Archive for juuni, 2017

Euroopa Liit peab kodanikele pakkuma konkreetset heaolu

Neljapäev, juuni 29th, 2017

Vasakult: Matti Maasikas, Kersti Kaljulaid ja Andrus Ansip. Foto: Raigo Pajula

Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid ja Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip on veendunud, et Euroopa Liit peab oma kodanikele pakkuma konkreetseid lahendusi, sest ilusatest sõnadest inimeste veenmiseks enam ei piisa.

Täna, 29. juunil toimus Estonia suures saalis Kaljulaidi ja Ansipi debatt „Eesti eesistumise eel – millist Euroopa Liitu me soovime?“. Arutelu juhtis Matti Maasikas, kes tõdes, et Euroopa Liidus on atmosfäär küll parem kui aasta eest – majandus kasvab ja optimismi on varasemast rohkem –, kuid on ka selge, et Euroopa Liit peab taas ära teenima usalduse ja legitiimsuse kodanike silmis. „Enam ei piisa suurtest sõnadest ja tähelipu lehvitamisest. Euroopa Liit peab pakkuma oma kodanikele konkreetset heaolu,“ ütles Eesti eriesindaja Euroopa Liidu institutsioonide juures. Maasika hinnangul tegeleb Ansip Euroopa Komisjonis teemaga, mis on mõnes mõttes eestlastele ja Eesti eesistumisele vast kõige olulisem – digitaalne Euroopa, digitaalne ühtne turg ja muud digiteemad.

President Kaljulaidi sõnul tekkis paljudes liikmesriikides pärast Brexiti hääletust peeglissevaatamise ja mõtlemise koht. Seni oli valitsustele Kaljulaidi arvates pikka aega meeldinud poliitiline retoorika, mis võimaldas Euroopa Liidust tulevad hüved ära kasutada ja samas enda tegematajätmistes Brüsselit süüdistada. „See on olnud pikka aega päris populaarne lähenemine, sest see tundus poliitiliselt väga odav,“ märkis Kaljulaid. Seoses Brexitiga said liikmesriikide poliitikud tema sõnul ühtäkki aru, et selline käitumine võib muutuda hoopis talumatult kalliks. Kaljulaidi hinnangul on Suurbritannia Euroopa Liitu kuulumisest küll rohkem võitnud kui kaotanud, kuid sealsed poliitikud ei rääkinud sellest piisavalt oma valijatele ja nüüd on tulemus käes. President lisas, et Euroopa Liit on keeruline poliitiline konstrukt, millest enamikul inimestest ei ole võimalik aru saada, kuid oma olemuselt on see ühendus, mis aitab liikmesriikidel edendada majandust ja turvalisust.

Kaljulaid rõhutas, et Brüssel ei kirjuta kellelegi ette haridus- ega sotsiaalpoliitikat ega ütle, kuidas ta peab maksma pensione ja toetusi, kuid aeg-ajalt jätavad ka Brüsseli ametnikud mulje, et EL otsustab nendegi teemade üle. Näiteks on nad väitnud, et Euroopa Liit on loonud liikmesriikidesse miljoneid töökohti, kuid hoopis ausam oleks öelda, et Euroopa Liit on nende töökohtade loomisele kaasa aidanud. Presidendi hinnangul peavad liikmesriigid tegema koos rohkem ja kiiremini seda, mida nad saavad Euroopa Liidu abil teha, ning sealsed valitused ja poliitikud peavad olema rahvaga suheldes senisest palju ausamad. „Liikmesriikide poliitikud peavad ütlema, mis on liikmesriikide enda vastutus ja selle vastutuse ka võtma,“ toonitas Kaljulaid. Ta lisas, et Euroopa Liidu liikmesriigid on alates 2004. aastal toimunud laienemisest keskmiselt 1,9 korda jõukamaks saanud, Eesti seejuures 2,4 korda.

Kuna see kõik ei jõua kõigi inimesteni, siis tekib neil aga tunne, et nad on sellest kaotanud, nagu on ka globaliseerumisega. Kaljulaidi sõnul on iga riigi kohus inimestele näidata, et nad ei ole sellest kaotanud. Selleks tuleks presidendi hinnangul tagada kõigil liikmesriikidel oma kodanikele asukohast ja sissetulekust sõltumatu ligipääs haridusele ja arstiabile ning elementaarne sotsiaalne turvavõrgustik. Ta rõhutas, et võti Euroopa Liidu maine paranemiseks ei asu Brüsselis, vaid liikmesriikide pealinnades.

Maasikas lisas, et tema sõnul tuleks Eesti poliitikuid kiita, sest ka rasketel aegadel julgesid Eesti peaminister ja rahandusminister minna pulti ja öelda, et me peame teisi aitama ka siis, kui nad on meist jõukamad.

Digitaalne Euroopa

„Millal on digitaalne Euroopa pöördumatu saavutus?“ pöördus Maasikas seejärel Ansipi poole. Selle peale vastas Ansip, et ta ei usu, et inimesed oleksid nõus tagasi pöörduma sellest, mis on hea ja mugav, kuid digitaalsest ühisturust oleme Euroopas veel suhteliselt kaugel. Pigem on digitaalsed teenused ehitanud barjääre Euroopa Liidu liikmesriikide vahele ka siis, kui need on füüsilisest maailmast praktiliselt ära kaotatud. Näiteks läheb Eesti ekspordist 70–80 protsenti teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse, kusjuures Eesti saab oma kaupu ja teenuseid müüa teistes Euroopa Liidu liikmesriikides igasuguste piirideta. Samas on teisest riigist veebi teel kaupade ja teenuste ostmine endiselt sageli väga keeruline, kui mitte võimatu. See, et Euroopas on 27 suhteliselt väikest turgu, on Ansipi sõnul probleem näiteks iduettevõtetele. Kui nad tahavad suuremaks kasvada, siis nad eelistavad tavaliselt minna Ameerika Ühendriikidesse.

Kaljulaidi sõnul peaks septembris Tallinnas toimuv digitaalne tippkohtumine andma suurema sõnumi Euroopa rahvastele. „Me ei saa lubada endale seda, et valitsusi internetis ei ole, sest siis oleme inimestele vähem olulised,“ rõhutas president. „Turg on ettevõtete ja isikute vahel, aga tuleb ka aru saada, et küberruum on tänapäeval samasugune ruum nagu tänavaruum ja riigid peavad olema seal ning olema seal nähtavad, lisas ta. Kui internetis ei ole riiki, siis hakkavad seal Kaljulaidi sõnul sarnaselt tänavatega liikuma kurjategijad ja toimuma getostumine. Selleks, et inimesed saaksid tehnoloogilisest arengust kasu ja nad ei kardaks interneti kaudu pakutavaid lahendusi kasutada, tuleb aga riigil presidendi sõnul eeskujuks olla ja näidata, et ta on võimeline inimestega interneti teel suhtlema ja et see suhtlus on turvaline.

Ansipi sõnul on seejuures väga oluline riikidevaheline süvendatud koostöö, sest regionaalne koostöö võib sundida tervet Euroopa Liitu leidma ühiseid lahendusi. Näiteks Eesti ja Soome x-tee ja Eesti digitaalne identiteet, mida tunnustatakse mitmes Euroopa Liidus.

Kaljulaidi sõnul tuleks siiski tähelepanu pöörata sellele, et üksmeele korral on alati lihtsam koostööd teha, kuid sageli tuleb siiski otsida ka kõigile sobivaid lahendusi. Mida väiksem on näiteks digitaalsel ühisturul osalevate liikmesriikide arv, seda väiksem see turg on. Samuti ei tohiks presidendi hinnangul ära unustada seda, et iga riik on omaette kultuur ja seetõttu ei saa öelda, et kõik peaksid tegema Eesti moodi e-riigi. Näiteks sai Saksamaal alles hiljuti kohustuslikuks digitaalne identiteet, kuid ID-kaardi lugeja maksab seal endiselt ligikaudu sada eurot, mis näitab, et digiteenuseid ei käsitleta mujal mitte ühtlustava demokraatliku mudelina, vaid millegi eksklusiivsena.

„Meie teame, et digiallkiri koos ajatempliga säästab kaks protsenti SKTst,“ lisas Kaljulaid, kelle sõnul tuleks üleeuroopaline ajatempliga isikutuvastamise süsteem kindlasti ära teha. Presidendi sõnul aitab see säästmine aga ka pisikesed ettevõtted riigiga suhtlemisel suuremate konkurentidega võrreldes võrdsemasse seisu, sest suurtel ettevõtetel on hoopis rohkem ressursse töö- ja ajamahuka dokumentatsiooniga tegelemiseks.

Ansip lisas, et digitaalse ühtse turu puudumise hind on Euroopa Parlamendi arvestuse järgi 415 miljardit eurot aastas. Peale selle kaotab Euroopa Liit küberkuritegude tõttu erinevate analüüside põhjal 260–640 miljardit eurot aastas. Küberkuritegevusele ei ole aga ükski riik üksi võimeline vastu seisma, mistõttu riikidevaheline koostöö on hädavajalik.

Varasemast rohkem tähelepanu tuleks Ansipi ja Kaljulaidi sõnul pöörata ka sellele, et tänapäeval üha rohkem kasutatav asjade internet nõuab varasemast hoopis teistsugust turvalisust. Hinnangute järgi on Euroopas 2020. aastaks erakätes kokku kuus miljardit internetti ühendatud seadet, mille kaitsmiseks tuleb Euroopa Liidu liikmesriikidel ühiselt jõupingutusi teha.

Rändekriis

Eesistumise ajal tuleb kõigi kolme vestluspartneri sõnul Eestil kindlasti tegeleda ka rändekriisiga. Selleks tuleks Kaljulaidi sõnul püüda senisest rohkem mõista inimesi, kes oma kodudest põgenevad ning püüda Aafrikas ja Aasias elavaid inimesi senisest rohkem aidata.

„Tegelikult on Euroopa Liit juba praegu kõige suurem arenguabi andja maailmas,“ lisas Ansip. „Me anname kümne aasta jooksul 83 miljardit eurot arenguabiks ja ainult tühine osa sellest, 500 miljonit, läheb digitaalseteks arendusteks,“ tõdes ta. Ansipi sõnul ei ole piisav, kui Euroopa riigid tegelevad katastroofipiirkondades vaid ellujäämisküsimustega, nagu puhas joogivesi ja toit, vaid peaksime andma inimestele õnge, mis aitab neil ise oma elujärge parandada. Selleks on Euroopa Komisjoni asepresidendi sõnul palju abi ka digitaalsetest teenustes, kusjuures suhteliselt väikse digitaalse investeeringuga võib kokku hoida väga palju raha.

Näiteks aitasid Eesti ettevõtjad Nigeerias hiljuti juurutada andmevahetuskihi, mis võimaldab vahetada andmeid elanikeregistri ja avalike teenuste registri vahel. Suure riigi kohta tühine, 10–30 miljonit eurot maksma läinud investeering aitas Nigeeria valitsusel avastada 63 000 n-ö kummitustöötajat. Need „töötajad“ olid avalike teenistujate registrist ja said riigi käest palka, kuid sündinud nad kunagi ei olnud ja riigi teenistuses ei olnud nad ka kunagi olnud. Nigeeria riik hoiab selle avastuse abil Ansipi sõnul nüüd kokku miljard eurot aastas.

 

Ürituse fotosid vaata siit.

HEILIKA LEINUS, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse kommunikatsiooninõunik (eesistumine)

Euroopa kalender (26.06-2.07) – Eesti alustab!

Esmaspäev, juuni 26th, 2017

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi Keit Kasemetsa nädala ettevaade

Laupäeval, 1. juulil võtab Eesti Maltalt ametlikult üle ELi nõukogu eesistumise. Sisuliselt võttis Eesti juhtrolli endale pärast möödunud reedel lõppenud Euroopa Ülemkogu. Eesistumise avagala toimub Tallinnas neljapäeva, 29. juuni õhtul.

Eesti riigipea Kersti Kaljulaid on öelnud, et „Vahetult Eesti eesistumise eel on meie suurimaks poliitiliseks eesmärgiks selle pessimismi leevendamine, mis Euroopa Liidus viimastel aastatel levinud on. Meie eesistumist meenutatakse loodetavasti kui murdepunkti, kui jää hakkas sulama ja kui suhtumine Euroopa Liitu muutus positiivsemaks. Eeldused selleks on olemas.‟ President on hetke väga hästi tabanud, sest lootus on õhus. Nii positiivset meeleolu, kui eelmise nädala ülemkogul ei ole Euroopas olnud aastaid. Majandus on hakanud kasvama, valimistel on valijad usaldanud euroopameelseid poliitilisi jõude.  Emmanuel Macroni Prantsusmaa presidendiks valimisega on töökorda saanud ka vahepealsetel aastatel tiba rooste läinud Saksa-Prantsuse ELi mootor.

See kõik tähendab, et Eesti stardikoht on hea ja võimalus teha meeldejääv eesistumine, mille käigus Euroopas asjad tõesti edasi liiguvad, suur. Eelmisel nädalal kirjutas komisjoni president Jean-Claude Juncker Diplomaatias, et Eesti teeb eesistumise ajal kindlasti head tööd ja viskas järgmiseks kuueks kuuks välja kolm ankrut: digitaalne turg, ränne ja kaitsekoostöö.

Kuigi foon on positiive on eksimisruumi muidugi palju, ka peamiste teemade osas.

Esiteks digiturg. Suuri karisid on kaks. Suurim risk Eestile on lati kõrgus, meie digimeelsus on ootused väga kõrgeks ajanud. Kindlasti kõrgemale kui senine Euroopa rekord. Kõik ootavad eri valdkondades Eestilt ka Euroopas toimivaid praktilisi lahendusi, mille väljapakkumine pole sugugi lihtne. Eesti on andmete vaba liikumise lipu kõrgele püsti ajanud, selle kogu Euroopa turul saavutamine eeldab aga nii mõtlemise muutust kui ka paljude riikide tehnilise valmisoleku suurendamist. Eriti oluline on muidugi septembri lõpus toimuv ELi liidrite digiteemaline kohtumine, mille konkreetsete tulemusteta lõppemine oleks ainukordse võimaluse käestlaskmine. Aga lihtne pole ka juba laual olevates eelnõudes kokkuleppimine.  Kuigi üldine poliitiline toetus on olemas, – nii Merkel, Macron kui ka Juncker on öelnud, et nad ootavad Eesti eesistumisest digitaalse turu kiiret edasiarendamist – ei lähe läbirääkimised konkreetsete muudatuste osas sugugi lihtsalt.

Teiseks ränne. Kuigi vastuolud Dublini süsteemi reformi osas on viimasel ajal veidi vähenenud, sest riigid on aru saanud, et teineteisest ollakse ootustelt väga kaugel. Püütakse leida väiksemat ühisosa. See aga ei tähenda, et Eesti ülesanne kokkuleppe sõlmimisel teemal, kus läbirääkimistega ei jõudnud lõpuni ei Slovakkia ega Malta, saab olema lihtne. Ja kuigi ka viimane ülemkogu keskendus sellele, mida on võimalik teha rändesurve vähendamiseks, ei ole üle Vahemere Euroopasse tulevate migrantide hulk vähenenud. Ning suvi alles algab.

Kolmandaks kaitsekoostöö. Euroopa Ülemkogul kiideti struktuurne tihendatud kaitsekoostöö käivitamine heaks ja sellega laoti Eesti eesistumisele tugev vundament. Eesti rolliks jääb sellele vundamendile maja ehitamine ehk tegeliku koostöö sisustamine, mis peaks tehtud olema juba sel aastal. Keerulisi küsimusi on selles töös palju alates koostöö täpsetest eesmärkidest kuni Euroopa Kaitsefondi rahastamiseni.

Neljandaks Brexit. Eesti ei pea eesistujana otseselt Brexiti läbirääkimisi, aga muidugi mõjutavad need ELi üldist meeleolu. Kui asjad lähevad valesti, võib Brexit eesistumise sisulisi tulemusi varjutada ja Eesti peab olema valmis nii kriiside lahendamiseks kui ka positiivsete sammude astumiseks. Üheks selliseks võib olla läbirääkimiste alustamine ELi-Ühendkuningriigi tulevaste suhete üle.  Need algavad siis, kui kolme esimese küsimuse (kodanike õigused, Ühendkuningriigi kohustused ja Põhja-Iirimaa) läbirääkimistel on saavutatud n-ö piisav edasiminek. See määratlus jätab eesistujale, muidugi tihedas koostöös Brexiti pealäbirääkija Michel Barnier’ga, palju mänguruumi.

Ja lõpuks muidugi kõik need kriisid, millest me veel midagi ei tea. Kõigist neist karidest mööda triivimise korral on Eesti eesistumise eksamiga väga hästi hakkama saanud ja aasta lõpus on meeleolu Euroopas jätkuvalt lootusrikas ja positiivne. Muidugi võib küsida, et kui palju Euroopa edus ikka Eesti kui eesistuja rolli on või kes see ikka teab, kes oli eelmine eesistuja. Ikka on, ega ülemkogu president Donald Tusk ilmaasjata Malta peaministrit Joseph Muscati isiklikult ja põhjalikult hea eesistumise ja oma karjääri ühe parima koostöö eest ei tänanud. Ja ega kõik peagi teadma, kes on eesistuja. Ja need, kel on vaja, kindlasti teavad. Merkel ja Macron näiteks, kes Tallinnas ELi liidrite kohtumisel kohal on ja sellele suuri ootusi panevad, kõik teised Euroopa riigijuhid, ministrid ja huvigruppide esindajad, komisjoni tippametnikud.  Ehk siis kõik need, kes Euroopas otsuseid teevad.

I Eesistuja Eesti

Eesistumise peaproov on kogu komisjoni visiit Tallinnasse. Neljapäev on pigem tseremoniaalne. Toimub kontsert Vabaduse väljakul ja eesistumise avagala Kultuurikatlas, kus lisaks komisjoni presidendile Jean-Claude Junckerile on kohal ka Ülemkogu president Donald Tusk. Reedel loksutatakse paika eesistumise viimased sihikud. Hommikul arutavad volinikud ja ministrid omavahel gruppides läbi peamised teemad, seejärel kohtuvad komisjon ja valitsus täies koosseisus omavahel. Olulised prioriteedid arutatakse läbi ka Riigikogu juhatuse ja komisjonide juhtidega.

Lisaks sisulisele fookuse paika sättimisele on komisjoni visiit ka esimene suur kondiproov Eesti eesistumist korraldavale tiimile. Eestis on ligi 100 välisajakirjanikku, mis pole siin igapäevane. Praktikas on vaja esimest korda õlitatult toimima saada nii logistika kui ka julgeolek. Pole kahtlust, et kõik sujub hästi.

Ent veel enne komisjoni visiiti, 28. juunil, külastab Eestit Prantsusmaa peaminister. Prantsusmaa ja Eesti suhted on juba pikka aega head olnud, kui selline kõrgetasemeliste kohtumiste tihedus pole kindlasti päris tavapärane – alles üle-eelmisel nädalal kohtus Jüri Ratas Emmanuel Macroniga ning vaid kaks nädalat hiljem toimub Edouard Philippe visiit. Oluline osa on selles Eestis viibivatel Prantsuse sõduritel, kuid ka Eesti eesistuja rolli ei saa siin kuidagi alahinnata, sest Prantsuse valitsusele on muutused Euroopas üheks edu lakmustestiks ja ka lubaduseks mille elluviimist rahvas ootab.

II Esinduse mured ja rõõmud

Eks ka komisjoni esindusel on ajal, mil kogu komisjoni koosseis Eestis viibib, omajagu tegemist. Millekski muuks väga aega ei jää.

Küll aga soovisime anda avalikkusele võimaluse lisaks tseremooniatele Eesti eesistumine ja ELi olukord eesistumise alguses ka sisuliselt läbi arutada ja lahti mõtestada. Korraldame neljapäeval, 29. juunil koostöös vabariigi presidendi kantselei ja välisministeeriumiga kell 14 Estonia valges saalis avaliku arutelu „Eesti eesistumise eel – millist Euroopa Liitu me soovime?‟, kus vabariigi president Kersti Kaljulaid ja Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip arutavad Matti Maasika (Eesti eriesindaja ELi institutsioonide juures) juhtimisel ELi tervise ja Eesti eesistumise eesmärkide üle.

III Euroopa masinavärk

Komisjon esitleb eelarve tuleviku mõttepaberit

Kolmapäeval, 28. juunil avaldab komisjon viimase ELi tulevikuarutelu mõttepaberi, mis on Eestile üks olulisemaid. Lauale pannakse ettepanekud ELi eelarve tuleviku osas. Mõttepaber ei paku täpseid lahendusi, vaid loob raamid edasiseks aruteluks ja kaardistab peamised arutelukohad, sh milline peaks olema eelarve maht pärast Ühendkuningriigi lahkumist, kas suurem osakaal peaks olema omavahenditel, kuidas reformide olemasolevaid ELi eelarvest rahastatavaid poliitikaid ja kust leida raha uute prioriteetide (näiteks kaitsekoostöö ja siseturvalisus) tarbeks. Just nende suurte küsimuste läbiarutamisele peaks eelarve tulevikudebatt Eesti eesistumise ajal keskenduma, konkreetse eelarveperspektiivi ettepaneku plaanib komisjon esitada 2018. aastal.

Energiaministrid arutavad puhta energia paketti

Täna, 26. juunil kohtuvad energiaministrid, kelle otsustest sõltub tegelikult suurel määral Pariisi kliimaleppe elluviimine Euroopas. Kokkulepe loodetakse saavutada kahe olulise eelnõu osas: energiaefektiivsuse direktiiv ja hoonete energiatõhususe direktiiv. Lisaks arutatakse ülejäänud kuue puhta energia paketi ettepaneku seisu.

Euroopa kalender (19.06–25.06) – Euroopa Liit tugevdab välisasjade haaret

Esmaspäev, juuni 19th, 2017

Euroopa Komisjoni esinduse juhi Keit Kasemetsa nädala ettevaade

Suurem osa Euroopat teatavasti jaanipäeva ei tähista, otse vastupidi, tuleb tihe nädal. Ajal, mil eestlased tasapisi jaanilõkete äärde kogunevad, lõpetab Jüri Ratas Euroopa Ülemkogu arutelusid. Ülemkogul ja sellel nädalal üldse on sihikul välisteemad, mitte ainult välispoliitika, vaid teemad, mis Euroopa Liidu mõjukust ja rolli maailmas mõjutavad – kaitsepoliitika, keskkond, energia ja kliima, ränne ja Euroopa Liidu globaalne strateegia.

Täna algavad ka Brexiti läbirääkimised. Ei näe, et sellest protsessist oleks kellelgi midagi võita, pikas plaanis peavad nii EL kui ka Ühendkuningriik muu hulgas ümber mõtestama selle, kuidas nad lahutatult omi rahvusvahelisi strateegilisi huve edasi kaitsevad.

Uue reaalsuse sisustamine võtab veel aega, aga kindel on see, et ka pärast Brexitit on Euroopa Liit maailmas suur jõud:

– 455 miljoni elanikuga turg ja maailma suuruselt teine majandus USA järel;

– suurim välisinvesteeringute sihtturg ja investeeringute tegija. 2015. aastal investeeriti EL-27 riikidesse 438 miljardit dollarit, USAsse 353 miljardit. Ise investeeris EL-27 muudesse riikidesse 609 miljardit dollarit, USA 322;

– suurim arenguabi andja (2014. aastal EL-27 kokku 89 miljardit dollarit);

– globaalse kliimapoliitika ja vabakaubanduse eestvedaja.

Praeguses rahvusvahelises olukorras muutub ELi globaalne strateegia järjest olulisemaks.

I Euroopa masinavärk

Euroopa Ülemkogu keskendub sisejulgeolekule, rändele ja kliimale

Sisejulgeoleku kaks suurt teemat on kaitsekoostöö tugevdamine ja terrorismivastane võitlus internetis. Mõlemad teemad on seisus, kus tugevat ühtset raamistikku täna Euroopa Liidus ei ole. Nendega tegelemine on viimaste kuude ja aastate kontekstis mitte lihtsalt paratamatu, vaid lausa vajalik.

Kogu ülemkogu kõige keerulisem ja tundlikum küsimus on vast ränne, täpsemalt Dublini süsteemi reform. Kõigile on selge, et läbirääkimised ei ole seni osapooli rahuldavat tulemust toonud ja valikuid on laias plaanis kolm: proovida samamoodi aruteludega edasi minna ja arvestada, et aega kokkuleppeni võib minna veel palju; otsida madalaimat ühist nimetajat, st leppida veidi vähem ambitsioonika kompromissiga; reformipakett osadeks jagada ja nende teemadega, milles on võimalik kokku leppida, edasi minna. Hetkel tundub, et suuri muutusi ei tehta ja uus arutelu toimub Eesti eesistumise ajal oktoobri ülemkogul.

Kliimaarutelu peamiseid sõnumeid on kaks: Euroopa Liit jääb kliimaleppe elluviimise, sh arenguriikide kliimameetmete toetamise eestvedajaks; uusi läbirääkimisi kliimaleppe üle ei tule.

Kiidetakse heaks ka riikidele tehtavad majandussoovitused ja toetatakse digituru strateegia kiiret elluviimist. Viimane on tugev mandaat Eestile kõikide oluliste teemadega eesistumise ajal kiireks edasiliikumiseks.

Komisjon annab välisasjade nõukogule ülevaate globaalse strateegia elluviimise seisust

19. juunil kohtuvad välisministrid, samal päeval avaldab komisjon globaalse strateegia elluviimise aruande. Aasta pärast globaalse strateegia vastuvõtmist on aruande põhisõnum see, et Euroopa Liit on suutnud reageerida maailmas toimuvale ja keerulised ajad on EL-27 ühtsust suurendanud. Heaks näiteks on siin aastakümnete järel tuhast tõusnud kaitsekoostöö. Ka Euroopa suured räägivad täna sellest, et maailmas ollakse vaid kõige rohkem keskmise suurusega riik ja millegi saavutamiseks tuleb tegutseda ühiselt.

Välisministrid arutavad loomulikult ka terrorismivastavast võitlust aga ka Euroopa Liidu ja NATO koostööd, rännet, Aafrikat, Kesk-Aasiat, Iraaki, kliimamuutusi ja küberdiplomaatiat.

Välissuhete nõukogu tuules kohtub 20. juunil üldasjade nõukogu. Üldasjade nõukogu iseloomustatakse koosolekuna, kus arutatakse kõike ja samal ajal mitte eriti palju. Sealt käivad läbi ülemkogu ettevalmistavad teemad, samamoodi erinevad ELi-sisesed, institutsioone puudutavad teemad. Seekord näiteks institutsioonidevahelise kokkuleppe elluviimine. Tänasest see muutub, sest just üldasjade nõukogu saab olema ministrite formaat, kus Brexiti pealäbirääkija annab igakuiselt liikmesriikidele asjade seisust tagasisidet ja kus riigid vajadusel läbirääkimismandaati kohandavad. Eeldatavasti just seetõttu juhib eesistumise ajal üldasjade nõukogu Eesti eriesindaja ELi institutsioonide juures Matti Maasikas, kes vastutab Eestis ka Brexiti läbirääkimiste eest.

Keskkonnaministrid tegelevad kliimaga

Sel nädalal on Euroopa Liidul esimene võimalus USA Pariisi kliimaleppest taganemisele üheskoos reageerida ja seda ka tehakse, nii ülemkogul kui keskkonnaministrite kohtumisel. Lisaks Pariisi kliimaleppele arutavad ministrid 19. juunil ELi plaane leppes võetud kohustuste täitmiseks ja looduskaitse tegevuskava.

Tähtpäevad ja tähtajad

19. juunil algavad Brexiti läbirääkimised, esimene kõneluste päev pühendatakse loomulikult sellele, kuidas üldse läbi rääkima hakatakse. Lihtsam teema on üldine protsess ja kõneluste rütm, kus eeldatavasti hakatakse asju arutama kuuajalistes etappides. Kaks nädalat ettevalmistuseks, üks nädal kõnelusteks ja üks nädal konsultatsioonideks erinevate osapooltega. Palju keerulisem küsimus on see, kuidas Euroopa Liidu jaoks kolme prioriteetse teemaga – kodanike õigused, brittide rahalised kohustused ja Põhja-Iirima ning brittide jaoks tähtsate tulevikusuhete arutelu – peale hakata.

II Eesistuja Eesti

Jüri Ratas teeb Brüsselis ja Kesk-Euroopas viimased eesistumise ettevalmistused

Sisuliselt Eesti eesistumine küll veel ei käi, aga vaid nädal enne eesistumise algust on vähemalt Stenbocki maja juba täielikult eesistumise lainel. Jüri Ratas on pea terve nädala (teisipäevast reedeni) Brüsselis ja mujal Kesk-Euroopas, et kohtuda nende valitsusjuhtidega, kellega see eesistumise ettevalmistamiseks veel võimalik pole olnud, osaleda Beneluxi, Põhjamaade ja Balti riikide õhtusöögil Haagis, kiita koos Bulgaaria ja Austria valitsusjuhtidega heaks Trio programm ning kohtuda 23. juunil Malta peaministri Joseph Muscatiga, et eesistumine n-ö üle võtta.

III Esinduse mured ja rõõmud

Esindusel on sel nädalal kolm prioriteeti: komisjoni visiidi ettevalmistamine, komisjoni visiidi ettevalmistamine ja komisjoni visiidi ettevalmistamine. Eks järgmisel nädalal on siis näha, kuidas me tihedas koostöös eesistumise tiimiga hakkame saime.

Milliseks kujuneb Euroopa Liidu tulevik?

Kolmapäev, juuni 14th, 2017

rahvFotol vasakult paremale: Andres Kasekamp, Jean-Eric Paquet ja Sven Mikser. / Foto: Raigo Pajula

Euroopa Komisjoni asepeasekretär Jean-Eric Paquet ja välisminister Sven Mikser on veendunud, et Euroopa Liit on hädavajalik, kuid selleks, et kodanike südamesse jõuda, tuleks rohkem kuulata, mis neile tõeliselt oluline on.

„Euroopa on nagu õhk, mida igapäevaselt hingame, millega oleme harjunud ja mida märkame, kui seda äkki ei ole,“ ütles Sven Mikser täna Tallinnas Kultuurikatlas toimunud arutelul Jean-Eric Paquet’ga. Välisminister lisas, et suhtub Euroopat puudutavatesse teemadesse optimistlikult, ehkki tema palk suhtumisest Euroopa Liitu ei sõltu.

Paquet sõnul oli Euroopa Liidus möödunud aastal palju kriise, kuid 2017. aasta võiks seevastu nimetada optimismi aastaks. Asepeasekretär rõhutas, et Euroopa Liit on väga paljude inimeste jaoks koht, kus nad elavad, reisivad, õpivad või tegelevad äriga, kuid samas on see ka inimeste loodud konstruktsioon. Seetõttu on vaja kodanike toetust, et seda arendada ja veelgi paremaks muuta. Just seepärast on Paquet sõnul vaja ka ühiskondlikku arutelu Euroopa Liidu tuleviku üle.

Mikser hoiatas, et inimestel on hirme ja segadustunnet, mille põhjused võivad sageli olla väljaspool Euroopat, kuid mis võivad tekitada ka frustratsiooni Euroopa Liidu suhtes. Seda oleme välisministri sõnul näinud näiteks seoses Brexitiga. Tema hinnangul peame mõtlema, millistes valdkondades on vaja rohkem Euroopat ja kuidas vältida Euroopa kui süsteemi liiga keeruliseks muutumist, nii et inimesed ka tegelikult aru saaksid, millega Euroopa Liit tegeleb.

Asepeasekretäri sõnul on peale Brexitiga seonduva väga oluline arutada, mis ühendab Euroopa Liidu 27 liikmesriiki. Seejuures tuleb aga arvestada ka sellega, et mõnede uuendustega ei taha kõik liikmesriigid kohe kaasa minna. Näiteks on Eesti Schengeni liige ja siin on kasutusel ka euro, kuid osa liikmesriike ei ole nende süsteemidega veel ühinenud.

Valge raamat Euroopa tuleviku kohta

Selleks et kodanikega Euroopa Liidu tuleviku üle aru pidada, esitles Euroopa Komisjon 1. märtsil, mõni nädal enne Euroopa Liidu 60. sünnipäeva tähistamist, valget raamatut, milles on esitatud võimalikud stsenaariumid Euroopa tuleviku kohta. „Selle dokumendi eesmärk on algatada arutelu kodanikega ja kõigi Euroopast huvitatud inimestega teemal, mida soovime koos teha,“ selgitas Paquet. Ta lisas, et kodanike südamete võitmiseks peab Euroopa Liit rohkem kuulama, mis on inimeste jaoks oluline ja mis neile muret teeb.

Valge raamat jaguneb kolmeks põhiliseks osaks. Esimeses osas on juttu Euroopa Liidu senistest saavutustest, teises viiest võimalikust tulevikustsenaariumist ja kolmandas sellest, mida liikmesriikidel soovitud tulemuse saavutamiseks koos ette võtta tuleks. Võimalikke tulevikustsenaariume pakutakse välja viis: 1) kõik läheb samamoodi edasi; 2) koostöö toimub vaid ühisturu valdkonnas; 3) kes tahavad rohkem, teevad rohkem; 4) teeme vähem aga paremini ja 5) teeme palju rohkem koos.

Arutelu ajal toimunud veebiküsitluses osalenud kuulajate sõnul oleks kõige mõistlikum, kui Euroopa Liidus teeksid – sõltuvalt valdkonnast – tulevikus senisest rohkem koostööd riigid, kes seda soovivad, samas kui teistele jääks võimalus piirduda seni saavutatuga. Selle poolt, et kõik läheks samamoodi edasi, nagu see juba praegu on, olid vaid üksikud kuulajad.

Kaitse- ja majanduskoostöö

Konkreetsematest teemadest rääkides rõhutas Paquet Euroopa kaitse- ja majanduskoostöö olulisust. Nii Paquet kui ka Mikseri hinnangul on oluline, et Euroopa Liit ei pakuks NATO-le mitte konkurentsi, vaid täiendaks olemasolevat kaitsekoostööd.

Paquet sõnul on suurepärane, et liikmesriigid soovivad teha riigikaitsega seoses rohkem koostööd ja rohkem ressursse kokku panna. Praegu investeerivad Euroopa riigid riigikaitsesse palju vähem kui Venemaa või Ameerika Ühendriigid. Samas investeerib iga liikmesriik riigikaitsesse ise, teistest sõltumata. Kui Euroopa riigid kaitsekulutuste osas kokku lepiksid, siis saaks Paquet hinnangul kokku hoida 30 protsenti kulutustest, sest ebavajalikke väljaminekuid saaks vältida.

Majanduskoostöö seisukohalt mängivad Paquet hinnangul erilist rolli Euroopa Liidu ühisturg, euro ja rahvusvaheline kaubandus. Rahvusvahelise kaubanduse abil on asepeasekretäri sõnul viimase 30 aasta jooksul vaesusest välja pääsenud tervelt miljard inimest. See ei oleks aga võimalik olnud rahvusvahelise majanduskoostööta.

Ka arutelu ajal veebiküsitlusest osa võtnud kuulajate hinnangul oleks Euroopa Liidus vaja senisest veelgi tihedamat kaitse- ja majanduskoostööd, samas kui näiteks Euroopa Liidu laienemist suurem osa küsitletutest oluliseks ei pidanud.

Küsimuse peale, kas 40 aasta pärast saame tähistada ka Euroopa Liidu sajandat sünnipäeva, nagu praegu tähistame Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva, vastas enamik küsitletutest jaatavalt. Mikser lisas, et maailm on muutlik ja seetõttu on saja aasta vanune Euroopa Liit tõenäoliselt hoopis teistsugune kui see Euroopa Liit, mida praegu tunneme.

Sven Mikseri ja Jean-Eric Paquet debatt Euroopa Liidu tuleviku üle toimus 14. juunil kell 10.00–11.30 Tallinnas Kultuurikatlas. Arutelu juhtis Tartu Ülikooli ja Eesti Välispoliitika Instituudi professor Andres Kasekamp.

Debatist „ELi tulevik: kas vajame rohkem või vähem Euroopa Liitu?” tegid otseülekande Postimees, Delfi ja ERR. Arutelust osa võtta ja esinejatele küsimusi esitada sai veebilehe https://www.sli.do/ vahendusel.

Jean-Eric Paquet on Euroopa Komisjoni asepeasekretär 2015. aastast, kuid komisjonis on ta töötanud alates 1993. aastast. Muu hulgas on Paquet olnud Euroopa Liidu suursaadik Mauritaanias, kuid vastutanud näiteks ka Euroopa Liidu laienemispoliitika ja transpordiküsimuste eest.

Sven Mikser on olnud Eesti Vabariigi kaitseminister (2002–2003 ja 2014–2015 ) ja olnud riigikogus nii riigikaitsekomisjoni (2003–2005) kui ka väliskomisjoni (2007–2011) esimees.

Fotosid vaata siit.

HEILIKA LEINUS, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse kommunikatsiooninõunik (eesistumine)

Euroopa kalender (12.06 – 18.06) – asi on reformides

Esmaspäev, juuni 12th, 2017

Euroopa Komisjoni esinduse juhi Keit Kasemetsa nädala ettevaade

Eesti eesistumine praktiliselt käib. Eelmisel nädalal juhtisid Malta kolleegide asemel ELi ministrite nõukogu koosolekuid justiitsminister Urmas Reinsalu, majandus- ja taristuminister Kadri Simson, siseminister Andres Anvelt ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo. Neil läks hästi, kuigi ettevalmistusaeg oli ülilühike – ühel juhul said hommikul algava  kohtumise taustmaterjalid valmis alles 30 min pärast keskööd. Peaminister Ratasel on sel nädalal kõige olulisemad eesistumist ettevalmistavad kohtumised: Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ja Saksamaa kantsleri Angela Merkeliga. Neljapäeval ja reedel saab nõukogus tuleristsed(seni küll vaid osalejana) värske rahandusminister Toomas Tõniste. Suure tõenäosusega lepitakse eurogrupis kokku Kreeka abipaketi makses. Neid kohtumisi ja teisi selle nädala sündmusi ühendab teemana soov ja vajadus pikalt räägitud reformid ellu viia. Üha rohkem tundub, et Eesti võtab eesistumise üle Euroopale soodsal hetkel. Kui veel pool aastat tagasi tundus ELi tervis olevat väga põdur, siis nüüd on poliitiline konjunktuur päris soodne.

I Euroopa masinavärk

Eurogrupi ja ELi rahandusministrite kohtumisel arutatakse reformide elluviimist

Neljapäeval, 15. juunil, jõuavad eurogrupis eeldatavasti lõpule pikad läbirääkimised Kreeka abipaketi järjekordse makse üle. Aega kokkuleppe saavutamiseks pole enam palju jäänud, sest Kreekal terendavad laenude tagasimaksete tähtajad. Otsus on seisnud abiprogrammi teise läbivaatamisetaga, mida omakorda pole lõpetatud seetõttu, et Kreeka valitsus pole elluviinud kõiki kokkulepitud reforme. Veel reedel kiitis Kreeka parlament heaks viimased vajalikud meetmed. Peamiselt ongi arutatud selle üle, kas Kreeka reformid tagavad tulevikus kestliku võlataseme ja selle teenindamise võime. Eurooplastele on oluline ka IMFi osalemine abiprogrammis ning just kestlik võlakoormus on olnud IMFi peamine tingimus. Koos viimaste reformidega hinnatakse Kreeka sammud eeldatavsti piisavaks.

Reedel, 16. juunil, arutavad kõigi ELi riikide rahandusministrid struktuurireformide seisu ning kiidavad heaks komisjoni ettepanekud riikide reformisoovituste osas. Eestile tehtud soovitustest kirjutas esinduse blogis paar nädalat tagasi pikemalt Katrin Höövelson.

Põllumajandus- ja kalandusministrite kohtumine

Täna kohtuvad põllumajandus- ja kalandusministrid, kes peavad maha esimese debati ka Eestile olulise mahetoodete määruse eelnõu üle. Kokkuleppele jõutakse selles küsimuses loodetavasti Eesti eesistumise ajal. Lisaks arutatakse põllumajandusturu üldist olukorda.

Töö-, sotsiaal- ja terviseministrite kohtumine

Tihedad tööpäevad saavad Euroopas olema ka töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovskil ning sotsiaalkaitseminister Kaia Ival. Töö- ja sotsiaalministrid arutavad 15. juunil Euroopa sotsiaalpoliitika reformi, täpsemalt komisjoni ettepanekuid Euroopa sotsiaalse samba tugevdamiseks. Muuhulgas sisaldab tihedam sotsiaalkoostöös näiteks üleeuroopalise vanemapuhkuse ettepanekut. 16. juunil arutab Ossinovski terviseministrina kolleegidega lahendusi laste rasvumise vähendamiseks ja riikide tervishoiusüsteemide paremaks koostööks.

Euroopa Komisjon arutab rändeküsimusi ja Türgi leppe täitmist

Komisjoni kolleegiumi teisipäeval toimuva kohtumise päevakorda domineerib seekord rändeteema. Arutatakse, kuidas tõhustada ELi-Türgi kokkuleppe täitmist, varjupaigataotlejate tagasisaatmist juhul, kui nad pagulase staatust ei saa, ning varjupaigataotlejate ümberpaigutamise programmi seisu. Kõik punktid saab üldistavalt kokku võtta nii, et on mitmeid positiivseid arenguid, aga saab veel rohkem ja paremini.

Tähtpäevad ja tähtajad

13. juunil toimuvad Erasmuse programmi 30. sünnipäeva pidustused. On oodata uusi tehnilisi vidinaid Erasmuse võimaluste kasutamiseks. 15. juunil hakkab kehtima rändlustasude kaotamise määrus.

II Eesistuja Eesti

Jüri Ratas Prantsusmaal ja Saksamaal

Peaminister Jüri Ratasel seisavad ees kõige olulisemad Eesti eesistumise eesmärke tutvustavad kohtumised Prantsusmaa riigipea ja Saksamaa valitsusjuhiga. Peamisteks teemadeks kujunevad eeldatavasti lisaks Eesti eesmärkidele Euroopa Liidu reformid.

Üle mitmete aastate on taas võimalus, et ELi edasi viiv Saksamaa-Prantsusmaa mootor taas tööle hakkab. Igal juhul on president Macron parlamendivalimistel saamas tugevat mandaati nii riigisiseste kui ka ELi reformide elluviimiseks. Nimelt sellises järjekorras, sest just Prantsusmaa konkurentsivõime nadi seis on põhjustanud sakslaste skeptilisust prantslaste ettepanekute suhtes. Pärast parlamendivalimiste esimest vooru ennustavad eksperdid Macroni liikumisele EnMarche 577-kohalises parlamendis lausa 415-455 kohta (hea ülevaate valimistulemustest saab siit). See annab võimaluse konkurentsivõimet tõstvate reformide, näiteks tööturureform, teostamiseks ja Prantsusmaa makromajanduspildi ELi nõuetega kooskõlla viimiseks. Kui nii juhtub, on Macronil väga tugevad kaardid majandus- ja rahaliitu tugevdavate muudatuste edasiviimiseks. Teine ka Eestile oluline valdkond on ELi kaitsekoostöö tugevdamine.

Muidugi räägitakse mõlema liidriga ka 29. septembril Eestis toimuvast digitaalteemade tippkohtumisest. Macron oli presidendikampaania ajal ainus kandidaat, kes digitaalteemasid tähtsustas ja seal ka prantslastele võimalusi näeb. Merkeli huvi Eesti digilahenduste vastu on teada juba varasemast. Mõlemad riigijuhid on septembri lõpus ka Tallinnas kohal.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arutab Tallinnas e-valitsemist

16. juunil korraldab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee koostöös peatse eesistuja Eestiga konverentsi „E-valitsuse edasine areng ELis“. Üritus toimub Riigikogu konverentsisaalis. Lisaks peab komitee juhatus siin oma 650nda koosoleku.

III Esinduse mured ja rõõmud

Esinduse tiimi põhitähelepanu läheb sel nädalal mitme suurema ürituse korraldamisele.

Euroopa Liidu tulevik

Kolmapäeval, 14. juunil kell 10 arutavad Euroopa Komisjoni asepeasekretär Jean-Eric Paquet ja välisminister Sven Mikser Kultuurikatlas Euroopa Liidu tervise ja tuleviku üle. Arutelu juhib Andres Kasekamp. Huvilised saavad pärast arutelu eesistumise kõrgetasemeliste ürituste põhisündmuskohaga ka põhjalikumalt tutvuda.

Investeeringud – milliseid ja kuidas?

Reedel, 16. juunil, toimub komisjoni esinduse ja riigikantselei koostöös investeeringute teemaline konverents „Rohkem investeeringuid – milliseid ja kuidas?“  Eesti on varem olnud Euroopa Liidu riikide võrdluses aktiivne investeerija, kuid viimaseid aastaid on iseloomustanud selge ettevõtlussektori investeeringute vähenemise trend. Seda vaatamata suhteliselt soodsatele laenuvõimalustele. Hoo on kaotanud ka uute välisinvesteeringute kasv. Samal ajal on vähenenud ettevõtlussektori kogukasum, mis omakorda pärsib investeerimise võimekust tulevikus. Tehtud investeeringutesse täpsemalt sisse vaadates ilmneb, et domineerivad kapitaliinvesteeringud, mis pole olnud ilmtingimata seotud kõrgema lisandväärtuse loomise ega tootlikkuse kasvuga. Arutame konverentsil selle üle, kuhu jäävad investeeringud tehnoloogiasse, innovatsiooni, teadus- ja arendustegevusse, mis on tootlikkuse ja edasise majanduskasvu mõttes kriitilise tähtsusega?

Idapartnerlus

Reedel toimub Euroopa Liidus Majas koostöös Gruusia, Moldova ja Ukraina saatkondadega ka Idapartnerluse teemaline arutelu.