Archive for juuni 9th, 2017

Maksude maksmine ELis muutub lihtsamaks

Reede, juuni 9th, 2017

 

Euroopa Liidu majandusvoliniku Pierre Moscovici kabineti liige David Boublil, kes külastas Eestit neljapäeval, 8. juunil, on kindel, et Euroopa Liidus kavandatavad majandusvaldkonna reformid aitavad teha lõpu maksustamise vältimisele ja pettustele, mille tõttu jääb Euroopa riikidel saamata miljardeid eurosid maksutulu.

‒ Peagi ootab Euroopa riike ees ettevõtete maksustamisega seotud suur reform. Missugused muudatused see endaga kaasa toob?

Püüame saavutada ettevõtte tulumaksu ühtset konsolideeritud maksubaasi (CCCTB) selliste ettevõtete jaoks, mis tegutsevad paljudes Euroopa riikides korraga või sooviksid seda teha. See muudab maksudega seonduva lihtsamaks, sest 28 riigis kehtivate erinevate nõuete asemel peavad kõnealused ettevõtted edaspidi vastama vaid ühtsetele Euroopa nõuetele. Näiteks tuleb rahvusvahelisel ettevõttel, mis tegutseb kõigis 28 liikmesriigis, esitada tulevikus terve oma ettevõtete võrgustiku kohta vaid üks tuludeklaratsioon. See võetakse aluseks ettevõtte maksustamisel kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides.

Väga suurtele ettevõtetele, mille käive on üle 750 miljoni euro aastas, muutub see süsteem kohustuslikuks, teistele mitte.

‒ Eestis on selliseid suuri ettevõtteid väga vähe. Mida see muudatus Eesti jaoks tähendab?

Väiksema käibega ettevõtted, mis ei kuulu mõnda suurde rahvusvahelisse ettevõttesse, peavad otsustama, kas neile meeldib Eesti maksusüsteem või CCCTB. Näiteks tuleb Coca Cola Eesti tütarettevõttel tulevikus maksu maksta uute reeglite järgi, kuid väiksema käibega kohalik pagaritööstus saab valida, missuguste reeglite järgi ta tulevikus maksu maksab. Kui sellele ettevõttele Eesti maksusüsteem meeldib, siis ei muutu tema jaoks midagi.

‒ Kas vabatahtlikult CCCTB kasuks otsustavatel ettevõtetel tuleb tulevikus ka Eestis teistsuguseid makse maksta?

Ei. Maksubaas jagatakse liikmesriikide vahel ära ja igaüks neist maksustab oma osa vastavalt liikmesriigis kehtivale maksumäärale. Eesti riik saab oma osa pealt nõuda just nii palju maksu, kui ta vajalikuks peab.

‒ Eestlased on harjunud, et tulu saab deklareerida internetis kahe minutiga. Kas uus süsteem toob juurde paberimajandust?

Vastupidi. Juhul, kui rahvusvahelise ettevõtte peakontor asub Eestis, on tal võimalik ka tulevikus kõiki makse veebis deklareerida. Kaob vajadus esitada lisaks Eestis täidetavale tuludeklaratsioonile ka paberkandjal dokumente teistes riikides, kus neid varem nõuti.

‒ Kas see võimalus võiks ettevõtteid Eestisse meelitada?

Kui nii saab hoida kokku aega ja raha, siis võib see asukoha valikul rolli mängida küll.

‒ CCCTB oluline eesmärk on võidelda maksustamise vältimise vastu. Kas selgitaksite lähemalt?

CCCTB kõige olulisemad eesmärgid on muuta maksude maksmine tõhusaks ja maksustamine õiglaseks. Praegu on väga suurtel ettevõtetel võimalik Euroopa Liidu erinevate liikmesriikide maksusüsteemidega mängida, nii et lõpuks tuleb neil maksta väga vähe makse.

See on väga ebaõiglane väiksemate ettevõtete suhtes, kes peavad maksma rohkem, sest neil sellised võimalused puuduvad. Taoline ebaõiglane kohtlemine ei ole mõistlik ka majanduse seisukohalt, sest see teeb olukorra raskemaks väiksemate ettevõtete jaoks, kes alles püüavad kasvada ja turul oma kohta leida, samas kui suurettevõtetel on seal oma kindel koht olemas.

Kui kogu Euroopas kehtivad samad, ühtsed reeglid, siis ei ole maksudega manipuleerimine enam võimalik. Kui käsitleme ettevõtete rühma ühtse tervikuna, siis ei ole enam võimalik liigutada kasumit või kulutusi sinna, kus see on ettevõttele kõige kasulikum.

‒ Palju on räägitud sellest, et makse peaks maksma seal, kus tegelikult väärtust luuakse. Mõnes Euroopa riigis tekitas näiteks palju kõmu Starbucks, kes osavalt maksudega mängides suutis jätta paberil mulje, nagu oleks tema kasum nullilähedane kohtades, kus kohvi tehakse ja müüakse. Selleks esitasid samasse kontserni kuuluvad kohvitasside disainimise ja kaubamärgi õigustega seotud ettevõtted Starbucksi kohvikutele hiiglaslikke arveid. Kuidas aitavad uued reeglid selliste maksudega trikitamise vastu?

Uus maksusüsteem on kavandatud nii, et makse makstakse just seal, kus luuakse väärtust. Maksubaasi jagamisel erinevate Euroopa riikide vahel võetakse arvesse kolme elementi. Need on materiaalne põhivara, töötajad ja käive. Kui ettevõttel on teatud riigis näiteks hooneid, seadmeid või muud sarnast vara, siis tuleb tal selles riigis ka makse maksta. Sama kehtib ka inimeste kohta, kusjuures arvestatakse nii töötajate arvu kui ka neile makstava palga suurusega. Kui ettevõttel on riigis käivet, siis tuleb ka selle käibe pealt maksu maksa.

Ameerika Ühendriikide ja Jaapani kogemused näitavad, et just need kolm elementi aitavad kõige paremini tagada, et makse makstakse just seal, kus luuakse väärtust. Immateriaalset põhivara, nagu kohvitasside disainimine, maksude jaotamisel arvesse ei võeta.

See tähendab ka, et kui ettevõte tegutseb Eestis, siis tuleb tal ka siin maksu maksta. Kui Eestis asub vaid maksude vältimiseks tehtud riiulifirma, siis ettevõte Eestis maksu ei maksa. Tõenäoliselt ei ole ta sel juhul ka siiani Eestis makse maksnud või on teinud seda väga vähe.

‒ Euroopas on peagi oodata ka käibemaksureformi. Milleks seda tarvis on?

Tänane Euroopa käibemaksusüsteem on vana. See kavandati 1954. aastal ja loodi pigem suletud majandusega riikide jaoks. Kui Euroopa riigid 1993. aastal ühisturule üle läksid, oli kavas luua ka ühtne üleeuroopaline käibemaksusüsteem. Paraku ei olnud Euroopa Liidu liikmesriigid selleks toona valmis ja nii kehtestatigi kolmeaastane üleminekurežiim. Piltlikult öeldes lepiti kokku, et teeskleme veel natuke aega, et meil on piirikontroll.

Kätte on jõudnud aasta 2017 ja ikka veel kehtivad üleminekuaegsed reeglid. Need on kehtinud 24 aastat ja võiksid kehtida kauemgi, kuid neil on olulisi puudusi. Tehingutele, mis tehakse riigi sees, kehtivad teistsugused reeglid kui piiriülestele tehingutele. Seetõttu kaotavad riigid igal aastal piiriüleste pettuste tõttu kokku 50 miljardit eurot. See on väga suur summa. Septembris teeme ettepaneku uute piiriüleste reeglite kehtestamiseks. Loome ühtse Euroopa Liidu käibemaksupiirkonna, mis on kaasaegsem ja ettevõtete jaoks lihtsam ning kus maksupettustega seonduvat on lihtsam kontrollida.

Euroopa Liitu puudutav osa piiriülesest käibemaksusüsteemist tuleb digitaalne. Oleks mõistlik, kui ka riigisisene asjaajamine toimuks veebis, kuid see on riikide endi otsustada.

‒ Kas kõigis Euroopa riikides hakkab kehtima ühtne käibemaksumäär?

Ei. Liikmeriikidel on ka edaspidi võimalus kehtestada erinevatele toodetele just selline käibemaksumäär, nagu nad soovivad. Minimaalne käibemaksumäär on ka edaspidi 15 protsenti, kuid kui liikmesriigid tahavad mõne toote pealt vähem maksu nõuda, siis on see lubatud juhul, kui teatud reeglitest kinni peetakse.

‒ Paljudes teistes Euroopa riikides on maksusüsteem märksa keerulisem kui Eestis, mistõttu vajavad seal isegi väikeettevõtjad maksunõustajate abi. Kas lihtsam maksusüsteem tähendab ka, et hulk maksunõustajaid jääb tööta?

Kui maksusüsteem on nii keeruline, et sellealase nõustamisega peavad tegelema tuhanded andekad inimesed, siis ei ole see minu arvates neile helgetele peadele kõige mõttekam tegevus. Olen kindel, et nad saaksid väga hästi hakkama ka uute toodete disainimise või mõne majanduse seisukohast kasulikuma tegevusega. Ma ei usu, et keegi tööst ilma jääb, kuid kindlasti saaksime neile inimestele paremaid väljakutseid pakkuda.

‒ Millega peaks Eesti Teie hinnangul Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal maksureformide osas kindlasti hakkama saama?

Loodan väga, et Eesti teeb CCCTBga tublit tööd ja püüab saavutada kui mitte täieliku, siis  vähemalt osalise kokkuleppe. Loodan ka, et saavutame kokkuleppe nii käibemaksu puudutavates küsimustes kui ka selles, mis puudutab läbipaistvuse nõuet ettevõtetele, kes müüvad maksudest kõrvalehoidmise skeeme.

‒ Missugune on Teie esmamulje Eestist?

Mulle avaldas muljet, et inimesed on siin väga hästi ettevalmistatud. Nad tegid kohtumistel häid ettepanekuid. Ka teie riigi suur pühendumus digivaldkonnale on eriline.

Tegelikult on mul ka üks eestlasest sõber. Reisisin temaga 27 aasta eest Kanadas ja Põhja-Ameerikas. Juba toona rääkis ta mulle oma riigist palju positiivset.

HEILIKA LEINUS, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse kommunikatsiooninõunik (eesistumine)