Archive for juuni 26th, 2017

Euroopa kalender (26.06-2.07) – Eesti alustab!

Esmaspäev, juuni 26th, 2017

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi Keit Kasemetsa nädala ettevaade

Laupäeval, 1. juulil võtab Eesti Maltalt ametlikult üle ELi nõukogu eesistumise. Sisuliselt võttis Eesti juhtrolli endale pärast möödunud reedel lõppenud Euroopa Ülemkogu. Eesistumise avagala toimub Tallinnas neljapäeva, 29. juuni õhtul.

Eesti riigipea Kersti Kaljulaid on öelnud, et „Vahetult Eesti eesistumise eel on meie suurimaks poliitiliseks eesmärgiks selle pessimismi leevendamine, mis Euroopa Liidus viimastel aastatel levinud on. Meie eesistumist meenutatakse loodetavasti kui murdepunkti, kui jää hakkas sulama ja kui suhtumine Euroopa Liitu muutus positiivsemaks. Eeldused selleks on olemas.‟ President on hetke väga hästi tabanud, sest lootus on õhus. Nii positiivset meeleolu, kui eelmise nädala ülemkogul ei ole Euroopas olnud aastaid. Majandus on hakanud kasvama, valimistel on valijad usaldanud euroopameelseid poliitilisi jõude.  Emmanuel Macroni Prantsusmaa presidendiks valimisega on töökorda saanud ka vahepealsetel aastatel tiba rooste läinud Saksa-Prantsuse ELi mootor.

See kõik tähendab, et Eesti stardikoht on hea ja võimalus teha meeldejääv eesistumine, mille käigus Euroopas asjad tõesti edasi liiguvad, suur. Eelmisel nädalal kirjutas komisjoni president Jean-Claude Juncker Diplomaatias, et Eesti teeb eesistumise ajal kindlasti head tööd ja viskas järgmiseks kuueks kuuks välja kolm ankrut: digitaalne turg, ränne ja kaitsekoostöö.

Kuigi foon on positiive on eksimisruumi muidugi palju, ka peamiste teemade osas.

Esiteks digiturg. Suuri karisid on kaks. Suurim risk Eestile on lati kõrgus, meie digimeelsus on ootused väga kõrgeks ajanud. Kindlasti kõrgemale kui senine Euroopa rekord. Kõik ootavad eri valdkondades Eestilt ka Euroopas toimivaid praktilisi lahendusi, mille väljapakkumine pole sugugi lihtne. Eesti on andmete vaba liikumise lipu kõrgele püsti ajanud, selle kogu Euroopa turul saavutamine eeldab aga nii mõtlemise muutust kui ka paljude riikide tehnilise valmisoleku suurendamist. Eriti oluline on muidugi septembri lõpus toimuv ELi liidrite digiteemaline kohtumine, mille konkreetsete tulemusteta lõppemine oleks ainukordse võimaluse käestlaskmine. Aga lihtne pole ka juba laual olevates eelnõudes kokkuleppimine.  Kuigi üldine poliitiline toetus on olemas, – nii Merkel, Macron kui ka Juncker on öelnud, et nad ootavad Eesti eesistumisest digitaalse turu kiiret edasiarendamist – ei lähe läbirääkimised konkreetsete muudatuste osas sugugi lihtsalt.

Teiseks ränne. Kuigi vastuolud Dublini süsteemi reformi osas on viimasel ajal veidi vähenenud, sest riigid on aru saanud, et teineteisest ollakse ootustelt väga kaugel. Püütakse leida väiksemat ühisosa. See aga ei tähenda, et Eesti ülesanne kokkuleppe sõlmimisel teemal, kus läbirääkimistega ei jõudnud lõpuni ei Slovakkia ega Malta, saab olema lihtne. Ja kuigi ka viimane ülemkogu keskendus sellele, mida on võimalik teha rändesurve vähendamiseks, ei ole üle Vahemere Euroopasse tulevate migrantide hulk vähenenud. Ning suvi alles algab.

Kolmandaks kaitsekoostöö. Euroopa Ülemkogul kiideti struktuurne tihendatud kaitsekoostöö käivitamine heaks ja sellega laoti Eesti eesistumisele tugev vundament. Eesti rolliks jääb sellele vundamendile maja ehitamine ehk tegeliku koostöö sisustamine, mis peaks tehtud olema juba sel aastal. Keerulisi küsimusi on selles töös palju alates koostöö täpsetest eesmärkidest kuni Euroopa Kaitsefondi rahastamiseni.

Neljandaks Brexit. Eesti ei pea eesistujana otseselt Brexiti läbirääkimisi, aga muidugi mõjutavad need ELi üldist meeleolu. Kui asjad lähevad valesti, võib Brexit eesistumise sisulisi tulemusi varjutada ja Eesti peab olema valmis nii kriiside lahendamiseks kui ka positiivsete sammude astumiseks. Üheks selliseks võib olla läbirääkimiste alustamine ELi-Ühendkuningriigi tulevaste suhete üle.  Need algavad siis, kui kolme esimese küsimuse (kodanike õigused, Ühendkuningriigi kohustused ja Põhja-Iirimaa) läbirääkimistel on saavutatud n-ö piisav edasiminek. See määratlus jätab eesistujale, muidugi tihedas koostöös Brexiti pealäbirääkija Michel Barnier’ga, palju mänguruumi.

Ja lõpuks muidugi kõik need kriisid, millest me veel midagi ei tea. Kõigist neist karidest mööda triivimise korral on Eesti eesistumise eksamiga väga hästi hakkama saanud ja aasta lõpus on meeleolu Euroopas jätkuvalt lootusrikas ja positiivne. Muidugi võib küsida, et kui palju Euroopa edus ikka Eesti kui eesistuja rolli on või kes see ikka teab, kes oli eelmine eesistuja. Ikka on, ega ülemkogu president Donald Tusk ilmaasjata Malta peaministrit Joseph Muscati isiklikult ja põhjalikult hea eesistumise ja oma karjääri ühe parima koostöö eest ei tänanud. Ja ega kõik peagi teadma, kes on eesistuja. Ja need, kel on vaja, kindlasti teavad. Merkel ja Macron näiteks, kes Tallinnas ELi liidrite kohtumisel kohal on ja sellele suuri ootusi panevad, kõik teised Euroopa riigijuhid, ministrid ja huvigruppide esindajad, komisjoni tippametnikud.  Ehk siis kõik need, kes Euroopas otsuseid teevad.

I Eesistuja Eesti

Eesistumise peaproov on kogu komisjoni visiit Tallinnasse. Neljapäev on pigem tseremoniaalne. Toimub kontsert Vabaduse väljakul ja eesistumise avagala Kultuurikatlas, kus lisaks komisjoni presidendile Jean-Claude Junckerile on kohal ka Ülemkogu president Donald Tusk. Reedel loksutatakse paika eesistumise viimased sihikud. Hommikul arutavad volinikud ja ministrid omavahel gruppides läbi peamised teemad, seejärel kohtuvad komisjon ja valitsus täies koosseisus omavahel. Olulised prioriteedid arutatakse läbi ka Riigikogu juhatuse ja komisjonide juhtidega.

Lisaks sisulisele fookuse paika sättimisele on komisjoni visiit ka esimene suur kondiproov Eesti eesistumist korraldavale tiimile. Eestis on ligi 100 välisajakirjanikku, mis pole siin igapäevane. Praktikas on vaja esimest korda õlitatult toimima saada nii logistika kui ka julgeolek. Pole kahtlust, et kõik sujub hästi.

Ent veel enne komisjoni visiiti, 28. juunil, külastab Eestit Prantsusmaa peaminister. Prantsusmaa ja Eesti suhted on juba pikka aega head olnud, kui selline kõrgetasemeliste kohtumiste tihedus pole kindlasti päris tavapärane – alles üle-eelmisel nädalal kohtus Jüri Ratas Emmanuel Macroniga ning vaid kaks nädalat hiljem toimub Edouard Philippe visiit. Oluline osa on selles Eestis viibivatel Prantsuse sõduritel, kuid ka Eesti eesistuja rolli ei saa siin kuidagi alahinnata, sest Prantsuse valitsusele on muutused Euroopas üheks edu lakmustestiks ja ka lubaduseks mille elluviimist rahvas ootab.

II Esinduse mured ja rõõmud

Eks ka komisjoni esindusel on ajal, mil kogu komisjoni koosseis Eestis viibib, omajagu tegemist. Millekski muuks väga aega ei jää.

Küll aga soovisime anda avalikkusele võimaluse lisaks tseremooniatele Eesti eesistumine ja ELi olukord eesistumise alguses ka sisuliselt läbi arutada ja lahti mõtestada. Korraldame neljapäeval, 29. juunil koostöös vabariigi presidendi kantselei ja välisministeeriumiga kell 14 Estonia valges saalis avaliku arutelu „Eesti eesistumise eel – millist Euroopa Liitu me soovime?‟, kus vabariigi president Kersti Kaljulaid ja Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip arutavad Matti Maasika (Eesti eriesindaja ELi institutsioonide juures) juhtimisel ELi tervise ja Eesti eesistumise eesmärkide üle.

III Euroopa masinavärk

Komisjon esitleb eelarve tuleviku mõttepaberit

Kolmapäeval, 28. juunil avaldab komisjon viimase ELi tulevikuarutelu mõttepaberi, mis on Eestile üks olulisemaid. Lauale pannakse ettepanekud ELi eelarve tuleviku osas. Mõttepaber ei paku täpseid lahendusi, vaid loob raamid edasiseks aruteluks ja kaardistab peamised arutelukohad, sh milline peaks olema eelarve maht pärast Ühendkuningriigi lahkumist, kas suurem osakaal peaks olema omavahenditel, kuidas reformide olemasolevaid ELi eelarvest rahastatavaid poliitikaid ja kust leida raha uute prioriteetide (näiteks kaitsekoostöö ja siseturvalisus) tarbeks. Just nende suurte küsimuste läbiarutamisele peaks eelarve tulevikudebatt Eesti eesistumise ajal keskenduma, konkreetse eelarveperspektiivi ettepaneku plaanib komisjon esitada 2018. aastal.

Energiaministrid arutavad puhta energia paketti

Täna, 26. juunil kohtuvad energiaministrid, kelle otsustest sõltub tegelikult suurel määral Pariisi kliimaleppe elluviimine Euroopas. Kokkulepe loodetakse saavutada kahe olulise eelnõu osas: energiaefektiivsuse direktiiv ja hoonete energiatõhususe direktiiv. Lisaks arutatakse ülejäänud kuue puhta energia paketi ettepaneku seisu.