Archive for juuni 19th, 2017

Euroopa kalender (19.06–25.06) – Euroopa Liit tugevdab välisasjade haaret

Esmaspäev, juuni 19th, 2017

Euroopa Komisjoni esinduse juhi Keit Kasemetsa nädala ettevaade

Suurem osa Euroopat teatavasti jaanipäeva ei tähista, otse vastupidi, tuleb tihe nädal. Ajal, mil eestlased tasapisi jaanilõkete äärde kogunevad, lõpetab Jüri Ratas Euroopa Ülemkogu arutelusid. Ülemkogul ja sellel nädalal üldse on sihikul välisteemad, mitte ainult välispoliitika, vaid teemad, mis Euroopa Liidu mõjukust ja rolli maailmas mõjutavad – kaitsepoliitika, keskkond, energia ja kliima, ränne ja Euroopa Liidu globaalne strateegia.

Täna algavad ka Brexiti läbirääkimised. Ei näe, et sellest protsessist oleks kellelgi midagi võita, pikas plaanis peavad nii EL kui ka Ühendkuningriik muu hulgas ümber mõtestama selle, kuidas nad lahutatult omi rahvusvahelisi strateegilisi huve edasi kaitsevad.

Uue reaalsuse sisustamine võtab veel aega, aga kindel on see, et ka pärast Brexitit on Euroopa Liit maailmas suur jõud:

– 455 miljoni elanikuga turg ja maailma suuruselt teine majandus USA järel;

– suurim välisinvesteeringute sihtturg ja investeeringute tegija. 2015. aastal investeeriti EL-27 riikidesse 438 miljardit dollarit, USAsse 353 miljardit. Ise investeeris EL-27 muudesse riikidesse 609 miljardit dollarit, USA 322;

– suurim arenguabi andja (2014. aastal EL-27 kokku 89 miljardit dollarit);

– globaalse kliimapoliitika ja vabakaubanduse eestvedaja.

Praeguses rahvusvahelises olukorras muutub ELi globaalne strateegia järjest olulisemaks.

I Euroopa masinavärk

Euroopa Ülemkogu keskendub sisejulgeolekule, rändele ja kliimale

Sisejulgeoleku kaks suurt teemat on kaitsekoostöö tugevdamine ja terrorismivastane võitlus internetis. Mõlemad teemad on seisus, kus tugevat ühtset raamistikku täna Euroopa Liidus ei ole. Nendega tegelemine on viimaste kuude ja aastate kontekstis mitte lihtsalt paratamatu, vaid lausa vajalik.

Kogu ülemkogu kõige keerulisem ja tundlikum küsimus on vast ränne, täpsemalt Dublini süsteemi reform. Kõigile on selge, et läbirääkimised ei ole seni osapooli rahuldavat tulemust toonud ja valikuid on laias plaanis kolm: proovida samamoodi aruteludega edasi minna ja arvestada, et aega kokkuleppeni võib minna veel palju; otsida madalaimat ühist nimetajat, st leppida veidi vähem ambitsioonika kompromissiga; reformipakett osadeks jagada ja nende teemadega, milles on võimalik kokku leppida, edasi minna. Hetkel tundub, et suuri muutusi ei tehta ja uus arutelu toimub Eesti eesistumise ajal oktoobri ülemkogul.

Kliimaarutelu peamiseid sõnumeid on kaks: Euroopa Liit jääb kliimaleppe elluviimise, sh arenguriikide kliimameetmete toetamise eestvedajaks; uusi läbirääkimisi kliimaleppe üle ei tule.

Kiidetakse heaks ka riikidele tehtavad majandussoovitused ja toetatakse digituru strateegia kiiret elluviimist. Viimane on tugev mandaat Eestile kõikide oluliste teemadega eesistumise ajal kiireks edasiliikumiseks.

Komisjon annab välisasjade nõukogule ülevaate globaalse strateegia elluviimise seisust

19. juunil kohtuvad välisministrid, samal päeval avaldab komisjon globaalse strateegia elluviimise aruande. Aasta pärast globaalse strateegia vastuvõtmist on aruande põhisõnum see, et Euroopa Liit on suutnud reageerida maailmas toimuvale ja keerulised ajad on EL-27 ühtsust suurendanud. Heaks näiteks on siin aastakümnete järel tuhast tõusnud kaitsekoostöö. Ka Euroopa suured räägivad täna sellest, et maailmas ollakse vaid kõige rohkem keskmise suurusega riik ja millegi saavutamiseks tuleb tegutseda ühiselt.

Välisministrid arutavad loomulikult ka terrorismivastavast võitlust aga ka Euroopa Liidu ja NATO koostööd, rännet, Aafrikat, Kesk-Aasiat, Iraaki, kliimamuutusi ja küberdiplomaatiat.

Välissuhete nõukogu tuules kohtub 20. juunil üldasjade nõukogu. Üldasjade nõukogu iseloomustatakse koosolekuna, kus arutatakse kõike ja samal ajal mitte eriti palju. Sealt käivad läbi ülemkogu ettevalmistavad teemad, samamoodi erinevad ELi-sisesed, institutsioone puudutavad teemad. Seekord näiteks institutsioonidevahelise kokkuleppe elluviimine. Tänasest see muutub, sest just üldasjade nõukogu saab olema ministrite formaat, kus Brexiti pealäbirääkija annab igakuiselt liikmesriikidele asjade seisust tagasisidet ja kus riigid vajadusel läbirääkimismandaati kohandavad. Eeldatavasti just seetõttu juhib eesistumise ajal üldasjade nõukogu Eesti eriesindaja ELi institutsioonide juures Matti Maasikas, kes vastutab Eestis ka Brexiti läbirääkimiste eest.

Keskkonnaministrid tegelevad kliimaga

Sel nädalal on Euroopa Liidul esimene võimalus USA Pariisi kliimaleppest taganemisele üheskoos reageerida ja seda ka tehakse, nii ülemkogul kui keskkonnaministrite kohtumisel. Lisaks Pariisi kliimaleppele arutavad ministrid 19. juunil ELi plaane leppes võetud kohustuste täitmiseks ja looduskaitse tegevuskava.

Tähtpäevad ja tähtajad

19. juunil algavad Brexiti läbirääkimised, esimene kõneluste päev pühendatakse loomulikult sellele, kuidas üldse läbi rääkima hakatakse. Lihtsam teema on üldine protsess ja kõneluste rütm, kus eeldatavasti hakatakse asju arutama kuuajalistes etappides. Kaks nädalat ettevalmistuseks, üks nädal kõnelusteks ja üks nädal konsultatsioonideks erinevate osapooltega. Palju keerulisem küsimus on see, kuidas Euroopa Liidu jaoks kolme prioriteetse teemaga – kodanike õigused, brittide rahalised kohustused ja Põhja-Iirima ning brittide jaoks tähtsate tulevikusuhete arutelu – peale hakata.

II Eesistuja Eesti

Jüri Ratas teeb Brüsselis ja Kesk-Euroopas viimased eesistumise ettevalmistused

Sisuliselt Eesti eesistumine küll veel ei käi, aga vaid nädal enne eesistumise algust on vähemalt Stenbocki maja juba täielikult eesistumise lainel. Jüri Ratas on pea terve nädala (teisipäevast reedeni) Brüsselis ja mujal Kesk-Euroopas, et kohtuda nende valitsusjuhtidega, kellega see eesistumise ettevalmistamiseks veel võimalik pole olnud, osaleda Beneluxi, Põhjamaade ja Balti riikide õhtusöögil Haagis, kiita koos Bulgaaria ja Austria valitsusjuhtidega heaks Trio programm ning kohtuda 23. juunil Malta peaministri Joseph Muscatiga, et eesistumine n-ö üle võtta.

III Esinduse mured ja rõõmud

Esindusel on sel nädalal kolm prioriteeti: komisjoni visiidi ettevalmistamine, komisjoni visiidi ettevalmistamine ja komisjoni visiidi ettevalmistamine. Eks järgmisel nädalal on siis näha, kuidas me tihedas koostöös eesistumise tiimiga hakkame saime.