Archive for juuni, 2017

Maksude maksmine ELis muutub lihtsamaks

Reede, juuni 9th, 2017

 

Euroopa Liidu majandusvoliniku Pierre Moscovici kabineti liige David Boublil, kes külastas Eestit neljapäeval, 8. juunil, on kindel, et Euroopa Liidus kavandatavad majandusvaldkonna reformid aitavad teha lõpu maksustamise vältimisele ja pettustele, mille tõttu jääb Euroopa riikidel saamata miljardeid eurosid maksutulu.

‒ Peagi ootab Euroopa riike ees ettevõtete maksustamisega seotud suur reform. Missugused muudatused see endaga kaasa toob?

Püüame saavutada ettevõtte tulumaksu ühtset konsolideeritud maksubaasi (CCCTB) selliste ettevõtete jaoks, mis tegutsevad paljudes Euroopa riikides korraga või sooviksid seda teha. See muudab maksudega seonduva lihtsamaks, sest 28 riigis kehtivate erinevate nõuete asemel peavad kõnealused ettevõtted edaspidi vastama vaid ühtsetele Euroopa nõuetele. Näiteks tuleb rahvusvahelisel ettevõttel, mis tegutseb kõigis 28 liikmesriigis, esitada tulevikus terve oma ettevõtete võrgustiku kohta vaid üks tuludeklaratsioon. See võetakse aluseks ettevõtte maksustamisel kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides.

Väga suurtele ettevõtetele, mille käive on üle 750 miljoni euro aastas, muutub see süsteem kohustuslikuks, teistele mitte.

‒ Eestis on selliseid suuri ettevõtteid väga vähe. Mida see muudatus Eesti jaoks tähendab?

Väiksema käibega ettevõtted, mis ei kuulu mõnda suurde rahvusvahelisse ettevõttesse, peavad otsustama, kas neile meeldib Eesti maksusüsteem või CCCTB. Näiteks tuleb Coca Cola Eesti tütarettevõttel tulevikus maksu maksta uute reeglite järgi, kuid väiksema käibega kohalik pagaritööstus saab valida, missuguste reeglite järgi ta tulevikus maksu maksab. Kui sellele ettevõttele Eesti maksusüsteem meeldib, siis ei muutu tema jaoks midagi.

‒ Kas vabatahtlikult CCCTB kasuks otsustavatel ettevõtetel tuleb tulevikus ka Eestis teistsuguseid makse maksta?

Ei. Maksubaas jagatakse liikmesriikide vahel ära ja igaüks neist maksustab oma osa vastavalt liikmesriigis kehtivale maksumäärale. Eesti riik saab oma osa pealt nõuda just nii palju maksu, kui ta vajalikuks peab.

‒ Eestlased on harjunud, et tulu saab deklareerida internetis kahe minutiga. Kas uus süsteem toob juurde paberimajandust?

Vastupidi. Juhul, kui rahvusvahelise ettevõtte peakontor asub Eestis, on tal võimalik ka tulevikus kõiki makse veebis deklareerida. Kaob vajadus esitada lisaks Eestis täidetavale tuludeklaratsioonile ka paberkandjal dokumente teistes riikides, kus neid varem nõuti.

‒ Kas see võimalus võiks ettevõtteid Eestisse meelitada?

Kui nii saab hoida kokku aega ja raha, siis võib see asukoha valikul rolli mängida küll.

‒ CCCTB oluline eesmärk on võidelda maksustamise vältimise vastu. Kas selgitaksite lähemalt?

CCCTB kõige olulisemad eesmärgid on muuta maksude maksmine tõhusaks ja maksustamine õiglaseks. Praegu on väga suurtel ettevõtetel võimalik Euroopa Liidu erinevate liikmesriikide maksusüsteemidega mängida, nii et lõpuks tuleb neil maksta väga vähe makse.

See on väga ebaõiglane väiksemate ettevõtete suhtes, kes peavad maksma rohkem, sest neil sellised võimalused puuduvad. Taoline ebaõiglane kohtlemine ei ole mõistlik ka majanduse seisukohalt, sest see teeb olukorra raskemaks väiksemate ettevõtete jaoks, kes alles püüavad kasvada ja turul oma kohta leida, samas kui suurettevõtetel on seal oma kindel koht olemas.

Kui kogu Euroopas kehtivad samad, ühtsed reeglid, siis ei ole maksudega manipuleerimine enam võimalik. Kui käsitleme ettevõtete rühma ühtse tervikuna, siis ei ole enam võimalik liigutada kasumit või kulutusi sinna, kus see on ettevõttele kõige kasulikum.

‒ Palju on räägitud sellest, et makse peaks maksma seal, kus tegelikult väärtust luuakse. Mõnes Euroopa riigis tekitas näiteks palju kõmu Starbucks, kes osavalt maksudega mängides suutis jätta paberil mulje, nagu oleks tema kasum nullilähedane kohtades, kus kohvi tehakse ja müüakse. Selleks esitasid samasse kontserni kuuluvad kohvitasside disainimise ja kaubamärgi õigustega seotud ettevõtted Starbucksi kohvikutele hiiglaslikke arveid. Kuidas aitavad uued reeglid selliste maksudega trikitamise vastu?

Uus maksusüsteem on kavandatud nii, et makse makstakse just seal, kus luuakse väärtust. Maksubaasi jagamisel erinevate Euroopa riikide vahel võetakse arvesse kolme elementi. Need on materiaalne põhivara, töötajad ja käive. Kui ettevõttel on teatud riigis näiteks hooneid, seadmeid või muud sarnast vara, siis tuleb tal selles riigis ka makse maksta. Sama kehtib ka inimeste kohta, kusjuures arvestatakse nii töötajate arvu kui ka neile makstava palga suurusega. Kui ettevõttel on riigis käivet, siis tuleb ka selle käibe pealt maksu maksa.

Ameerika Ühendriikide ja Jaapani kogemused näitavad, et just need kolm elementi aitavad kõige paremini tagada, et makse makstakse just seal, kus luuakse väärtust. Immateriaalset põhivara, nagu kohvitasside disainimine, maksude jaotamisel arvesse ei võeta.

See tähendab ka, et kui ettevõte tegutseb Eestis, siis tuleb tal ka siin maksu maksta. Kui Eestis asub vaid maksude vältimiseks tehtud riiulifirma, siis ettevõte Eestis maksu ei maksa. Tõenäoliselt ei ole ta sel juhul ka siiani Eestis makse maksnud või on teinud seda väga vähe.

‒ Euroopas on peagi oodata ka käibemaksureformi. Milleks seda tarvis on?

Tänane Euroopa käibemaksusüsteem on vana. See kavandati 1954. aastal ja loodi pigem suletud majandusega riikide jaoks. Kui Euroopa riigid 1993. aastal ühisturule üle läksid, oli kavas luua ka ühtne üleeuroopaline käibemaksusüsteem. Paraku ei olnud Euroopa Liidu liikmesriigid selleks toona valmis ja nii kehtestatigi kolmeaastane üleminekurežiim. Piltlikult öeldes lepiti kokku, et teeskleme veel natuke aega, et meil on piirikontroll.

Kätte on jõudnud aasta 2017 ja ikka veel kehtivad üleminekuaegsed reeglid. Need on kehtinud 24 aastat ja võiksid kehtida kauemgi, kuid neil on olulisi puudusi. Tehingutele, mis tehakse riigi sees, kehtivad teistsugused reeglid kui piiriülestele tehingutele. Seetõttu kaotavad riigid igal aastal piiriüleste pettuste tõttu kokku 50 miljardit eurot. See on väga suur summa. Septembris teeme ettepaneku uute piiriüleste reeglite kehtestamiseks. Loome ühtse Euroopa Liidu käibemaksupiirkonna, mis on kaasaegsem ja ettevõtete jaoks lihtsam ning kus maksupettustega seonduvat on lihtsam kontrollida.

Euroopa Liitu puudutav osa piiriülesest käibemaksusüsteemist tuleb digitaalne. Oleks mõistlik, kui ka riigisisene asjaajamine toimuks veebis, kuid see on riikide endi otsustada.

‒ Kas kõigis Euroopa riikides hakkab kehtima ühtne käibemaksumäär?

Ei. Liikmeriikidel on ka edaspidi võimalus kehtestada erinevatele toodetele just selline käibemaksumäär, nagu nad soovivad. Minimaalne käibemaksumäär on ka edaspidi 15 protsenti, kuid kui liikmesriigid tahavad mõne toote pealt vähem maksu nõuda, siis on see lubatud juhul, kui teatud reeglitest kinni peetakse.

‒ Paljudes teistes Euroopa riikides on maksusüsteem märksa keerulisem kui Eestis, mistõttu vajavad seal isegi väikeettevõtjad maksunõustajate abi. Kas lihtsam maksusüsteem tähendab ka, et hulk maksunõustajaid jääb tööta?

Kui maksusüsteem on nii keeruline, et sellealase nõustamisega peavad tegelema tuhanded andekad inimesed, siis ei ole see minu arvates neile helgetele peadele kõige mõttekam tegevus. Olen kindel, et nad saaksid väga hästi hakkama ka uute toodete disainimise või mõne majanduse seisukohast kasulikuma tegevusega. Ma ei usu, et keegi tööst ilma jääb, kuid kindlasti saaksime neile inimestele paremaid väljakutseid pakkuda.

‒ Millega peaks Eesti Teie hinnangul Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal maksureformide osas kindlasti hakkama saama?

Loodan väga, et Eesti teeb CCCTBga tublit tööd ja püüab saavutada kui mitte täieliku, siis  vähemalt osalise kokkuleppe. Loodan ka, et saavutame kokkuleppe nii käibemaksu puudutavates küsimustes kui ka selles, mis puudutab läbipaistvuse nõuet ettevõtetele, kes müüvad maksudest kõrvalehoidmise skeeme.

‒ Missugune on Teie esmamulje Eestist?

Mulle avaldas muljet, et inimesed on siin väga hästi ettevalmistatud. Nad tegid kohtumistel häid ettepanekuid. Ka teie riigi suur pühendumus digivaldkonnale on eriline.

Tegelikult on mul ka üks eestlasest sõber. Reisisin temaga 27 aasta eest Kanadas ja Põhja-Ameerikas. Juba toona rääkis ta mulle oma riigist palju positiivset.

HEILIKA LEINUS, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse kommunikatsiooninõunik (eesistumine)

 

 

Euroopa kalender (05.06–11.06) – turvalisuse suurendamisega ei saa oodata

Esmaspäev, juuni 5th, 2017

Euroopa Komisjoni esinduse juhi Keit Kasemetsa nädala ettevaade

Laupäeva õhtul vapustas Ühendkuningriiki kolmas terrorirünnak kahe ja poole kuu jooksul. Kogu Euroopa leinab koos brittidega. Samal ajal kostab üha rohkem hääli, et nii enam edasi minna ei saa ja midagi tuleb ette võtta. Ja tegelikult võetaksegi, Briti peaminister on välja öelnud, et alates 22. märtsi esimesest Londoni terroriaktist on ära hoitud viis tõsist rünnakut. Ka mujal Euroopas käib terrorismi tõkestamiseks igapäevane töö. Küsimus on selles, mida on vaja teha rohkem ja paremini ning mida tuleb teha riikide ja mida ELi tasemel.

I Euroopa masinavärk

Sel nädalal ongi Euroopa Liidu fookuses nii siseturvalisus kui julgeolek laiemalt. Siseturvalisuse tõstmiseks kohtuvad justiits- ja siseministrid; Euroopa Komisjon tuleb välja ettepanekutega ELi kaitsekoostöö tugevdamiseks ja kaitsekoostöö mõttepaberiga.

Enne asja juurde minemist tasub meeles pidada, et:
* Ühendkuningriik ei ole Schengenis ning seetõttu ei saa nende rünnakute õppetunde ega ka riske Schengeni alale otseselt üle kanda;
* terrorismi sidumine viimaste aastate migratsioonilainega on väga meelevaldne. Nii kahju kui meil ka ei oleks, on enamus Euroopas alates 2015. aastast toimunud rünnakuid korraldatud kodanike poolt, kes on Euroopas elanud aastakümneid või siin sündinud;
* väga suur osa tööst on liikmesriikide pädevuses, Euroopa Liit muutub oluliseks siis, kui on vaja tegeleda piiriülese koostöö ja infovahetusega.

Justiits- ja siseministrid lepivad kokku Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemis ning loovad Euroopa Prokuratuuri

Juba pärast Pariisi terrorirünnakuid 2015. aasta novembris leppisid ELi riikide justiits- ja siseministrid kokku siseturvalisuse tõstmise kavas. Seda on järk-järgult ellu viidud. 8.–9. juunil kohtuvad ministrid viimast korda enne Eesti eesistumist, et järjekordne pusletükk oma kohale asetada. Kokku lepitakse Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemis (ETIAS), mis võimaldab senisest paremat ülevaadet ja kontrolli Euroopasse sisenevate ning siin ringi liikuvate inimeste osas. Eestil kui eesistujal on nüüd vaja nõukogu esindajana kokkulepitud lahendus Euroopa Parlamendiga läbi rääkida.

Ministrid arutavad terrorismivastast võitlus ka laiemalt eraldi teemana. Selles osas ongi veel palju teha, nii kokkulepete elluviimisel kui viimaste komponentide oma kohale asetamisel, näiteks tuleb paika panna detailid nn sisenemise ja väljumise süsteemi (ingl Entry-Exit System) käivitamiseks. Ootused Eesti eesistumisele on suured, sest suur osa tööst puudutab andmebaase ja nende ühilduvust. Just viimase osas oodatakse Eestilt oma kogemusest lähtuvaid praktilisi lahendusi, mida saaks rakendada kogu Euroopas. Loodetavasti teadvustavad viimased terroriaktid kõigile liikmesriikidele vajadust liikuda edasi nii kiiresti kui vähegi võimalik.

Lisaks terrorismivastasele võitlusele lepitakse nõukogu kohtumisel kokku Euroopa Prokuratuuri (ingl EPPO) loomises, mille ülesandeks on vähendada kuritarvitusi Euroopa Liidu vahendite kasutamisel ja piiriülestes käibemaksutehingutes. Euroopa Prokuratuur on näide tihendatud koostööst, mida rahvakeeli ka mitmekiiruseliseks Euroopaks kutsuma kiputakse. Peamised arutelukohad ongi seotud tihendatud koostöö rakendamisega – näiteks, kas tegevuskulusid peaksid sellisel juhul katma kõik või vaid osalevad riigid. Oluline on, et kõigi tihendatud koostöö algatuste käivitamine kiidetakse heaks kõigi riikide poolt vastavas nõukogus ja et algusest väljajäävatel riikidel on hiljem võimalik ühineda. Eesti saab olema nende ligi 20 riigi hulgas kes EPPOga kohe alguses ühinevad. See annab võimaluse kujunevat organisatsiooni ka ise suunata. Hilisematel liitujatel, kindlasti neid saab olema, see võimalus puudub.

On oodata, et ministrid jõuavad nõukogus kokkuleppele ka digisisu piiriülese pakkumise ja tarbimise reeglites.

Komisjoni ettepanekud Euroopa Liidu kaitsekoostöö tugevdamiseks

Kaitsekoostöö on selle nädala teine oluline teema. 7. juunil teeb komisjon konkreetsed ettepanekud ELi kaitsevõime suurendamiseks ja pakub kaitsekoostöö arendamise mõttepaberis ka pikema arengu vaate. Konkreetseid asju on kaks: alaline struktureeritud koostöö kaitsevaldkonnas (PESCO) ja Euroopa Kaitsefondi (ingl European Defence Fund) loomine. Kaitsekoostööks annab aluse ELi lepingu artikkel 46(2) mis võimaldab grupil samameelsetel riikidel tihendatud kaitsekoostööd teha. Nii PESCO kui kaitsefondi puhul ei räägi me ühisest armeest. Siin ei ole Euroopa Liidul pädevust. Jutt on killustatuse vähendamisest kaitsevõimekuste arendamisel, ühistest teadus- ja tehnoloogiaarendusprogrammidest (näiteks droonid) ning tulevikus ehk ka ühistest lahingugruppidest. Nende kahe väga olulise algatuse osas kokkuleppele jõudmine jääb eesistujana Eesti lauale. Põhimõttelise kokkuleppega vähemalt sama tähtsad on rakendamisega seotud detailid, ennekõike see, et kõik osalevad riigid leiaksid endale sobiva rolli.

ELi kaitsekoostöö võimalikud arengud kirjutab komisjon edasise arutelu raamistamiseks lahti kaitsekoostöö mõttepaberis, mis samuti 7. juunil avaldatakse. Koostöö praeguse seisu ja kaitsekoostöö võimaluste kohta saab pikemalt lugeda https://ec.europa.eu/epsc/publications/strategic-notes/defence-europe_en

II Eesistuja Eesti

Keskpankurid kohtuvad Tallinnas

8. juunil saab Tallinnast Euroopa rahanduskeskus, siin toimub Euroopa Keskpanga nõukogu koosolek. Tegemist on esimese tõesti suure eesistumise üritusega mis toob Eestisse Euroopa Keskpanga ja liikmesriikide keskpankade tipud ning kogu maailma tähelepanu. Eriti teraselt jälgitakse Tallinna Reaalkoolis toimuvat keskpanga juhi Mario Draghi pressikonverentsi ja sealt tulevaid sõnumeid. Peamine küsimus, nagu juba mitmel eelneval nõukogu kohtumisel on, kas keskpank on rahapoliitikat veidi jäigemaks muutmas. See tähendaks siis kas baasintressimäära tõstmist või võlakirjaostuprogrammi koomaletõmbamist, või mõlemat. Seekord on küsimus tõsisem kui kunagi varem, sest taastuma hakkavad nii Euroopa majanduskasv kui inflatsioon. Viimaste signaalide valguses võib siiski ennustada, et kuulatakse ära hiljutised põhjalikud analüüsid aga rahapoliitikas veel muudatusi ei tehta.

Jüri Ratas Hispaanias ja Portugalis

Peaminister Jüri Ratas jätkab Eesti eesistumise eesmärkide tutvustamist täna (5. juuni) Hispaanias ja Portugalis. Eelmisel nädalal tekitas tulist avalikku arutelu fakt, et Ratas kasutab nendeks visiitideks eralennukit. Eks see ole eesistumise tempo puhul sageli paratamatu, et tuleb valida sisuliste eesmärkide täitmise ja rahalise efektiivsuse vahel. Kõiki 28 riiki enne eesistumist mai lõpu ja juunikuu jooksul liinilendudega nii külastada, et siseriiklikud asjad oluliselt ei kannataks, on keeruline.

Juba homme on Ratasel vaja Tallinnas kohtuda Leedu presidendi Dalia Grybauskaitė ja Norra peaministri Erna Solbergiga. Norrakatele on Ratasega kohtumine nüüd kindlasti palju olulisem kui tavaliselt, sest peatse eesistujana on Eesti roll nüüd Norrat huvitavates küsimustes oluliselt suurem.

Soome 100

Mitte et see otseselt Eesti eesistumisega seotud oleks, aga nädalavahetusel tähistab Soome Eestis oma 100. sünnipäeva. Toimub palju avalikke üritusi ja Tallinnas on visiidil ka Soome peaminister Juha Sipilä, kelle juhtimisel astub Soome riigikantselei muu hulgas jalgpallimatšis vastamisi Ratase juhitava Eesti riigikantselei meeskonnaga. Šansid ei ole vist kiita, Eesti riigikantselei hävis eelmisel nädalal kontrollmängus riigikontrollile 0:6.

III Esinduse mured ja rõõmud

Eesistumise ettevalmistused

Veidi rahulikum nädal. Valmistume järgmise nädala hullumeelseks graafikuks ja teeme pikemaid eesistumise ettevalmistusi. 1. juunil alustasid kaks lisatöötajat, keda eesistumise ajaks oli võimalik juurde palgata. Tiim on sellega koos. Üldiselt on eesistumise töökoormus ja ülesanded tavalisest elust esinduses väga erinevad. Kõige hakkamasaamiseks oleme kogu töökorraldust muutnud. Lühidalt on igaühel nüüd lisaks oma tavaülesannetele poliitikavaldkonnad, mille eest tuleb vastutada ning milles peab hakkama saada kõigega alates sisubriifidest kuni korralduslike detailideni. Paar inimest toetab ka horisontaalsetes asjades. Sel nädalal kirjutame näiteks briifi volinike kolleegiumi 29.–30. juuni Tallinna visiidiks, millesse on kaasatud suur osa esinduse tiimist (varem tegeles briifidega 1-2 inimest).

ELi teabevõrgustik

Täna avaldame kogu Euroopas toimuva hanke ELi teabevõrgustiku (Europe Direct) loomiseks aastateks 2018–2020. Praegu on ELi teabekeskusi Eestis 9 ja need tegutsevad viiendat aastat. Järgmiseks kolmeks aastaks saab pilt Eestis olema väga teistsugune, sest täna tegutsevad 9st punktist 8 maavalitsuse juures. Järgmisel aastal maavalitsusi teatavasti enam ei ole ja ELi teavitusega hakkavad loodetavasti tegelema teised asutused. Kas siis omavalitsused, omavalitsusliidud või tugevad mittetulundusühingud (näiteks maakondlikud arenduskeskused). Seniste kontaktide põhjal tundub, et huvi teema vastu on ja Eesti ELi teabekeskustest tühjaks ei jää. Hanke kohta ilmub täpsem info sel nädalal esinduse kodulehele https://ec.europa.eu/estonia/home_et