Archive for mai 29th, 2017

Euroopa kalender (29.05-4.06) – rohkem Euroopat euroalal?

Esmaspäev, mai 29th, 2017

Euroopa Komisjoni esinduse juhi Keit Kasemetsa nädala eelvaade

EUROOPA MASINAVÄRK

Komisjoni mõttepaber küsib, kas majandus- ja rahaliit on valmis

31. mail avaldab Euroopa Komisjon ELi tulevikudebati ehk kõige kaalukama mõttepaberi – majandus- ja rahaliidu tulevikust. Just sellest teemast tõukus kogu arutelu liidu tuleviku üle. Nagu tavaks saanud, ei paku komisjon lõplikke vastuseid vaid võimalikke arenguteid. Otsuse, kas ja mida on vaja muuta, teevad liikmesriigid, arvestades komisjoni mõtetega just niipalju, nagu vajalikuks peavad. Debatt saab hoo sisse just Eesti eesistumise ajal.

Arutelu tuleb tõsine, rahaliidu reform on üks Prantsusmaa vastvalitud presidendi Emmanuel Macroni eesmärke. Eks see teema on prantslastele alati südamelähedane olnud, asja proovis edasi viia ka François Hollande. Ent just Macronil võib olla vajalik poliitiline kapital muutuste tegemiseks.

Mida siis tahetakse muuta? Avalikkuses kõlab kõige rohkem ELi rahandusministri ametikoha loomine. Nimetus pole iseenesest tähtis ja ühe voliniku või asepresidendi rahandusministriks nimetamine ei ole keeruline, oluline on sisu. Laual on küsimus ühtsemast rahaliidust ehk siis sellest, kas ja mis tingimustel saaksid riigid võtta ühiseid kohustusi, näiteks ühiste ELi võlakirja noteerimine investeeringute tegemiseks või hädasolevate riikide toetamiseks.

Seda, kui raske aruteluga tegemist on, näitavad ülipikad vaidlused Kreeka võlaleevenduse osas. Ka eelmise esmaspäeva eurogrupi arutelu ei toonud veel lahendust. See üksik näide ei ole rahaliidu tuleviku arutelusse muidugi otse ja täielikult üle kantav, aga pole ka kaugeltki tähtsusetu. Eelmisel nädalal otsustasid Prantsusmaa ja Saksamaa rahandusministrid luua töörühma majandus-ja rahaliidu tuleviku kohta ühiste ettepanekute tegemiseks. Igal juhul on seni Saksamaaga kindlalt ühel joonel seisnud Eestil samuti mõistlik nii liikmesriigina kui ka eesistujana selgeks mõelda, kas majandus- ja rahaliit on valmis ja kui ei, siis millised muutused on Euroopa ja Eesti huvides.

Solidaarsuskorpus pannakse tugevamale alusele

Sel nädalal avaldab Euroopa Komisjon ka kauaoodatud ettepaneku Euroopa solidaarsuskorpusele õigusliku aluse loomiseks. Kohmaka nime taga peitub algatus, mille eesmärgiks on pakkuda noortele nii vabatahtliku töö kui praktika kaudu rahvusvahelist töökogemust ja võimalust panustada olulistel teemadel, nagu keskkonnahoius või varjupaigataotlejate aitamisel. Eestis ei ole varasema töökogemuse puudumine töölesaamisel reeglina ületamatu probleem, küll aga on see põletav teema paljudes teistes Euroopa riikides.

Seda, et võimalus teistes riikides noortele olulistel teemadel töökogemust hankida Euroopa noori kõnetab, näitas fakt, et juba ammu enne algatuse praktilist käivitamist oli osalejaks registreerunud üle 20 000 noore, sealhulgas 120 noort Eestist. Solidaarsuskorpuse loomise lõpuleviimine on komisjoni vaates üks Eesti eesistumise olulisi teemasid. Täpsemalt saab algatuse kohta lugeda siit –  https://europa.eu/youth/solidarity_en

EESISTUJA EESTI

Veidi rohkem kui kuu enne eesistumise algust on Eesti valitsus ja parlament kindlalt eesistumise lainel. Ministrid tutvustavad erinevates ELi nõukogu koosseisudes Eesti plaane ja Eestisse voorib tähtsaid külalisi. Väga tiheda rahvusvahelise graafiku kõrval tuleb valitsusel, aga eriti peaministril, toime tulla koalitsioonisiseste läbirääkimiste ja pingelise riigikogu suvepuhkuse-eelse graafikuga. Paralleelselt välisreisil olemisele ja Euroopa Parlamendi delegatsiooni vastuvõtmisele ootab meedia peaministrilt vastuseid uue ministrikandidaadi ja maksupaketi muudatuste osas. „Hea“ harjutus eesistumise kohustuste ja siseriikliku kalendri rööbiti jooksutamiseks.

Jüri Ratase ringkäik jätkub

Peaminister Jüri Ratas jätkas 29. mail Eesti eesistumise eesmärke tutvustavat Euroopa tuuri Kreekas ja Küprosel. Eelmisel nädalal jõudis Ratas külastada Slovakkia, Ungari, Tšehhi, Sloveenia ja Rumeenia valitsusjuhte. Need kohtumised on olulised isiklike suhete loomiseks ja tunnetuse saamiseks, mida on olulistes valdkondades võimalik eesistumise ajal reaalselt korda saata. Visiidid annavad aimu ka eesistumise tempost, kahe riigi külastus ühe päevaga on pigem norm kui erand.

Euroopa Parlamendi president ja fraktsioonide esimehed külastavad Eestit

30. mail külastab Eestit Euroopa Parlamendi president Antonio Tajani ning parlamendi fraktsioonide esimehed. Hilisööl Eestisse tagasi jõudev Jüri Ratas tervitab parlamendiliikmeid kell 8 hommikul Stenbocki majas. Järgneb kohtumine valitsusega ning riigikogu juhatuse ja fraktsioonide juhtidega. Pärastlõunal toimub Tallinna Ülikoolis Euroopa tuleviku teemaline avalik arutelu. Kuna kohal on ka Euroopa tulevikku ikka ja alati kirglikult suhtuv Euroopa liberaalide fraktsiooni (ALDE) juht Guy Verhofstadt (peaminister Jüri Ratase fraktsioonikaaslane), tõotab debatt tulla igati nauditav.

Euroopa Parlamendi roll otsuste tegemisel on järjest kasvanud ja eesistujana on parlamendiga eesmärkides kokku leppimine ja hea koostöö Eestile väga olulised. Mitmed tähtsad algatused, sh digituru valdkonnas, on jõudnud etappi, kus Eestil on vaja saavutada parlamendi ja nõukogu vaheline kokkulepe ning Euroopa Parlamendi seisukohti ei saa kuidagi alahinnata.

ESINDUSE MURED JA RÕÕMUD

Eelmisel nädalal tviitis Merlis Nõgene @merlisnõgene, et „Hiljemalt eesistumise ajal läheb sotsmeedia katki fotodest “Ülikonnas/kostüümis Eesti poliitik/ametnik kohtub tähtsa poliitiku/ametnikuga““. Eks ta nii kipub olema. Nagu ma ise olen hiljuti kirjutanud, eesistumise ajal on Eesti Euroopa keskus. Parata pole suurt midagi, kõik tahavad Eestile ja maailmale näidata, mis teoksil on, ja kus mujal seda ikka teha kui mitte sotsiaalmeedias. Eks ka komisjoni esindus annab sotsmeedia purustamisel oma panuse. Kui reeglina saab Eestit aasta jooksul külastavad komisjoni volinikud ja tippametnikud kahe käe sõrmedel üles lugeda, siis nüüd saab sama arvu täis paari nädalaga. Sel nädalal on Eestis kolm komisjoni peadirektorit ja Brexiti pealäbirääkija.

„Tähtsad poliitikud/ametnikud“ ei käi Eestis muidugi pelgalt pilti tegemas. Arutatakse ikka sisuteemasid ja proovitakse Euroopat koos edasi viia. Soov vaadata ja näidata, mis toimub fotode taga, oli ka üks põhjusi, mis pani mind nädala ettevaadet kirjutama.

Esinduse fookuses on digiturg ja Brexit

30. mail briifivad DG Connecti peadirektor Roberto Viola ja asepresident Andrus Ansipi kabinetiülem Juhan Lepassaar digivaldkonna arvamusliidreid ühtse digitaalse turu loomise seisust ja eesseisvatest uutest proovikividest. Arutatakse küberturvalisuse, andmete vaba liikumise, platvormidele seatavate nõuete ja rändlustasude üle. Ettevõtjate vaadet pakuvad Plumbri müügidirektor Taavi Kotka ja Cybernetica juht Oliver Väärtnõu. Pooleteise päeva jooksul arutatakse ministritega läbi kõikide oluliste digitaalse turu algatuste seis ja see, kuhu on võimalik nendega Eesti eesistumise lõpuks jõuda. Läbiarutamist vajab ka see, mida on võimalik saavutada eesistumise ajal toimuval riigijuhtide digiteemalisel kohtumisel Tallinnas ning teistel tipptasemel digiüritustel.

2. juunil on Tallinnas Brexiti läbirääkija Michel Barnier, võrdlemisi lühikese aja jooksul juba teist korda. See näitab, et kuigi Brexit ei ole ELi nõukogu jaoks igapäevane põhiteema on eesistuja kursishoidmine viimaste arengutega läbirääkijate jaoks oluline. Kindlasti tekib Eesti eesistumise ajal vajadus küsida mandaati või suunda näiteks üldasjade nõukogult, mida juhib Eesti poolt eriesindaja ELi institutsioonide juures Matti Maasikas. Välistada ei saa ka suuremaid võbelusi või vapustusi, millega eesistuja peab paratamatult tegelema. Ega asjata ei ole Brüsseli ametike poolt öeldud, et peaminister Ratas saab olema Brexiti teemal kõige paremini briifitud riigijuht üldse.

Tallinnas on sel nädalal ka DG DEVCO peadirektor Stefano Manservisi (30. mail) ja DG SANTE peadirektor Xavier Prats Monne (1. juunil), kes arutavad välisministeeriumi, maaeluministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi juhtkonnaga läbi kõikide eesistumise ajal laual olevate algatuste seisu ja olulised üritused ning panevad paika komisjoni ja eesistuja ühised eesmärgid järgmiseks pooleks aastaks.