Archive for juuni 14th, 2017

Milliseks kujuneb Euroopa Liidu tulevik?

Kolmapäev, juuni 14th, 2017

rahvFotol vasakult paremale: Andres Kasekamp, Jean-Eric Paquet ja Sven Mikser. / Foto: Raigo Pajula

Euroopa Komisjoni asepeasekretär Jean-Eric Paquet ja välisminister Sven Mikser on veendunud, et Euroopa Liit on hädavajalik, kuid selleks, et kodanike südamesse jõuda, tuleks rohkem kuulata, mis neile tõeliselt oluline on.

„Euroopa on nagu õhk, mida igapäevaselt hingame, millega oleme harjunud ja mida märkame, kui seda äkki ei ole,“ ütles Sven Mikser täna Tallinnas Kultuurikatlas toimunud arutelul Jean-Eric Paquet’ga. Välisminister lisas, et suhtub Euroopat puudutavatesse teemadesse optimistlikult, ehkki tema palk suhtumisest Euroopa Liitu ei sõltu.

Paquet sõnul oli Euroopa Liidus möödunud aastal palju kriise, kuid 2017. aasta võiks seevastu nimetada optimismi aastaks. Asepeasekretär rõhutas, et Euroopa Liit on väga paljude inimeste jaoks koht, kus nad elavad, reisivad, õpivad või tegelevad äriga, kuid samas on see ka inimeste loodud konstruktsioon. Seetõttu on vaja kodanike toetust, et seda arendada ja veelgi paremaks muuta. Just seepärast on Paquet sõnul vaja ka ühiskondlikku arutelu Euroopa Liidu tuleviku üle.

Mikser hoiatas, et inimestel on hirme ja segadustunnet, mille põhjused võivad sageli olla väljaspool Euroopat, kuid mis võivad tekitada ka frustratsiooni Euroopa Liidu suhtes. Seda oleme välisministri sõnul näinud näiteks seoses Brexitiga. Tema hinnangul peame mõtlema, millistes valdkondades on vaja rohkem Euroopat ja kuidas vältida Euroopa kui süsteemi liiga keeruliseks muutumist, nii et inimesed ka tegelikult aru saaksid, millega Euroopa Liit tegeleb.

Asepeasekretäri sõnul on peale Brexitiga seonduva väga oluline arutada, mis ühendab Euroopa Liidu 27 liikmesriiki. Seejuures tuleb aga arvestada ka sellega, et mõnede uuendustega ei taha kõik liikmesriigid kohe kaasa minna. Näiteks on Eesti Schengeni liige ja siin on kasutusel ka euro, kuid osa liikmesriike ei ole nende süsteemidega veel ühinenud.

Valge raamat Euroopa tuleviku kohta

Selleks et kodanikega Euroopa Liidu tuleviku üle aru pidada, esitles Euroopa Komisjon 1. märtsil, mõni nädal enne Euroopa Liidu 60. sünnipäeva tähistamist, valget raamatut, milles on esitatud võimalikud stsenaariumid Euroopa tuleviku kohta. „Selle dokumendi eesmärk on algatada arutelu kodanikega ja kõigi Euroopast huvitatud inimestega teemal, mida soovime koos teha,“ selgitas Paquet. Ta lisas, et kodanike südamete võitmiseks peab Euroopa Liit rohkem kuulama, mis on inimeste jaoks oluline ja mis neile muret teeb.

Valge raamat jaguneb kolmeks põhiliseks osaks. Esimeses osas on juttu Euroopa Liidu senistest saavutustest, teises viiest võimalikust tulevikustsenaariumist ja kolmandas sellest, mida liikmesriikidel soovitud tulemuse saavutamiseks koos ette võtta tuleks. Võimalikke tulevikustsenaariume pakutakse välja viis: 1) kõik läheb samamoodi edasi; 2) koostöö toimub vaid ühisturu valdkonnas; 3) kes tahavad rohkem, teevad rohkem; 4) teeme vähem aga paremini ja 5) teeme palju rohkem koos.

Arutelu ajal toimunud veebiküsitluses osalenud kuulajate sõnul oleks kõige mõistlikum, kui Euroopa Liidus teeksid – sõltuvalt valdkonnast – tulevikus senisest rohkem koostööd riigid, kes seda soovivad, samas kui teistele jääks võimalus piirduda seni saavutatuga. Selle poolt, et kõik läheks samamoodi edasi, nagu see juba praegu on, olid vaid üksikud kuulajad.

Kaitse- ja majanduskoostöö

Konkreetsematest teemadest rääkides rõhutas Paquet Euroopa kaitse- ja majanduskoostöö olulisust. Nii Paquet kui ka Mikseri hinnangul on oluline, et Euroopa Liit ei pakuks NATO-le mitte konkurentsi, vaid täiendaks olemasolevat kaitsekoostööd.

Paquet sõnul on suurepärane, et liikmesriigid soovivad teha riigikaitsega seoses rohkem koostööd ja rohkem ressursse kokku panna. Praegu investeerivad Euroopa riigid riigikaitsesse palju vähem kui Venemaa või Ameerika Ühendriigid. Samas investeerib iga liikmesriik riigikaitsesse ise, teistest sõltumata. Kui Euroopa riigid kaitsekulutuste osas kokku lepiksid, siis saaks Paquet hinnangul kokku hoida 30 protsenti kulutustest, sest ebavajalikke väljaminekuid saaks vältida.

Majanduskoostöö seisukohalt mängivad Paquet hinnangul erilist rolli Euroopa Liidu ühisturg, euro ja rahvusvaheline kaubandus. Rahvusvahelise kaubanduse abil on asepeasekretäri sõnul viimase 30 aasta jooksul vaesusest välja pääsenud tervelt miljard inimest. See ei oleks aga võimalik olnud rahvusvahelise majanduskoostööta.

Ka arutelu ajal veebiküsitlusest osa võtnud kuulajate hinnangul oleks Euroopa Liidus vaja senisest veelgi tihedamat kaitse- ja majanduskoostööd, samas kui näiteks Euroopa Liidu laienemist suurem osa küsitletutest oluliseks ei pidanud.

Küsimuse peale, kas 40 aasta pärast saame tähistada ka Euroopa Liidu sajandat sünnipäeva, nagu praegu tähistame Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva, vastas enamik küsitletutest jaatavalt. Mikser lisas, et maailm on muutlik ja seetõttu on saja aasta vanune Euroopa Liit tõenäoliselt hoopis teistsugune kui see Euroopa Liit, mida praegu tunneme.

Sven Mikseri ja Jean-Eric Paquet debatt Euroopa Liidu tuleviku üle toimus 14. juunil kell 10.00–11.30 Tallinnas Kultuurikatlas. Arutelu juhtis Tartu Ülikooli ja Eesti Välispoliitika Instituudi professor Andres Kasekamp.

Debatist „ELi tulevik: kas vajame rohkem või vähem Euroopa Liitu?” tegid otseülekande Postimees, Delfi ja ERR. Arutelust osa võtta ja esinejatele küsimusi esitada sai veebilehe https://www.sli.do/ vahendusel.

Jean-Eric Paquet on Euroopa Komisjoni asepeasekretär 2015. aastast, kuid komisjonis on ta töötanud alates 1993. aastast. Muu hulgas on Paquet olnud Euroopa Liidu suursaadik Mauritaanias, kuid vastutanud näiteks ka Euroopa Liidu laienemispoliitika ja transpordiküsimuste eest.

Sven Mikser on olnud Eesti Vabariigi kaitseminister (2002–2003 ja 2014–2015 ) ja olnud riigikogus nii riigikaitsekomisjoni (2003–2005) kui ka väliskomisjoni (2007–2011) esimees.

Fotosid vaata siit.

HEILIKA LEINUS, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse kommunikatsiooninõunik (eesistumine)