Archive for juuli, 2017

ELi teadusvolinik: Hollandi teadlane tegi Euroopa grandi abil murrangulise avastuse

Teisipäev, juuli 25th, 2017

Selle nädala alguses Eestis viibiva Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni voliniku Carlos Moedase sõnul võib Euroopa Teadusnõukogu grandi saanud hollandi teadlase Leo Kouwenhoven murranguline avastus tähendada, et peagi võime traditsiooniliste arvutite ja infovõrkudega hüvasti jätta.

– Millised on teie peamised ootused seoses konkurentsivõime eest vastutavate ministrite mitteametliku kohtumisega?

Järgneva kuue kuu jooksul on Eesti eesistumise prioriteediks juhtida järgmist teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi kujundavat poliitilist debatti.

Eesmärgiks on algatada väga tõsine arutelu selle üle, mida peaks 2020. aasta järgne Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni rahatusprogramm Euroopale pakkuma. Meie ülesanne on määrata uus suund, mis kujundab meie tuleviku. See ei ole lihtne ega juhtu üleöö. See nõuab poliitikakujundajatelt värsket pilku teadusuuringutele ja innovatsioonile uute globaalsete trendide kontekstis. Need trendid ohustavad Euroopa riikide majanduse pikaajalist jätkusuutlikkust, keskkonda ja meie kodanike elukvaliteeti. Peame tagama, et meie loodav teadusuuringute ja innovatsiooni keskkond suurendaks Euroopa võimet toetada radikaalset, turgu loovat innovatsiooni. See on valdkond, milles Euroopa on maha jäänud ja miski, mida meil on hädasti vaja oma konkurentsivõime edendamiseks.

Komisjoni esindajana plaanin esitada ettepaneku järgmise raamprogrammi kohta 2018. aasta suvel. Selle sügise uus „Horisont 2020“ tööprogramm hõlmab juba mõningaid samme muutuste suunas, sealhulgas Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) katseetappi.

– Mis on teie hinnangul kõige põhjapanevam uuendus, mis on pälvinud Euroopa Teadusnõukogu grandi?

Praeguse seisuga on Euroopa Teadusnõukogu rahastanud ligikaudu 7000 teadlase projekti kogu Euroopas. Nad soovisid teostada ambitsioonikaid, uudishimust ajendatud projekte, et minna üle meie seniste teadmiste piiride. Raha saamiseks pidid nad rinda pistma väga paljude konkurentidega. Hiljutised sõltumatud uuringud on kinnitanud, et üle kahe kolmandiku Euroopa Teadusnõukogu grandi saanud projektidest on viinud märgatavate edusammude või murranguteni teaduse valdkonnas. Seega panustame talentidesse, kes saavutavad ka tulemusi. Neil avastustel, mis puudutavad sageli meie alusteadmisi asjade toimimisest, on teaduse piire ületav mõju, ükskõik, kas tegemist on meditsiini, energia salvestamise või infotehnoloogia alaste uuringutega.

Las ma toon ka ühe näite. 2012. aastal tõestas Euroopa Teadusnõukogu grandi saanud Hollandis asuva Delfti Tehnoloogiaülikooli teadlane Leo Kouwenhoven Majorana fermionite olemasolu. Nende osakeste olemasolu võimalikkusest oli räägitud juba 1930. aastatel ja nende avastamine ei olnud huvitav mitte üksnes füüsikutele. Tänu Majorana fermionite omadustele võib neid olla võimalik kasutada informatsiooni edastamiseks kvantbittides, mis võib muuta tegelikkuseks kvantarvutid.

2015. aasta oktoobris oli Kouwenhoveni saavutus ajakirja Nature Physics viimase kümne aasta kõige murrangulisemate teadusavastuste nimekirjas. Professor Kouwenhoven töötab praegu koos Euroopa Liidu poolt rahastatavate teadlastega tehnoloogia kallal, mis võib muuta tõelisuseks suure kiirusega kvantinformatsiooni võrgud. On teisigi Euroopa Teadusnõukogu grandi saanud inimesi, kelle teadustöö ei aita mitte üksnes luua tooteid, vaid ka uusi tööstusharusid.

– Eesti visiidi ajal kohtute ka TransferWise’i kaasasutaja ja tegevjuhi Taavet Hinrikusega. Kuidas on sellel noorel visionääril võimalik panustada Euroopa teaduspoliitikasse?

Vajame uuendusmeelseid ja inspireerivaid inimesi, visionääre nagu Taavet Hinrikus, kes teeksid Euroopa Komisjoniga tihedat koostööd teaduse rahastamise tuleviku kujundamisel Euroopa Liidus. Euroopa Innovatsiooninõukogu kõrgetasemelise töörühma liikmena on tal suurepärane võimalus mõjutada teadusvaldkonna poliitikat.  

See töörühm, kuhu kuuluvad mõned Euroopa eesrindlikumad innovaatorid ja ettevõtjad, annab komisjonile nõu, kuidas edendada turgu loovat innovatsiooni ning kujundada paindlikke rahastamisvahendeid, selleks et laiendada Euroopa Liidu programme ja muuta neid uuenduste suhtes toetavamaks. Nad aitavad meil ka mõista, kuidas rohkem kaasata innovatsioonikogukondi, jälgida Euroopa Liidu poolt rahastatavates teadusuuringutes tehtavaid edusamme ja pakkuda tuge Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisprogrammides osalevatele uuendusmeelsetele ettevõtetele.

Digitaalsete uuenduste toetamine on Eesti eesistumise üks kõige olulisemaid teemasid. Kui meile on abiks dünaamilised ettevõtjad nagu Taavet Hinrikus, kes jagavad oma annet kogu Euroopas, siis ei ole mul kahtlustki, et teeme selle aja jooksul suuri edusamme, eriti arvestades, et Eestit peetakse digivaldkonnas üheks maailma kõige arenenumaks riigiks.

– Millised on kõige olulisemad Euroopas teadusuuringuid tegevate inimeste ja institutsioonide konkurentsivõimega seotud teemad?

Ma usun, et hiljuti Pascal Lamy juhitud kõrgetasemelise sõltumatutest ekspertidest koosneva töörühma avaldatud soovitused loovad aruteludeks väga hea pinnase.

Üks Lamy raportis esitatud üheteistkümnest soovitusest on kahekordistada 2020. aastale järgneva ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programmi eelarvet. Raport kutsub ka üles paremini kooskõlastama teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavaid ELi ja liikmesriikide investeeringuid, et aidata kaasa ELi eesmärkide saavutamisele teadusuuringute ja innovatsiooni vallas. Samuti soovitatakse ELi rahastamist lihtsustada, mida võiks saavutada rahastamiskavade ja –vahendite arvu vähendamise abil.

On selge, et järgneva raamprogrammi kavandamisel tuleb teha raskeid valikuid. Julgustaksin kõiki mõtlema sellel kavandamisperioodil kaugemale rahvuslikest ning konkreetsete sektorite ja valdkondade huvidest.

Portugalist pärit Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni volinik Carlos Moedas viibib alates esmaspäevast Tallinnas Kultuurikatlas toimuval Euroopa Liidu teadusministrite kahepäevasel kohtumisel. 24. juulil tutvustatakse ministritele Eesti e-teenuseid ja 25. juulil toimub arutelu selle üle, kuidas suurendada teaduse mõju ja väärtust Euroopa Liidus.

HEILIKA LEINUS, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse kommunikatsiooninõunik (eesistumine)

Euroopa kalender (24.07–30.07) – mida teha Poolaga?

Esmaspäev, juuli 24th, 2017

Euroopa Komisjoni esinduse juhi Keit Kasemetsa nädala ettevaade

Euroopas algab tasapisi puhkusteperiood. Pärast möödunud reede Belgia rahvuspüha suundusid paljud ELi institutsioonide ametnikud suvepuhkusele, sama lugu on liikmesriikide avaliku sektoriga. Ent nagu tavaliselt juhtub, toimuvad just puhkuste ajal olulised sündmused. Seekordseks edasilükkamist mittesallivaks teemaks on Poola. Vaatamata komisjoni eelmise nädala hoiatustele võtsid Poola parlamendi mõlemad kojad eelmise nädala lõpus vastu seaduse, mis allutab kohtusüsteemi ja ülemkohtu valitsuse kontrollile. See tähendab õigusriigi põhimõtetest eemaldumist ja võimude lahususe põhimõtte lahustamist. Juhul kui Poola president seaduse välja kuulutab, peab komisjon reageerima.

Sel nädalal toimuvad veel ka mitmed nõupidamised ja üritused, neist olulisim on Tallinnas toimuv teadusministrite mitteametlik kohtumine.

I Eesistuja Eesti

Komisjon kaalub Poola suhtes artikli 7 kohaldamist

Sel nädalal arutab Euroopa Komisjon, kas algatada analüüs, mis on alguseks Euroopa Liidu lepingu artiklis 7 sätestatud menetluse käivitamisele. Artikkel 7 on kõige karmim võimalik sanktsioon liikmesriigi vastu, kes ei järgi ELi põhiväärtusi, ja tähendab riigi hääleõiguse peatamist nõukogus. Juhul kui komisjon menetluse algatab, on Eesti kui nõukogu eesistuja roll ülitähtis. Kuigi kriisi lahendamisega tegeleb ka ülemkogu president Donald Tusk, on just liikmesriigid need, kes peavad lõpuks artikli 7 rakendamise otsustama. See tähendab eesistuja jaoks rida protseduurilisi ja sisulisi küsimusi (vt artikli 7 rakendumise protsessi allpool) ning hästi läbimõeldud samme ja loomulikult head koostööd Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendiga. Artikli 7 rakendamine ei ole lihtne, sest eeldab ülemkogu poolt ühehäälset tegutsemist, ent sellele eelneb arutelu ja otsustamine üldasjade nõukogus, kus künnis on veidi madalam – 4/5 liikmesriikidest. Kuid nii olulise otsuse tegemine ei peagi lihtne olema ning lõppeesmärgiks ei ole ju Poolalt ELis sõnaõiguse äravõtmine vaid olukorra saavutamine, kus Poola järgib õigusriigi põhimõtteid. Artikkel 7 on teatud mõttes nagu tuumanupp, heidutus, mida keegi ei soovi kasutada. Ehk lahenebki olukord ilma artikli 7 kasutamiseta, sest täna teatas Poola president, et kavatseb kohtureformi eelnõu vetostada: http://politi.co/2urRXks

Eks näeme, kuidas arenevad sündmused järgmistel päevadel.

_______________________________________________________

Artikkel 7
1. Nõukogu võib ühe kolmandiku liikmesriikide, Euroopa Parlamendi või Euroopa Komisjoni põhjendatud ettepaneku alusel ja pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist oma liikmete neljaviiendikulise häälteenamusega järeldada ilmset ohtu, et mõni liikmesriik rikub oluliselt artiklis 2 osutatud väärtusi. Enne sellise järelduse tegemist kuulab nõukogu kõnealuse liikmesriigi ära ja võib sama korra kohaselt otsustades anda talle soovitusi.
Nõukogu kontrollib korrapäraselt, kas sellise järelduse tegemisel aluseks olnud põhjused kehtivad endiselt.
2. Euroopa Ülemkogu võib ühe kolmandiku liikmesriikide või Euroopa Komisjoni ettepaneku põhjal ning pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist ühehäälselt teha järelduse, et mõni liikmesriik rikub oluliselt ja jätkuvalt artiklis 2 osutatud väärtusi, olles enne seda kutsunud asjaomast liikmesriiki üles esitama oma seisukohta.
3. Kui rikkumine on lõike 2 alusel kindlaks tehtud, võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega teha otsuse peatada teatavad õigused, mis tulenevad aluslepingute kohaldamisest kõnealuse liikmesriigi suhtes, sealhulgas peatada selle liikmesriigi valitsuse esindaja hääleõiguse nõukogus. Seda tehes võtab nõukogu arvesse sellise peatamise võimalikke tagajärgi füüsiliste ja juriidiliste isikute õigustele ja kohustustele.
Kõnealuse liikmesriigi aluslepingute järgsed kohustused on sellele riigile jätkuvalt siduvad.
4. Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega teha hiljem otsuse lõike 3 alusel võetud meetmeid muuta või need kehtetuks tunnistada, kui nende kehtestamise tinginud olukord muutub.
5. Käesoleva artikli kohaldamisel Euroopa Parlamendis, Euroopa Ülemkogus ja nõukogus kasutatav hääletamise kord määratakse kindlaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 354.

________________________________________________________

Teadusministrid arutavad Tallinnas teaduse mõju ja praktiliste rakenduste üle

Esmaspäeval ja teisipäeval toimuv teadusministrite mitteametlik nõukogu on viimane enne Euroopa puhkuseperioodi Tallinnas toimuv nõukogu kohtumine. Kokku toimus neid juulis Kultuurikatlas viis. Teadusministrid arutavad koos ettevõtjatega teadustulemuste rakendamise üle ning selle üle, kuidas teadus toetab ja tõukab tagant innovatsiooni. Kultuurikatlas juhib vägesid haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

Ränne nõuab jätkuvalt palju tähelepanu

Veel ei saa puhata ka siseminister ning siseministeeriumi ametnikud, sest rändekriisiga tuleb endiselt aktiivselt tegeleda. Siseminister Anvelt kohtub sel nädalal Itaalia siseministriga, Tallinnas toimunud mitteametliku kohtumise otsuste elluviimiseks toimuvad jätkuvad nõupidamised mitmel pool Euroopas. Pagulaste ümberpaigutamise ja ümberasustamise ning siseturvalisuse reformide elluviimise seisu arutab kolmapäeval ka Euroopa Komisjon.

II Esinduse mured ja rõõmud
Tasapisi hakkavad juulis toimuma pidanud nõukogu mitteametlikud kohtumised ja kõrgetasemelised üritused läbi saama. Teisipäevaks on üritused toimunud 10 päeva järjest (kui nädalavahetused välja arvata). Korraldame veel täna-homme koostöös Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadiga lennujulgestuse rahvusvahelise kõrgetasemelise töörühma kohtumise, kus osalevad lisaks komisjonile tippametnikud Kanadast, Austraaliast ja USAst. Nädala teises pooles saab hakata tegema kokkuvõtteid ja arutama, mida septembris saab veel paremini teha.

Tervisevolinik Andriukaitis: märgised „parim enne“ ja „kõlblik kuni“ saadavad prügikasti ka täiesti kvaliteetset toitu

Neljapäev, juuli 20th, 2017

Euroopa Komisjoni tervisevoliniku Vytenis Andriukaitise sõnul on Euroopa Liidu liikmesriikidel vaja läbi mõelda nii e-tervisega seotud digitaalsed uuendused kui ka näiteks see, kuidas vältida miljonite tonnide toidu raiskamist.

– Millised on teie peamised ootused seoses terviseministrite mitteametliku kohtumisega?

Nagu selliste kohtumiste puhul ikka, on täna ja homme toimuv mitteametlik kohtumine liikmesriikide ministrite ja ka meie kui Euroopa institutsioonide esindajate jaoks hea võimalus arutada ühiseid, meid kõiki puudutavaid küsimusi ja probleeme. Sel korral keskendume peamiselt e-tervisele ja digitaalsetele uuendustele tervisevaldkonnas, aga ka alkoholi kuritarvitamise ja ravimiresistentsuse probleemile. Kohtumise mitteametlik õhkkond soodustab koostööd ning lihtsustab arutelu ning arvamuste ja ideede vahetust. See on koht, kus liikmesriikidel on võimalik leida ühine keel, et tuua kasu oma kodanikele.

– Terviseministrite mitteametliku kohtumise üks olulisemaid teemasid on e-tervis. Mida võiksid teised Euroopa riigid selles valdkonnas Eestilt õppida ning mida võiks eesti Euroopalt õppida?

Mul on eriti hea meel, et kohtumise päevakorras on e-tervis, e-ühiskond ja e-valitsus, kuna komisjon on just algatamas avalikku konsultatsiooni oma tulevase digitaalset tervishoidu käsitleva teatise teemal. Tegelikult täiendavad võõrustajariigi Eesti koostatud aruteludokument ning komisjoni poolt digitaalse tervishoiu teatises seatavad eesmärgid teineteisest. Komisjon ja liikmesriigid on teinud Euroopa tervishoiu- ja hoolekandesüsteemide digitaalse ülemineku soodustamiseks koostööd  e-tervise võrgustiku raames. Võrgustik koostab praegu uut mitmeaastast tööprogrammi 2018.–2021 aastaks. Samal ajal keskendub komisjon oma digitaalset tervishoidu käsitlevas teatises kolmele sambale, et anda meie kodanikele parimad võimalused ja tagada samal ajal meie tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkus ja kulutõhusus. Esimese samba keskmes on turvaline juurdepääs elektroonilistele terviseandmetele ning võimalus neid andmeid liikmesriikide vahel jagada, teine sammas keskendub toetavale andmetaristule ja kolmas sammas kodanike võimestamisele ja inimesekesksele tervishoiule.

– Kohtumisel tuleb arutlusele ka alkoholi kuritarvitamine. Töötate volinikuna ka toiduohutuse valdkonnas. Mis põhjustab Euroopas suuremat kahju – ohtlik toit või liigne alkohol?

Minu arvates oleks eksitav neid kahte küsimust võrrelda. Toidu saastumine, ohtlikust toidust põhjustatud haigus või isegi surm võib olla juhuslik. Tänu Euroopa Liidus kehtivale väga rangele süsteemile juhtub seda aga väga harva. See süsteem võimaldab meil kõrvaldada poelettidelt mistahes toote, mis ei vasta ELi õigusnormidele. Alkoholiga seotud kahju on teistsugune ja seepärast on mul hea meel, et Eesti on selle küsimuse oma eesistumise ajal tõstatanud. Alkoholi kuritarvitamine on oluline riskitegur paljude krooniliste haiguste puhul ning võib tekitada suurt kahju ka teistele inimestele. See vähendab Euroopas märkimisväärselt töövõimet, tootlikkust ja tervelt elatud aastaid. Maailma Terviseorganisatsioonil on üleilmne tegevuskava , mille eesmärk on vähendada alkoholiga seotud kahju kümme protsenti. Komisjon toetab liikmesriike selle eesmärgi poole püüdlemisel.

– Euroopa Komisjoni arvutuste kohaselt läheb Euroopa Liidus igal aastal raisku ligikaudu 88 miljonit tonni toitu ning sellega seotud kulud on hinnanguliselt 143 miljardit eurot. Millised on peamised toidujäätmete allikad ning mida saaks Euroopa nende vältimiseks ära teha? Mida on seni tehtud?

Euroopa Komisjoni volinikuna on toidujäätmete küsimus minu jaoks väga oluline. Jäätmed tekivad tegelikult kogu toiduainete tarneahela ulatuses: talus, töötlemisel, poodides ja restoranides ning loomulikult kodudes. Nagu juba eespool mainitud, tekib Euroopa Liidus igal aastal hinnanguliselt 88 miljonit tonni toidujäätmeid. Komisjoni eesmärke on kirjeldatud 2015. aastal vastu võetud ringmajanduse paketis. Liikmesriigid on kohustatud võtma meetmeid toidujäätmete vähendamiseks toidu väärtusahela igas etapis, jälgima toidujäätmete kogust ning andma selle kohta aru. Käivitasin toidu raiskamise küsimusega tegeleva platvormi, kuhu kuuluvad riigiasutuste, tööstuse ja vabaühenduste esindajad, et juhtida selles valdkonnas tehtavat tööd ELis ja muu hulgas koostada toiduainete annetamist käsitlevad suunised ning mõelda uuesti läbi sageli veel täiesti kvaliteetset toitu prügikasti saatvate märgiste „parim enne“ ja „kõlblik kuni“ kasutamine. Minu ametiaja lõpuks 2019. aastal on Euroopa Liidul juhtiv roll üleilmsetes püüdlustes lõpetada toidu raiskamine ja toidujäätmete teke.

HEILIKA LEINUS, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse kommunikatsiooninõunik (eesistumine)

Tööhõivevolinik Thyssen: EL kaotab meeste ja naiste erineva hõivemäära tõttu sadu miljardeid

Kolmapäev, juuli 19th, 2017

Täna ja homme Tallinnas viibiva Euroopa Komisjoni voliniku Marianne Thysseni sõnul oleks isade suuremast panusest pereelusse kasu ka majandusele, kusjuures Eesti võiks siinkohal paljudele Euroopa riikidele eeskujuks olla.

– Millised on teie peamised ootused seoses tööhõive-, sotsiaal-, perekonna- ja soolise võrdõiguslikkuse ministrite mitteametliku kohtumisega?

Eesistujariik Eesti on valinud selle kohtumise keskseks teemaks töö- ja eraelu tasakaalu. See on minu jaoks väga oluline küsimus, kuna see puudutab naiste ja meeste võimalusi ühitada töö- ja eraelu. Püüan kohtumisel leida toetust komisjoni hiljutisele ettepanekule töö- ja eraelu paremaks tasakaalustamiseks ning see on esimene kord, kus ministrid saavad kõnealuses küsimuses oma arvamust avaldada. Seepärast on see ka väga tähtis võimalus saada aimu nende hoiakutest nimetatud valdkonnas.

– Millised on teie arvates kolm kõige tähtsamat töö- ja eraelu tasakaaluga seotud otsust, mis tuleks Euroopa Liidus vastu võtta?

Vaatamata sellele, et naised moodustavad  tänapäeval 65% ülikoolilõpetajatest, on nad tööturul ikka alaesindatud. Üks olulisi põhjusi näib olevat see, et naised võtavad endiselt suurema osa pere eest hoolitsemisega seotud kohustustest enda kanda, sama ajal kui mehed võtavad endale sissetuleku teenimise kohustuse. See on ebaõiglane naiste suhtes, sest vähendab nende sissetulekut ja tulevast pensioni. See on ebaõiglane meeste suhtes, kellel ei ole võimalik veeta piisavalt aega oma lastega. Ent sellega kaasneb ka majanduslik kahju – naiste ja meeste tööhõivemäära erinevus läheb ELi majandusele maksma umbes 370 miljardit eurot aastas.

Selle probleemiga tegelemine nõuab laiaulatuslikku lähenemisviisi ning tähendab tegutsemist järgmistes valdkondades: perepuhkused ja paindlik töökorraldus; lapsehoiu- ja pikaajalise hoolduse teenuse kättesaadavus; lapsevanemate ja hooldajate töötamist pärssivate majandustegurite vähendamine. ELi liikmesriigid, kohalikud omavalitused, sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskond peavad tegema tihedat koostööd, et nendes valdkondades edu saavutada.

– Kas Eesti võiks siin olla eeskujuks?

Eestil on juba väga tugev töö- ja eraelu tasakaalustamise raamistik ning isa- ja hoolduspuhkuse osas on Eesti kindlasti väga hea eeskuju. Tuleb siiski nentida, et kui naiste ja meeste tööhõivemäära erinevus Eestis on väiksem kui Euroopa Liidu keskmine, siis statistika kohaselt mõjub laste saamine naiste tööhõivele väga negatiivselt. Ühe alla kuueaastase lapsega naiste keskmine tööhõivemäär on peaaegu 27% madalam kui ilma lasteta naiste tööhõivemäär. Ühelt vanemalt teisele mitteülekantava vanemapuhkuse kehtestamine ning alla kolmeaastaste lastele mõeldud lapsehoiuvõimaluste suurendamine võivad oluliselt selle probleemi lahendamisele kaasa aidata.

– Kui kaua võiksid isad väikeste lastega koju jääda, selleks et nii ema kui ka isa saaksid osa võtta pereelust ja soovi korral samal ajal end ka tööalaselt teostada? Mida saab Euroopa Liit teha, et aidata isadel väikeste lastega praegusest kauemaks koju jääda?

Komisjoni ettepanek sisaldab uut isade õigust võtta lapse sünni korral vähemalt kümme päeva isapuhkust. Samuti võiks meie ettepaneku kohaselt nii isadel kui ka emadel olla mõlemal eraldi õigus võtta tasustatud vanemapuhkust. Nii anname meestele olulise põhjuse seda võimalust samuti kasutada. Soovin rõhutada, et me ei sunni isasid koju jääma. Otsus jääb nende enda teha, kuid meie ettepaneku eesmärk on tagada, et igal kodanikul on tõesti võimalik töö- ja pereelu ühitada.

Seetõttu teeme ka ettepaneku, et väikeste laste vanematele antaks õigus paluda tööandjalt paindlikke töötingimusi. Selleks, et tagada töötavatele inimestele võimalus hoolitseda raskelt haigete või neist sõltuvate sugulaste eest, soovime neile anda ka õiguse võtta hoolduspuhkust.

Loomulikult ei ole võimalik aidata vanematel töö- ja pereelu mõistlikult ühitada, kui lasteaiad ja eelkoolid ei paku selleks piisavalt võimalusi. Euroopa Liit ei saa selles valdkonnas küll õigusakte vastu võtta, kuid oleme liikmesriikidele toeks poliitiliste suuniste ja rahastamisvõimalustega.

– Euroopa Komisjonis käib ka arutelu töötajate lähetamise direktiivi üle. Kas tõesti on põhjust loota, et tulevikus on näiteks Eestist Rootsi saadetud töötajal sada protsenti samasugused töötingimused kui kohalikel töötajatel, arvestades ka palka ja elamistingimusi? Miks on lähetatud töötajate võrdne kohtlemine nii oluline?

Komisjon soovib oma ettepanekuga töötajate lähetamise kohta tagada õigluse siseturul. Soovime, et samas kohas tehtud samale tööle kehtiksid samasugused tasustamiseeskirjad. Vastasel juhul ei toimi siseturg nõuetekohaselt, sest tekib ebaaus konkurents. Kuid me ei tee ettepanekut palkade ühtlustamiseks Euroopa Liidus. Soovime üksnes tagada, et vastuvõtvas liikmesriigis kehtivaid kohustuslikke tasustamiseeskirju kohaldataks ka lähetatud töötajate suhtes.

Majandusarenguga käivad loodetavasti kaasas ka kõrgemad palgad ja paremad elamistingimused, kuid see on pikaajaline protsess, mis ulatub meie ettepanekust palju kaugemale. Komisjon ei tee ka ettepanekut tööjõukulude ühtlustamiseks: sotsiaalkindlustusmakseid ja muid makse makstakse ka edaspidi päritoluriigis vastavalt seal kehtivatele õigusaktidele. Seega saavad lähetatud töötajad parema kaitse ja mõnel juhul võtavad koju kaasa ka parema palga. See tuleb kasuks ka äritegevusele, sest meie ettepanek hõlbustab piiriüleste teenuste pakkumist.

Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste, oskuste ja tööjõu liikumise volinik Marianne Thyssen viibib 19. ja 20. juulil Eestis Tööhõive-, sotsiaal- ja terviseministrite mitteametlikul kohtumisel, kus teemadena on laual ka töö- ja pereelu ühitamine ja töötajate lähetamine.

HEILIKA LEINUS, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse kommunikatsiooninõunik (eesistumine)

Ansip: digitaalne ühtne turg ei ole kaugeltki veel valmis

Esmaspäev, juuli 17th, 2017

Täna Tallinnas Kultuurikatlas digitaalse ühtse turu andmete vaba liikumise konverentsil osalenud Andrus Ansipi sõnul on digitaalne ühtne turg Euroopas küll veel lapsekingades, kuid liikmeriigid on saavutanud nii mõndagi, mille üle tasub uhkust tunda.

„Oleme saavutanud märkimisväärset edu,“ on Ansip digitaalsest ühtsest turust rääkides veendunud. Üks kõige suuremaid saavutusi on tema sõnul rändlustasude kadumine selle aasta 15. juunil. See teeb infovahetuse Euroopa Liidus reisides liikmesriikide elanike jaoks tunduvalt soodsamaks. Teine iga inimese igapäevaelu puudutav muudatus on Euroopa Komisjoni asepresidendi sõnul seotud peagi Euroopa Liidus kehtima hakkavate uute reeglitega, mis teevad võimalikuks veebisisu üleeuroopalise kasutamise. „2018. aastast saavad omale koduriigis lemmikseriaalid, muusika ja spordisündmuste kajastuse tellinud inimesed nautida neid ka Euroopas reisides,“ selgitas Ansip. Selleks, et arendada 5G ja uusi sideteenuseid, võetakse Euroopa Liidus kasutusele ka 700 MHz sagedusala.

Ansipi hinnangul on andmete vaba liikumine digitaalse ühtse turu toimimiseks hädavajalik, sest loob uuendusmeelse raamistiku andmete juurdepääsule, jagamisele ja (taas)kasutamisele mitte ainult riigiasutuste ja ettevõtete vahel, vaid ka üle kõigi liikmesriikide piiride. Euroopa võiks tema sõnul ka paremini ära kasutada andmemajanduse võimsat äripotentsiaali. Euroopa Liidu andmemajanduse väärtus oli 2016. aastal 300 miljardit eurot ja hinnangute järgi võib see 2020. aastaks rohkem kui kahekordistuda. Eesti valitsuse seisukoht on, et andmete vabast liikumisest peaks saama eurooplaste viies põhivabadus.

Peale andmete vaba liikumise on Euroopa Komisjoni hinnangul digitaalse ühtse turu seisukohalt olulised veel kaks valdkonda: küberjulgeolek ja veebiplatvormid. Ansipi sõnul on küberkuritegevus ülemaailme oht, mille vastu tuleb pidevalt võidelda. Seda enam, et üha enam seadmeid on ühendatud asjade internetti, mis teeb ka tavainimesed küberkuritegevuse suhtes haavatavaks.

Veebiplatvormidega tuleb aga tegeleda eelkõige kahel põhjusel. Esiteks kasutab 42 protsenti väikestest ja keskmise suurusega Euroopa Liidu ettevõtjatest oma kaupade müümiseks internetti ja teiseks langeb üha enam inimesi küberkiusamise ja muude sotsiaalmeedias varitsevate ohtude ohvriks. Küsitlused näitavad, et ligikaudu kolm neljandikku aktiivsetest internetikasutajatest tõdeb, et on näinud veebis solvanguid, vihakõnet või muid ohte.

Neis valdkondades on Euroopa Liidu liikmesriikidel kavas astuda peagi otsustavaid samme. Seda on Ansipi sõnul tarvis teha võimalikult kiiresti, sest muidu jääb Euroopa Liit digituruga seotud ülemaailmses võiduajamises teistest riikidest maha, kuigi tegelikult on Euroopa riikidel kõik eeldused selle võistluse juhtimiseks.

Tänagi tehti oluline edusamm

Täna allkirjastas Tallinnas Sloveenia üheksanda liikmesriigina kõrgjõudlusega andmetöötlust käsitleva Euroopa deklaratsiooni, mille eesmärk on töötada välja Euroopa tehnoloogial põhinev kõrgjõudlusega andmetöötluse ökosüsteem ning võtta kasutusele ELi tehnoloogial põhinevad eksatasandi superarvutid, mis paigutuksid aastaks 2022 kolme esimese hulka maailmas. See peaks tegema kõrgjõudlusega andmetöötluse tipptasemel infrastruktuuri ja teenused kättesaadavaks suurele hulgale kasutajatele (suured tööstusettevõtted, VKEd, avalik sektor) ning toetama Euroopa avatud teaduse pilve, võimaldades miljonitel teadlastel jagada ja analüüsida andmeid usaldusväärses keskkonnas.

 

Deklaratsioonile kirjutas alla Sloveenia asepeaminister ja avaliku halduse minister Boris Koprivnikar. Allkirjastamise juures viibisid ka Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip ning digitaalmajanduse ja -ühiskonna volinik Mariya Gabriel. Juba varem olid algatusega ühinenud Belgia, Hispaania, Holland, Itaalia, Luksemburg, Portugal, Prantsusmaa ja Saksamaa.

 

Täna ja homme kohtuvad Tallinnas Euroopa Liidu liikmesriikide ministrid, et arutleda andmete vaba liikumise ja digitaalse ühtse turu teemadel. Konverentsil osaleb üle 500 ettevõtja ja avaliku sektori esindaja 31 riigist.

Rohkem infot esmaspäeval, 17. juulil toimunud konverentsi kohta leiad siit.

Andrus Ansip on Euroopa Komisjoni asepresident ja digitaalse ühtse turu volinik.

 

HEILIKA LEINUS, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse kommunikatsiooninõunik (eesistumine)