Archive for mai 30th, 2017

Kuidas taltsutada Euroopa digitiigrit

Teisipäev, mai 30th, 2017

Ühtne turg on kahtlemata Euroopa Liidu olulisemate edulugude seas, kuid kuidas ollakse selle edasiarendamisel seni ära kasutatud võimalusi, mida pakuvad meile igas eluvaldkonnas üha rohkem kasutust leidvad uued digitaalsed lahendused? Korraldasime seotud teemadel 30. mail lühiarutelu, kus ettevõtjate, riigiametnike, ülikoolide esindajate ja teiste kutsutud külaliste ees jagasid oma mõtteid Euroopa Komisjoni sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadi (DG CONNECT) peadirektor Roberto Viola (fotol paremalt teine), EK digitaalse ühtse turu eest vastutava asepresidendi Andrus Ansipi kabinetiülem Juhan Lepassaar (vasakult teine), IT-visionäär ja Plumbri müügidirektor Taavi Kotka (paremal) ning Cybernetica juhatuse esimes Oliver Väärtnõu (vasakul).

Kiires tempos arenev digimaailm loob ühtaegu juurde nii uusi võimalusi kui tekitab ka väljakutseid. Hea viis selle näitlikustamiseks on katsetused luua isesõitvaid autosid, mis paralleelselt suurenenud sõidumugavuse ja ohutusega sõitja jaoks nõuab seadusandjalt ka palju vaeva uue sõiduvahendi kasutamise õiguslikuks reguleerimiseks. Lisandub ka küsimus, et kes omab selliste autode arendamiseks kasutatavaid teadusandmeid ning kuidas kasutada neid ühiskonnale võimalikult kasulikult.

Seminaril jõuti järeldusele, et tulevane kasu ühiskonnale peakski olema peamine kriteerium, mille alusel digitaalse ühtse turu eri algatusi hinnata. Olgu selleks siis paberivaba riigihaldus, võimalus kasutada oma ühes riigis välja kirjutatud digiretsepte ka mujal EL-is või lisaks autojuhtimisele automatiseerida ka pangandust või teisi klassikalisi elukutseid. Igasuguse automatiseerimise puhul peab aga alati arvestama selle mõju tööturule. Ja mõju tööturule on midagi, mida lisaks oma töö pärast muretsevad autojuhid või pangatellerid panevad kindlasti tähele ka poliitikud, juhul kui neil on tõsine soov valimistel edukad olla.

Lisaks asjaolule et Euroopas räägitakse palju erinevaid keeli, takistab ühise keele leidmist digiasjades tihti ka riikide eri võimekus ja tahe oma majanduse või riigihalduse digitaliseerimisel. Kuidas nii tehnooptimistid kui ka –pessimistid ühise laua taha saada on muu hulgas ka Euroopa Liidu eesistujariigi ülesanne ja selle rolli võtab Eesti teadupärast üle juba kuu aja pärast. Arvestama peab nii nende huvidega, kes soovivad edeneda sammhaaval kui suurelt unistajatega, sest vaid nii on võimalik leida tasakaalu ja vältida äärmustesse kaldumist.

Unustada ei saa ka seda, et Euroopa ei ole ainus koht maailmas, kus neile küsimustele püütakse vastuseid leida. Konkurents eri regioonide ja riikide vahel on karm, kuid võita on ka palju. Seetõttu on laiem ühiskondlik debatt neis küsimustes hädavajalik ning seda mitte ainult seetõttu, et sellest sõltub meie majanduslik edukus, vaid nagu hiljutised küberrünnakud meile taas meelde tuletasid, siis riikideülesed kokkulepped on hädavajalikud selleks, et meil kõigil oleks turvaline olla.

10. mail avalikustas Euroopa Komisjon digitaalse ühtse turu strateegia vahekokkuvõtte, antud ürituse eesmärk oli selle tulemuste tutvustamine ning edasiste sammude selgitamine.

ANDREAS SEPP, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse assistent