Archive for mai, 2017

Kuidas taltsutada Euroopa digitiigrit

Teisipäev, mai 30th, 2017

Ühtne turg on kahtlemata Euroopa Liidu olulisemate edulugude seas, kuid kuidas ollakse selle edasiarendamisel seni ära kasutatud võimalusi, mida pakuvad meile igas eluvaldkonnas üha rohkem kasutust leidvad uued digitaalsed lahendused? Korraldasime seotud teemadel 30. mail lühiarutelu, kus ettevõtjate, riigiametnike, ülikoolide esindajate ja teiste kutsutud külaliste ees jagasid oma mõtteid Euroopa Komisjoni sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadi (DG CONNECT) peadirektor Roberto Viola (fotol paremalt teine), EK digitaalse ühtse turu eest vastutava asepresidendi Andrus Ansipi kabinetiülem Juhan Lepassaar (vasakult teine), IT-visionäär ja Plumbri müügidirektor Taavi Kotka (paremal) ning Cybernetica juhatuse esimes Oliver Väärtnõu (vasakul).

Kiires tempos arenev digimaailm loob ühtaegu juurde nii uusi võimalusi kui tekitab ka väljakutseid. Hea viis selle näitlikustamiseks on katsetused luua isesõitvaid autosid, mis paralleelselt suurenenud sõidumugavuse ja ohutusega sõitja jaoks nõuab seadusandjalt ka palju vaeva uue sõiduvahendi kasutamise õiguslikuks reguleerimiseks. Lisandub ka küsimus, et kes omab selliste autode arendamiseks kasutatavaid teadusandmeid ning kuidas kasutada neid ühiskonnale võimalikult kasulikult.

Seminaril jõuti järeldusele, et tulevane kasu ühiskonnale peakski olema peamine kriteerium, mille alusel digitaalse ühtse turu eri algatusi hinnata. Olgu selleks siis paberivaba riigihaldus, võimalus kasutada oma ühes riigis välja kirjutatud digiretsepte ka mujal EL-is või lisaks autojuhtimisele automatiseerida ka pangandust või teisi klassikalisi elukutseid. Igasuguse automatiseerimise puhul peab aga alati arvestama selle mõju tööturule. Ja mõju tööturule on midagi, mida lisaks oma töö pärast muretsevad autojuhid või pangatellerid panevad kindlasti tähele ka poliitikud, juhul kui neil on tõsine soov valimistel edukad olla.

Lisaks asjaolule et Euroopas räägitakse palju erinevaid keeli, takistab ühise keele leidmist digiasjades tihti ka riikide eri võimekus ja tahe oma majanduse või riigihalduse digitaliseerimisel. Kuidas nii tehnooptimistid kui ka –pessimistid ühise laua taha saada on muu hulgas ka Euroopa Liidu eesistujariigi ülesanne ja selle rolli võtab Eesti teadupärast üle juba kuu aja pärast. Arvestama peab nii nende huvidega, kes soovivad edeneda sammhaaval kui suurelt unistajatega, sest vaid nii on võimalik leida tasakaalu ja vältida äärmustesse kaldumist.

Unustada ei saa ka seda, et Euroopa ei ole ainus koht maailmas, kus neile küsimustele püütakse vastuseid leida. Konkurents eri regioonide ja riikide vahel on karm, kuid võita on ka palju. Seetõttu on laiem ühiskondlik debatt neis küsimustes hädavajalik ning seda mitte ainult seetõttu, et sellest sõltub meie majanduslik edukus, vaid nagu hiljutised küberrünnakud meile taas meelde tuletasid, siis riikideülesed kokkulepped on hädavajalikud selleks, et meil kõigil oleks turvaline olla.

10. mail avalikustas Euroopa Komisjon digitaalse ühtse turu strateegia vahekokkuvõtte, antud ürituse eesmärk oli selle tulemuste tutvustamine ning edasiste sammude selgitamine.

ANDREAS SEPP, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse assistent

Euroopa kalender (29.05-4.06) – rohkem Euroopat euroalal?

Esmaspäev, mai 29th, 2017

Euroopa Komisjoni esinduse juhi Keit Kasemetsa nädala eelvaade

EUROOPA MASINAVÄRK

Komisjoni mõttepaber küsib, kas majandus- ja rahaliit on valmis

31. mail avaldab Euroopa Komisjon ELi tulevikudebati ehk kõige kaalukama mõttepaberi – majandus- ja rahaliidu tulevikust. Just sellest teemast tõukus kogu arutelu liidu tuleviku üle. Nagu tavaks saanud, ei paku komisjon lõplikke vastuseid vaid võimalikke arenguteid. Otsuse, kas ja mida on vaja muuta, teevad liikmesriigid, arvestades komisjoni mõtetega just niipalju, nagu vajalikuks peavad. Debatt saab hoo sisse just Eesti eesistumise ajal.

Arutelu tuleb tõsine, rahaliidu reform on üks Prantsusmaa vastvalitud presidendi Emmanuel Macroni eesmärke. Eks see teema on prantslastele alati südamelähedane olnud, asja proovis edasi viia ka François Hollande. Ent just Macronil võib olla vajalik poliitiline kapital muutuste tegemiseks.

Mida siis tahetakse muuta? Avalikkuses kõlab kõige rohkem ELi rahandusministri ametikoha loomine. Nimetus pole iseenesest tähtis ja ühe voliniku või asepresidendi rahandusministriks nimetamine ei ole keeruline, oluline on sisu. Laual on küsimus ühtsemast rahaliidust ehk siis sellest, kas ja mis tingimustel saaksid riigid võtta ühiseid kohustusi, näiteks ühiste ELi võlakirja noteerimine investeeringute tegemiseks või hädasolevate riikide toetamiseks.

Seda, kui raske aruteluga tegemist on, näitavad ülipikad vaidlused Kreeka võlaleevenduse osas. Ka eelmise esmaspäeva eurogrupi arutelu ei toonud veel lahendust. See üksik näide ei ole rahaliidu tuleviku arutelusse muidugi otse ja täielikult üle kantav, aga pole ka kaugeltki tähtsusetu. Eelmisel nädalal otsustasid Prantsusmaa ja Saksamaa rahandusministrid luua töörühma majandus-ja rahaliidu tuleviku kohta ühiste ettepanekute tegemiseks. Igal juhul on seni Saksamaaga kindlalt ühel joonel seisnud Eestil samuti mõistlik nii liikmesriigina kui ka eesistujana selgeks mõelda, kas majandus- ja rahaliit on valmis ja kui ei, siis millised muutused on Euroopa ja Eesti huvides.

Solidaarsuskorpus pannakse tugevamale alusele

Sel nädalal avaldab Euroopa Komisjon ka kauaoodatud ettepaneku Euroopa solidaarsuskorpusele õigusliku aluse loomiseks. Kohmaka nime taga peitub algatus, mille eesmärgiks on pakkuda noortele nii vabatahtliku töö kui praktika kaudu rahvusvahelist töökogemust ja võimalust panustada olulistel teemadel, nagu keskkonnahoius või varjupaigataotlejate aitamisel. Eestis ei ole varasema töökogemuse puudumine töölesaamisel reeglina ületamatu probleem, küll aga on see põletav teema paljudes teistes Euroopa riikides.

Seda, et võimalus teistes riikides noortele olulistel teemadel töökogemust hankida Euroopa noori kõnetab, näitas fakt, et juba ammu enne algatuse praktilist käivitamist oli osalejaks registreerunud üle 20 000 noore, sealhulgas 120 noort Eestist. Solidaarsuskorpuse loomise lõpuleviimine on komisjoni vaates üks Eesti eesistumise olulisi teemasid. Täpsemalt saab algatuse kohta lugeda siit –  https://europa.eu/youth/solidarity_en

EESISTUJA EESTI

Veidi rohkem kui kuu enne eesistumise algust on Eesti valitsus ja parlament kindlalt eesistumise lainel. Ministrid tutvustavad erinevates ELi nõukogu koosseisudes Eesti plaane ja Eestisse voorib tähtsaid külalisi. Väga tiheda rahvusvahelise graafiku kõrval tuleb valitsusel, aga eriti peaministril, toime tulla koalitsioonisiseste läbirääkimiste ja pingelise riigikogu suvepuhkuse-eelse graafikuga. Paralleelselt välisreisil olemisele ja Euroopa Parlamendi delegatsiooni vastuvõtmisele ootab meedia peaministrilt vastuseid uue ministrikandidaadi ja maksupaketi muudatuste osas. „Hea“ harjutus eesistumise kohustuste ja siseriikliku kalendri rööbiti jooksutamiseks.

Jüri Ratase ringkäik jätkub

Peaminister Jüri Ratas jätkas 29. mail Eesti eesistumise eesmärke tutvustavat Euroopa tuuri Kreekas ja Küprosel. Eelmisel nädalal jõudis Ratas külastada Slovakkia, Ungari, Tšehhi, Sloveenia ja Rumeenia valitsusjuhte. Need kohtumised on olulised isiklike suhete loomiseks ja tunnetuse saamiseks, mida on olulistes valdkondades võimalik eesistumise ajal reaalselt korda saata. Visiidid annavad aimu ka eesistumise tempost, kahe riigi külastus ühe päevaga on pigem norm kui erand.

Euroopa Parlamendi president ja fraktsioonide esimehed külastavad Eestit

30. mail külastab Eestit Euroopa Parlamendi president Antonio Tajani ning parlamendi fraktsioonide esimehed. Hilisööl Eestisse tagasi jõudev Jüri Ratas tervitab parlamendiliikmeid kell 8 hommikul Stenbocki majas. Järgneb kohtumine valitsusega ning riigikogu juhatuse ja fraktsioonide juhtidega. Pärastlõunal toimub Tallinna Ülikoolis Euroopa tuleviku teemaline avalik arutelu. Kuna kohal on ka Euroopa tulevikku ikka ja alati kirglikult suhtuv Euroopa liberaalide fraktsiooni (ALDE) juht Guy Verhofstadt (peaminister Jüri Ratase fraktsioonikaaslane), tõotab debatt tulla igati nauditav.

Euroopa Parlamendi roll otsuste tegemisel on järjest kasvanud ja eesistujana on parlamendiga eesmärkides kokku leppimine ja hea koostöö Eestile väga olulised. Mitmed tähtsad algatused, sh digituru valdkonnas, on jõudnud etappi, kus Eestil on vaja saavutada parlamendi ja nõukogu vaheline kokkulepe ning Euroopa Parlamendi seisukohti ei saa kuidagi alahinnata.

ESINDUSE MURED JA RÕÕMUD

Eelmisel nädalal tviitis Merlis Nõgene @merlisnõgene, et „Hiljemalt eesistumise ajal läheb sotsmeedia katki fotodest “Ülikonnas/kostüümis Eesti poliitik/ametnik kohtub tähtsa poliitiku/ametnikuga““. Eks ta nii kipub olema. Nagu ma ise olen hiljuti kirjutanud, eesistumise ajal on Eesti Euroopa keskus. Parata pole suurt midagi, kõik tahavad Eestile ja maailmale näidata, mis teoksil on, ja kus mujal seda ikka teha kui mitte sotsiaalmeedias. Eks ka komisjoni esindus annab sotsmeedia purustamisel oma panuse. Kui reeglina saab Eestit aasta jooksul külastavad komisjoni volinikud ja tippametnikud kahe käe sõrmedel üles lugeda, siis nüüd saab sama arvu täis paari nädalaga. Sel nädalal on Eestis kolm komisjoni peadirektorit ja Brexiti pealäbirääkija.

„Tähtsad poliitikud/ametnikud“ ei käi Eestis muidugi pelgalt pilti tegemas. Arutatakse ikka sisuteemasid ja proovitakse Euroopat koos edasi viia. Soov vaadata ja näidata, mis toimub fotode taga, oli ka üks põhjusi, mis pani mind nädala ettevaadet kirjutama.

Esinduse fookuses on digiturg ja Brexit

30. mail briifivad DG Connecti peadirektor Roberto Viola ja asepresident Andrus Ansipi kabinetiülem Juhan Lepassaar digivaldkonna arvamusliidreid ühtse digitaalse turu loomise seisust ja eesseisvatest uutest proovikividest. Arutatakse küberturvalisuse, andmete vaba liikumise, platvormidele seatavate nõuete ja rändlustasude üle. Ettevõtjate vaadet pakuvad Plumbri müügidirektor Taavi Kotka ja Cybernetica juht Oliver Väärtnõu. Pooleteise päeva jooksul arutatakse ministritega läbi kõikide oluliste digitaalse turu algatuste seis ja see, kuhu on võimalik nendega Eesti eesistumise lõpuks jõuda. Läbiarutamist vajab ka see, mida on võimalik saavutada eesistumise ajal toimuval riigijuhtide digiteemalisel kohtumisel Tallinnas ning teistel tipptasemel digiüritustel.

2. juunil on Tallinnas Brexiti läbirääkija Michel Barnier, võrdlemisi lühikese aja jooksul juba teist korda. See näitab, et kuigi Brexit ei ole ELi nõukogu jaoks igapäevane põhiteema on eesistuja kursishoidmine viimaste arengutega läbirääkijate jaoks oluline. Kindlasti tekib Eesti eesistumise ajal vajadus küsida mandaati või suunda näiteks üldasjade nõukogult, mida juhib Eesti poolt eriesindaja ELi institutsioonide juures Matti Maasikas. Välistada ei saa ka suuremaid võbelusi või vapustusi, millega eesistuja peab paratamatult tegelema. Ega asjata ei ole Brüsseli ametike poolt öeldud, et peaminister Ratas saab olema Brexiti teemal kõige paremini briifitud riigijuht üldse.

Tallinnas on sel nädalal ka DG DEVCO peadirektor Stefano Manservisi (30. mail) ja DG SANTE peadirektor Xavier Prats Monne (1. juunil), kes arutavad välisministeeriumi, maaeluministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi juhtkonnaga läbi kõikide eesistumise ajal laual olevate algatuste seisu ja olulised üritused ning panevad paika komisjoni ja eesistuja ühised eesmärgid järgmiseks pooleks aastaks.

Euroopa Komisjon keskendub majandus-soovitustes eelarve- ja reformipoliitikale

Esmaspäev, mai 22nd, 2017

KATRIN HÖÖVELSON, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse majandusnõunik

Täna avaldati Euroopa Komisjoni riigipõhised majandussoovitused, mille eesmärgiks on Euroopa Liidus paremini koordineerida vajalikke majandusreforme ning hoida liikmesriikide eelarvepoliitika kooskõlas kokkulepitud reeglitega.

Erinevalt eelmisest aastast sai Eesti sel aastal eelarvepoliitika soovituse, kus soovitatakse Eestil kinni pidada keskpika perioodi eelarve-eesmärgist, milleks on Eesti valinud struktuurse puudujäägi 0,5% SKP-st.

Euroopa Komisjon hindab Eesti eelarvepositsiooni lähtudes stabiilsus- ja kasvupakti reeglitest. Selle järgi seab iga riik endale keskpika perioodi eelarve-eesmärgi, millest tuleb kinni pidada. Eesti soovis eelarve-eesmärki lõdvendada ja varasema struktuurse tasakaalu asemel seada uueks eesmärgiks struktuurse eelarvepuudujäägi 0,5%-SKP-st.  Uus eesmärk iseenesest on kooskõlas stabiilsus- ja kasvupakti reeglitega.

Küsimus on aga seatud eelarve-eesmärgist kinnipidamises. Kuna Eesti enda ja Komisjoni hinnangud struktuursele eelarvepositsioonile erinevad, on eriti oluline jälgida, et eelarvepuudujääk jääks lubatu piiresse. Hinnangute erinevus tuleneb peamiselt erinevast hinnangust majandustsüklile. Komisjon näeb sarnaselt Eesti Pangale ja Eelarvenõukogule Eesti majanduse potentsiaali tagasihoidlikumana kui valitsus ning ennekõike seetõttu on komisjoni hinnangul Eesti struktuurne eelarvepuudujääk sellel aastal 0,1% (valitsuse hinnang 0,2% ülejääki) ja järgmisel aastal 0,9% SKPst (valitsuse hinnang 0,5%). Tegemist on Rahandusministeeriumi  poolt esitatud ning ühtse metoodika alusel ümber arvutatud numbritega. Seega on võimalik oht, et Eesti ei suuda 2018. aastal seatud -0,5% eelarve-eesmärgist kinni pidada. Seetõttu puudutab üks soovitustest eelarvepoliitikat ning vajadust hoida järgmise aasta eelarvepuudujääk seatud eesmärgi piires.  Vajadusel  peaks valitsusel olema valmisolek eelarvepoliitikas täiendavate muutuste tegemiseks, et 2018. aasta struktuurne eelarvepositsioon vastaks seatud eesmärgile.

Digitaalse ühtse turu võimalused ja tõkked

Reede, mai 12th, 2017

Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip (paremal), teaduse ja innovatsioonivolinik Carlos Moedas ja konkurentsivolinik Margrethe Vestager mängivad „Pokémon Go’d“. Foto: Shutterstock

Digitaalse ühtse turu idee on lihtne: kaotada tõkked ja piirangud, mis endiselt digimaailmas valitsevad. Paljud uuenduslikud ideed pole seni veel tuult tiibadesse saanud.

Euroopa Liidu ühtne turg toob juba pikemat aega inimestele kasu füüsilises maailmas, kuid netiavarustes põrkuvad nii tarbijad kui ka tehnoloogiaettevõtted ja idufirmad igas riigis kehtivate erinevate õigusaktidega. Sedasorti piirangud on niivõrd suured, et paljud uuenduslikud ideed ei saa tuult tiibadesse ning euroliidus jääb sellest tulenevalt saamata igal aastal umbes 415 miljardit eurot. Toimiv digitaalne ühtne turg tähendaks igal aastal ka sadu tuhandeid uusi töökohti.

Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip on euroliidu turu digitaalselt ühendamisega tegelenud 2014. aasta novembrist. Mais 2015 esitas ta avalikkusele tegevuskava, mis koosnes 16 algatusest, ning nüüdseks on kõik plaanitud ettepanekud komisjoni poolt ka esitatud. 23. märtsil esitati viimasena riikidevahelise e-teenuste infovahetuse soodustamise kava. Suurtest algatustest oli viimane samm 2017. aasta algul esitatud andmepõhise majanduse pakett. Seega, paberil on digitaalne ühtne turg juba käeulatuses, kuid nüüd on vaja, et liikmesriigid panustaks ka ideede elluviimisse. Järgneva kahe aasta jooksul on äärmiselt oluline roll kõigi liikmesriikide ministritel ning Euroopa Parlamendil, et digitaalne ühtne turg ka tegudes ellu viia.

Rändlustasud kaovad lõplikult

Andrus Ansipi ametiajal on digiteemades üks olulisemaid murdepunkte rändlustasude lõplik kaotamine. Kahtlemata võib seda lugeda digitaalse ühtse turu võiduks ja tähtsaimaks muudatuseks reisiva inimese igapäevaelus, et rändlustasud on alates 15. juunist 2017 möödanik. See ei puuduta vaid reisihimulisi – Eestistki käib tuhandeid inimesi iga nädal kas Soomes tööl või Lätis poes. Enam ei pea nad kartma lisakulutusi, kui kasutavad mujal Eesti operaatorfirma teenuseid. Veebruaris – pärast kümme aastat kestnud arutelusid ja läbirääkimisi jõudsid Euroopa Liidu institutsioonide esindajad kokkuleppele andmeside hulgihindades, mis oli eeldus Euroopa Liidus rändlustasude kaotamiseks. See tähendab, et kui siiani on paljud vältinud reisides mobiili kasutamist hirmutavalt kõrgete hindade ja hilisemate suurte arvete tõttu, siis 15. juunist alates kehtib tarbijale koduriigi tariif ilma lisatasuta.

Küberturvalisus

 Tänavu sügiseks koostab Euroopa Liit uue küberstrateegia, mille keskmes on küberruumi parem kaitse asjade interneti ehk värkvõrgu puhul. 2013. aasta Euroopa Liidu küberjulgeoleku strateegias pole sellest silpigi, samas kui 2020. aastaks on maailmas värkvõrku ühendatud üle 50 miljardi eseme. Küberruumi kaitseks tuleb värkvõrku ühendatud asjadele kehtestada elementaarsed turvastandardid.

“Praegu ühendatakse võrku ka seadmeid, millel sootuks puudub turvakaitse. Tihti jätavad inimesed võrku ühendatavate asjade turvakoodid muutmata. Samasuguse loomulikkusega, nagu aeg-ajalt käsi peseme, tuleks ka tarkvara uuendada, õigel ajal salasõnu vahetada, neid hästi hoida, mitte kasutada ebaturvalisi seadmeid jne,” rääkis Ansip hiljuti Eesti Päevalehele antud intervjuus. “Euroopas on olukord päris kirju: osas riikides on kübervõime väga tugev, aga osas on küberturbe intsidentide lahendamise üksused (CERTid) väga algelised. Küberkuritegevus areneb ja head jõud ei pea ainult suutma ohtudele vastu seista, vaid neid ka ennetada ja välistada.”

Mullu allkirjastas Euroopa Komisjon tööstusega küberjulgeoleku avaliku ja erasektori partnerluse: eesmärk on koguda 2020. aastaks eeldatavasti 1,8 miljardi euro ulatuses investeeringuid küberjulgeolekusse. Lisaks võeti vastu küberjulgeoleku direktiiv, mis näeb ette küberohtudele kiirelt reageerimiseks Euroopa Liidu ülese juhtumite lahendamise üksuste võrgu loomist. Samuti on käimas Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) rolli ja ülesannete ümberhindamine ning lisaks on eesmärk välja arendada küberjulgeoleku standardid ja sertifikaadid, et kasutajatel oleks parem ülevaade näiteks sellest, kas nende värkvõrgu seadmed, nagu printerid jms, on korralikult kaitstud.

Andmete vaba liikumine

Digiajastul on ühtse turu toimimiseks tähtis mitte ainult kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste piiranguteta vaba liikumine, vaid ka andmete vaba liikumine. Komisjon lähtub põhimõttest, et inimeste jaoks peab olema piiride ületamine veebis sama lihtne kui päris elus. Aasta alguses tegigi komisjon ettepaneku poliitiliste ja õiguslike lahenduste kohta, mille abil antakse hoogu Euroopa Liidu andmepõhisele majandusele, sest liidus on praegu palju põhjendamatuid õiguslikke ja halduspiiranguid andmete piiriülesele vabale liikumisele. Sel aastal esitletakse liikmesriikidega tehtud konsultatsioonide tulemusi, millele järgnevad konkreetsemad ettepanekud.

Raadiosagedused ja 5G võrk

Aastal 2020 on mobiilse interneti kaudu toimuva andmevahetuse maht ligikaudu kaheksa korda suurem kui praegu. Selline ühenduvus sõltub raadiosagedusest – traadita side olulisest, kuid piiratud ressursist.

Detsembri keskel leppisid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku, kuidas koordineerida 700 MHz sagedusala kasutamist, et viia mobiilse interneti teenused kõigi eurooplasteni ning kasutada neid uutes piiriülestes rakendustes. Samuti aitaks see kaasa innovaatiliste teenuste osutamisele euroliidus, näiteks võrku ühendatud autode, telemeditsiini ja arukate linnade laiemale levikule. See lihtsustaks ka 5G võrgu kasutuselevõttu alates 2020. aastast.

Nõudlus nutitelefonides ja tulevastes 5G seadmetes kasutatava traadita ühenduse järele kasvab kogu aeg. Kuna raadiosagedused ei tunne piire, peab sageduste vabastamise ajastamine olema häirete vältimiseks Euroopa Liidu tasandil paremini koordineeritud.

Kokkuleppe tulemusena tuleb 700 MHz sagedusala anda kõigis ELi riikides hiljemalt 30. juuniks 2020 mobiilsideoperaatorite käsutusse ja kasutada seda traadita lairibaside osutamiseks.

Teiseks on alla 700 MHz (470–694 MHz) sagedusalal pikaajaliseks prioriteediks kuni 2030. aastani ringhäälinguteenuste osutamine. Vastukaaluks on igal liikmesriigil võimalus kohaldada paindlikumat lähenemisviisi sageduste alternatiivse kasutuse suhtes, näiteks mobiilsetes multimeediateenustes, vastavalt sellele, kui ulatuslikult on maapealne digitelevisioon (DTT) kõnealuses riigis kasutusele võetud.

Digioskused ja -võimalused

Eurooplastel aitab end digioskustes harida isegi internetihiid Google. Just see kõigile eelkõige otsingumootori ja e-posti keskkonnana tuntud firma toetab omapoolse koostööga komisjoni algatust, mille eesmärk on arendada kõigi kodanike digioskusi ja luua töökohti. Sisuliselt tähendab see ühiskonna digimaailmast tulenevateks muutusteks paremini ettevalmistamist. Andrus Ansipi sõnul on selge, et kõik inimesed ei tervita digitaliseerumist – robootika ja automatiseerituse areng mõjutab pea kõigi meie töökohti ja -harjumusi kuni selleni välja, et inimesed kardavad töö kaotamise pärast. “Jah, kindlasti mõned funktsioonid automatiseeritakse. See juhtub. Aga samasuguseid hirme töökohtade kadumisest tundsid inimesed näiteks tööstusrevolutsiooni ajal, mille puhul pikas plaanis oli tegelikult tegemist hoopis miljonite töökohtade juurdeloomisega.”

Tänavu kevadel esitleti üht konkreetset projekti digivõimaluste arendamiseks − järgmisest aastast kuni 2020. aastani on plaanis pakkuda kuni kuuele tuhandele bakalaureusekraadiga noorele spetsialistile piiriülese praktika võimalust. Sellise projekti eesmärk on uurida, kui suur on õppijate ja ettevõtete huvi viie kuni kuue kuu pikkuse tasustatava praktika vastu. Praktika võib toimuda kas spetsiifilisemates valdkondades, nagu küberjulgeolek, suurandmed, kvanttehnoloogia ja tehisintellekt, või üldisemates valdkondades, nagu veebikujundus, veebipõhine turundus ja tarkvaraarendus.

Eesti on digiarengus endiselt esirinnas

*Euroopa Komisjoni 2017. aasta digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI) tulemuste põhjal on Eesti digiarengu poolest 28 Euroopa Liidu liikmesriigi hulgas üheksandal kohal ja kuulub hästi toimivate riikide rühma.

*Komisjon tõi välja, et Euroopa Liit teeb küll edusamme, kuid digilõhe valdkonna tipposalejate ja kehvemate tulemustega riikide vahel on ikka liiga suur.

*Eesti on veebis pakutavate avalike teenuste vallas Euroopa liider ning Euroopa Liidu keskmist ületatakse digitaalsete oskuste ja kodanike internetikasutuse poolest.

*Eestis on tugev mobiilse lairiba kasutus, kuid lairiba püsivõrgu levik on vaatamata möödunud aasta saavutustele väike.

*Eesti peamine probleem on ettevõtluse digiteerimine, mis jääb Euroopa Liidu keskmisest maha. Selle peamine põhjus on madalad näitajad teabe elektroonilises jagamises ning sotsiaalmeedia ja raadiosagedustuvastuse (RFID) kasutamises.

Tekst: Maarja Hein

Millist Euroopat me tahame?

Reede, mai 5th, 2017


KEIT KASEMETS, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht

Meie perel on olnud võimalus elada Eestist eemal, Prantsusmaal, kus 7. mail otsustavad prantslased presidenti valides ka selle, kas ja millist Euroopat nemad soovivad. Paar kuud Eestis tagasi olnuna küsis mu põhikooli alustanud tütar, miks räägitakse Eestis «meil siin Eestis ja neil seal Euroopas», ka Eesti on ju Euroopa.

Tõesti. Pole ju nii, et Euroopa Liidu otsused tehakse kuskil kaugel anonüümsetes institutsioonides ja teiste riikide mured ei puuduta meid. Otsuseid teevad ja nende eest vastutavad liikmesriikide rahva valitud poliitikud. Ka meist oleneb, milline on Euroopa tulevik. Loodan, et pärast eesistumist on palju rohkem neid, kes jälgivad Euroopas toimuvat ning mõtlevad ja ütlevad «meil Euroopas!».

Kuue aastakümnega on Euroopa riigid koos saavutanud arvatavasti rohkem, kui keegi ELile aluse panijatest oleks osanud loota: pikaajaline rahuperiood ning ühendatud Lääne- ja Ida-Euroopa, kus kõigis liikmesriikides on tagatud isikuvabadused ja demokraatia.

On kogu Euroopas õppimise ja töötamise võimalused. Lisaks Euroopa Liidu sünnipäevale on tänavu 30. juubel Erasmuse programmil, mille kaudu on Euroopas õpirände kogemuse saanud muljetavaldav arv eestlasi, üle 85 000. Ühine raha ja ühine turg, mis on kaasa toonud heaolu kasvu ning piirideta liikumise vabaduse, tunduvad praegu võimalustena, mis on alati olemas olnud.

Ent eelmine aasta näitas, et kõik saavutatu ei ole iseenesestmõistetav. Kriisid Lähis-Idas tõid kaasa põgenikevoo, mida EL polnud varem kogenud ja millega tegelemiseks poldud esialgu valmis, pärast globaalset finantskriisi jäi Euroopa majandus pikaks ajaks vinduma ja on kosunud alles tänavu. Esimest korda otsustas üks riik EList lahkuda. Ühendkuningriigi otsus käivitas ka teistes riikides arutelu, kas ja kuidas koos edasi minna.

25. märtsil allkirjastasid 27 riigi valitsusjuhid Rooma deklaratsiooni, millega kinnitasid Rooma lepingute 60. aastapäeval soovi ELi ühiselt edasi viia. Euroopa Komisjon on pakkunud välja viis arenguteed, alates praeguse seisu hoidmisest kuni föderatiivse Euroopani.

EL loodi selleks, et lahendada koos probleeme, mida iga riik üksi ei saa nii tulemuslikult lahendada. Kuigi liikmesriigid näevad ELi ja selle kasu erinevalt, saavad kõik aru, et vajadus ELi järele pole kuhugi kadunud. Vastupidi, uus aeg toob uued valdkonnad, kus koos saab edasi tulemuslikumalt kui eraldi. Kõigi riikide, sh Eesti jaoks on peamine küsimus, kas me tahame, et EL edasi areneb ja kui jah, siis millistes valdkondades.

Näiteks digitaalne ühisturg. Isesõitvas autos on võimalik kogu Euroopa läbida vaid siis, kui on kokku lepitud ühtsed reeglid – kes on juht, kui teda otseselt autos ei ole, millised on turvalisuse nõuded ja andmevahetuse standardid. Või kaitsepoliitika arendamine, mida eestimaalased pidasid 2016. aasta Eurobaromeetri uuringu järgi kõige olulisemaks EL valdkonnaks üldse. 84 protsenti toetas ELi kaitsepoliitikat.

Eesti ülesanne ELi nõukogu eesistujana pole lihtne. Vaja on kokku tuua eri riikide arusaamad ELi arengust ja tegeleda olemasolevate kriiside lahendamisega. Seda väljakutset arvestades on eesistumise tunnuslause «Ühtsus läbi tasakaalu» igati asjakohane.

Arvamus, et eesistujal ei ole EL arengule erilist mõju on kas naiivne või asjatundmatu. Eesistuja juhib kõiki liikmesriikide vahelisi arutelusid. Alates 1. juulist saab Eestist pooleks aastaks ELi keskus – riik, kelle ideedest ja arvamustest on kõik huvitatud ning kuhu kõik tahavad tulla.


6. mail kutsub Euroopa Komisjoni esindus koos ELi liikmesriikide saatkondade ja riigikantseleiga kõiki Tallinna Vabaduse väljakule, et tähistada Euroopa päeval Euroopa Liidu 60. ja Erasmuse 30. sünnipäeva ja rääkida Eesti eesistumisest. Arvamuslugu ilmus ka 5. mai Postimehes.