaks rohkem kui kahekordistuda. Eesti valitsuse seisukoht on, et andmete vabast liikumisest peaks saama eurooplaste viies põhivabadus.

Peale andmete vaba liikumise on Euroopa Komisjoni hinnangul digitaalse ühtse turu seisukohalt olulised veel kaks valdkonda: küberjulgeolek ja veebiplatvormid. Ansipi sõnul on küberkuritegevus ülemaailme oht, mille vastu tuleb pidevalt võidelda. Seda enam, et üha enam seadmeid on ühendatud asjade internetti, mis teeb ka tavainimesed küberkuritegevuse suhtes haavatavaks.

Veebiplatvormidega tuleb aga tegeleda eelkõige kahel põhjusel. Esiteks kasutab 42 protsenti väikestest ja keskmise suurusega Euroopa Liidu ettevõtjatest oma kaupade müümiseks internetti ja teiseks langeb üha enam inimesi küberkiusamise ja muude sotsiaalmeedias varitsevate ohtude ohvriks. Küsitlused näitavad, et ligikaudu kolm neljandikku aktiivsetest internetikasutajatest tõdeb, et on näinud veebis solvanguid, vihakõnet või muid ohte.

Neis valdkondades on Euroopa Liidu liikmesriikidel kavas astuda peagi otsustavaid samme. Seda on Ansipi sõnul tarvis teha võimalikult kiiresti, sest muidu jääb Euroopa Liit digituruga seotud ülemaailmses võiduajamises teistest riikidest maha, kuigi tegelikult on Euroopa riikidel kõik eeldused selle võistluse juhtimiseks.

Tänagi tehti oluline edusamm

Täna allkirjastas Tallinnas Sloveenia üheksanda liikmesriigina kõrgjõudlusega andmetöötlust käsitleva Euroopa deklaratsiooni, mille eesmärk on töötada välja Euroopa tehnoloogial põhinev kõrgjõudlusega andmetöötluse ökosüsteem ning võtta kasutusele ELi tehnoloogial põhinevad eksatasandi superarvutid, mis paigutuksid aastaks 2022 kolme esimese hulka maailmas. See peaks tegema kõrgjõudlusega andmetöötluse tipptasemel infrastruktuuri ja teenused kättesaadavaks suurele hulgale kasutajatele (suured tööstusettevõtted, VKEd, avalik sektor) ning toetama Euroopa avatud teaduse pilve, võimaldades miljonitel teadlastel jagada ja analüüsida andmeid usaldusväärses keskkonnas.

 

Deklaratsioonile kirjutas alla Sloveenia asepeaminister ja avaliku halduse minister Boris Koprivnikar. Allkirjastamise juures viibisid ka Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip ning digitaalmajanduse ja -ühiskonna volinik Mariya Gabriel. Juba varem olid algatusega ühinenud Belgia, Hispaania, Holland, Itaalia, Luksemburg, Portugal, Prantsusmaa ja Saksamaa.

 

Täna ja homme kohtuvad Tallinnas Euroopa Liidu liikmesriikide ministrid, et arutleda andmete vaba liikumise ja digitaalse ühtse turu teemadel. Konverentsil osaleb üle 500 ettevõtja ja avaliku sektori esindaja 31 riigist.

Rohkem infot esmaspäeval, 17. juulil toimunud konverentsi kohta leiad siit.

Andrus Ansip on Euroopa Komisjoni asepresident ja digitaalse ühtse turu volinik.

 

HEILIKA LEINUS, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse kommunikatsiooninõunik (eesistumine)

Leave a Reply