Euroopa asi on meie asi

september 12th, 2018

 

Meie hääl loeb

Eestlased üldiselt ei usu, et nende hääl Euroopa Liidus midagi muudab. Viimase Eurobaromeetri uuringu järgi arvab vaid kaks eestlast kümnest, et tema hääl Euroopa Liidus loeb. Koos lätlastega oleme selles osas kõige skeptilisemad üldse. Ei ole just kõige ahvatlevam pilt kaheksa kuud enne Euroopa Parlamendi valimisi, miks siis valima minna kui sellest nagunii midagi ei sõltu? Huvitaval kombel ollakse samal ajal Euroopa Liiduga rahul. Viis eestlast kümnest arvab, et demokraatia töötab Euroopa Liidus hästi, 69% leiab, et ELi kuulumine on Eesti jaoks positiivne ja lausa 86% on veendunud, et Eestile on ELi liikmeks olemisest kasu olnud. See näitab, et eestlastele omane tagasihoidlikkus ja skeptilisus meie hääle kaalu suhtes ei ole õigustatud. Ei tundu ju tõenäoline, et teised Euroopa riigid on teinud ilma eestlasi kuulamata nii palju just meile häid otsuseid.

Eestil on võimalik otsustamisel kaasa rääkida ja seda võimalust oleme ka aktiivselt kasutanud. Olgu see digitaalse turu arendamine, Eesti energiavõrgu ühendamine Euroopaga, ühise kaitsekoostöö käivitamine või meile soodsad ELi eelarved. Ka Euroopa Parlamendi valimised pole kindlasti tähtsusetud, vastupidi, need mõjutavad otseselt seda, milliste teemadega Euroopas järgmise viie aasta jooksul tegeletakse ja kes Euroopat juhivad. Pärast maikuus toimuvaid valimisi saab Eestil olema Euroopa Parlamendis üks koht rohkem, mis on kahtlemata oluline.

Aga veel tähtsam on, et parlamendivalimistel ei vali me ainult seitset Euroopa Parlamendi liiget, vaid valimistulemusest oleneb, millised saavad olema suuremad poliitilised jõud Euroopas. Nemad mõjutavad suuresti ELi institutsioonide juhtide määramist ja ELi peamisi poliitilisi prioriteete. Jean-Claude Juncker valiti Euroopa Komisjoni presidendiks, sest ta oli eelmistel valimistel Euroopa konservatiivide tippkandidaat (Eestist kuulub konservatiivide perre Isamaa) ja konservatiivid võitsid üleeuroopaliselt valimised.

Allikas: Eurobaromeetri uuring „Euroopa Parlamendi valimised – üks aasta veel minna“, mai 2018

Euroopa on ennast maailmas kehtestamas

Täna peab komisjoni president Jean-Claude Juncker oma iga-aastase kõne olukorrast Euroopa Liidus. See on viimane korraline kõne enne järgmise aasta Euroopa Parlamendi valimisi ja loomulikult keskendub see ka komisjoni senistele saavutustele. Aga mitte ainult ja mitte ennekõike. Kõik neli aastat tagasi seatud eesmärgid ei ole veel saavutatud. Ja nii nagu elus ikka, on tekkinud palju uusi teemasid, millele riikidel on olnud vaja üheskoos reageerida. Teatud mõttes on viimased aastad olnud nagu sõit Ameerika mägedel. Esialgne optimism asendus pärast Brexiti referendumit, rändekriisi, muutusi USA administratsioonis ja ELi vastaste populistlike jõudude valimisedu Euroopa riikide valimistel sügava pessimismiga. Komisjoni, teiste ELi institutsioonide ja liikmesriikide koostöös, ning tänu eurooplaste usaldusele, on viimastel aastatel jälle pea vee peale saadud ja täna lähevad asjad jälle ülesmäge.

Ära vali välimuse vaid sisu järgi

Loomulikult ei ole kõik probleemid lahendatud. Keerulisi teemasid on palju, osadega neist jõuab veel tegeleda praegune Euroopa Parlamendi koosseis, paljud teemad jäävad järgmistele saadikutele. Eestlaste arvates on kõige tähtsamad lahendamist vajavad Euroopa teemad ränne, terrorismivastane võitlus ja majandus. Ränne on hetkel ka Euroopa Komisjoni üks olulisemaid prioriteete, president Juncker tutvustab oma kõnes komisjoni uusi rändepoliitika ettepanekuid.

Keeruliste teemade puhul on oluline just see, kuidas täpselt probleeme lahendada. Kõik teavad, et ränne on probleem ning populistlike poliitikute lubadusest ränne peatada on lihtne õhinasse sattuda. Valijana aga tuleks saadikukandidaatidelt küsida ka, kuidas seda teha kavatsetakse. Kui eestlased Eurobaromeetri uuringu järgi reeglina kindlalt toetavad ühiseid ELi tasemel poliitika- ja muid meetmeid, olgu selleks julgeolek, energia, siseturg, kaubandus või välispoliitika, siis rände osas pigem ei taheta üleeuroopalisi lahendusi näha. Samas ei ole võimalik rändeprobleemi igal riigil eraldi tulemuslikult lahendada.

Oluline on ka see, millisesse üleeuroopalisse parteisse meie erakonnad ja kandidaadid kuuluvad. Kolm Euroopa suurimat jõudu on konservatiivid, sotsiaaldemokraadid ja liberaalid, kuhu kuuluvad ka viis Eesti praegusest kuuest eurosaadikust. Muidugi ei tasu arvata, et liberaalide fraktsiooni kuuluvad Urmas Paet, Igor Gräzin ja Yana Toom ajaksid kõik ühte poliitikat, aga ühine üleeuroopaline raam nende tegevusel kindlasti on. Indrek Tarand, kes hetkel kuulub roheliste fraktsiooni, peaks parlamendi uues koosseisus sotsina valituks osutudes kindlasti ka Euroopa sotsiaaldemokraatide poliitilise joonega arvestama. Uute poliitiliste jõudude puhul nagu EKRE, Vabaerakond, Eesti200 ja Elurikkuse erakond ei teagi me veel, kes nende liitlased Euroopas olema saavad.

Poliitilised jõud näevadki probleemide lahendusi erinevalt ning selles osas peaks valija olema uudishimulik ja uurima, kas lahendused on olemas ka päriselt või ainult loosungina. Just sisuliselt toimivaid ja Euroopale parimaid lahendusi proovibki Euroopa Komisjoni praegune koosseis oma viimase tegevusaasta jooksul leida ja ellu viia.

Postituse autor: Euroopa Komisjoni esinduse juht Keit Kasemets

Artikkel ilmus 12.09.2018 ajalehes Postimees

 

 

 

Arvamusfestival 2018 – mõtisklusi populismist ja kodanikuühiskonnast

august 14th, 2018

Tänavune arvamusfestival meelitas Paidesse ligikaudu 10 000 inimest. Teemad ulatusid Eesti metsadest transatlantilise koostööni, flirtimiskunstist Eesti parteijuhtide debatini – kokku oli festivalil võimalik kaasa rääkida 160 arutelus. Euroopa Liitu kajastavaid teemasid oli mitu, millest mõnda kajastasime ka oma sotsiaalmeedias. Read the full entry

Brexiti-järgne partnerlus Ühendkuningriigiga

august 2nd, 2018

Michel Barnier, Ühendkuningriigiga peetavate läbirääkimiste pealäbirääkija (Euroopa Komisjon)

Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust 29. märtsil 2019. Nii kahetsusväärne kui tema lahkumine meie jaoks ka ei olnud, austame me riigi suveräänset otsust. Nüüd on meie ülesanne näha ette viis, kuidas lahutada Ühendkuningriik ELi institutsioonidest ja poliitikast. Samuti peame me vaatama tulevikku.

Read the full entry

Euroopa Liidu uus eelarvekava vastab hästi Eesti ootustele

juuni 27th, 2018

Andrus Ansip, Euroopa Komisjoni asepresident

Raha jaotamine, sealhulgas eelarvearutelud, on alati üks ütlemata tänamatu töö: raha pole kunagi piisavalt palju ja enamasti saavad kõik osalised ühisest rahapajast vähem, kui loodeti.

Sellele vaatamata ületab Euroopa Liidu pikaajaline eelarvekava aastateks 2021–2027 ootusi. Seda eriti Eesti vaatevinklist, arvestades, et vahepeal oleme riigina rikkamaks saanud, Brexit lööb märgatava augu ELi eelarvesse ning raha tuleb leida ka uutele valdkondadele.

Rõõmustamiseks on rohkelt põhjust nii digiteemade osakaalu vaadates kui ka Eesti toetusi silmas pidades. Read the full entry

Eesti neiu Susann Kõomägi läheb Euroopat avastama

juuni 20th, 2018

Eesti neiu Susann Kõomägi valiti osalema Road Trip projektis, mis viib ta juba 23 juunil Euroopat avastama. Road Trip projekt on põnev reisi kogemus, mis viib 8 noort inimest avastama nelja erinevat marsruuti Euroopas. Neli paari sõidab väikebussiga läbi Euroopa. Nad kohtuvad kohalikega ja tutvuvad kohalike Euroopa Liidu projektidega. Read the full entry