Archive for juuli 6th, 2017

Intervjuud volinikega: Tallinnas arutatakse rändesurve, juleoleku ja e-õiguskeskkonna üle

Neljapäev, juuli 6th, 2017

6. ja 7. juulil toimub Tallinnas Kultuurikatlas justiits- ja siseküsimuste ministrite mitteametlik kohtumine. Küsisime kohtumisel osalevatelt Euroopa Komisjoni volinikelt, missugused on nende ootused ja mida nad arvavad hetkel laual olevatest olulistest teemadest.

Dimitris Avramopoulos

– Millised on teie peamised ootused seoses justiits- ja siseküsimuste ministrite mitteametliku kohtumisega?

See on justiits- ja siseministrite esimene kohtumine Eesti eesistumise ajal, mis annab meile võimaluse arutada järgmise kuue kuu prioriteete rände, piiride ja turvalisuse valdkonnas. Saame oma prioriteete mingil määral ette planeerida, kuid samas peame olema valmis reageerima ka meie ümber toimuvatele sündmustele, olgu selleks siis rändesurve või terrorirünnak. Selles osas on ülioluline koostalitusvõime arendamine meie infosüsteemide nõuetekohase toimimise ja omavahelise suhtlemise tagamiseks, seda nii rände haldamise kui ka sisejulgeoleku seisukohast. Sellel nädalal on olnud tähelepanu keskmes suurenevad rändevood Vahemere keskosa rändeteel ning ma ootan liikmesriikidelt põhjalikku arutelu ja selgeid otsuseid selle kohta, kuidas me saame Itaaliat ühiselt aidata ning rändesurvet piirkonnas lähinädalatel vähendada.

– Millised on praegu reaalselt töötavad võimalused üle Vahemere toimuva rände vähendamiseks ning Itaalia abistamiseks?

Mingit võluvitsa või lihtsaid lahendusi ei ole. Peame tegutsema kõigis valdkondades ja tegema seda koos. Meie abiga peaks Itaalia kiirendama varjupaiga- ja tagasisaatmismenetlust ning suurendama vastuvõtu- ja kinnipidamissuutlikkust.

Samal ajal peavad teised liikmesriigid näitama üles solidaarsust ning kiirendama ümberpaigutamist ja ekspertide saatmist kohapeale. Kõige olulisem on aga tegutseda koos enne, kui inimesed riskivad oma eluga, võttes ette ohtliku teekonna üle Vahemere. Peame kaasama kõik Põhja-Aafrika riigid otsingu- ja päästetegevusse. Ränne on üleilmne probleem – Vahemere keskosas peame selle lahendamiseks tegema piirkondlikku koostööd. Peame parandama koostööd piirkonna riikidega, et võidelda inimesi üle piiri toimetavate kurjategijatega ning kindlustada Liibüa lõunapiir. Samuti peame tõhustama tagasivõtmist puudutavat dialoogi peamiste päritoluriikidega, eelkõige Bangladeshi, Elevandiluuranniku, Gambia ja Nigeeriaga. Tahaksin rõhutada, et kõik need meetmed ei ole üksnes Itaalia heaks, vaid meie kui liidu heaks. Rändeprobleemiga ei pea tegelema üksnes Itaalia või Euroopa Komisjon, siin on meil jagatud vastutus.

– Reedel toimub ka idapartnerluse ministrite kohtumine. Kuidas saavad Euroopa Liit ja tema idapartnerid teha koostööd rände paremaks haldamiseks ja sisejulgeoleku suurendamiseks? 

Nii rände kui ka turvalisusega seotud probleemid on piiriülesed ning nõuavad globaalset tegutsemist. Peame oma idapoolsete naabritega töötama koos kõigis valdkondades, olgu selleks siis ebaseadusliku rände piiramine, küber- või terrorirünnakute ärahoidmine või organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemine. Me kõik seisame silmitsi samade probleemidega. Oleme Armeenia, Aserbaidžaani, Valgevene, Gruusia, Moldova ja Ukrainaga pikaaegsed partnerid. Me ei alusta nullist. See kohtumine on järjekordne võimalus süvendada meie koostööd korruptsiooni- ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses ning arutada olulisi õigussüsteemi reforme, rände- ja piirihaldust.

Julian King

– Millised on teie peamised ootused seoses justiits- ja siseküsimuste ministrite mitteametliku kohtumisega?

Ma loodan konstruktiivseid, samas mitteametlikke arutelusid ministritega teemadel, mis puudutavad sisejulgeolekut ja suhteid meie naaberriikidega. Loodan ka, et koostalitusvõimet käsitleva arutelu käigus jõutakse ühtsele arusaamisele sellest, mida me infosüsteemide koostalitusvõime valdkonnas soovime saavutada, ning saame ametlikult algatada institutsioonidevahelise dialoogi selles küsimuses. Arutelust võtavad osa mitte üksnes justiits- ja siseministrid, vaid ka vastavate Euroopa Parlamendi komisjonide esimehed.

– 30. märtsil osalesite Tallinnas toimunud konverentsil „Euroopa vastus terrorismile”. Seal ütlesite, et teabe jagamine on terrorismivastases võitluses võtmetähtsusega. Mida on praeguseks andmebaaside koostalitusvõime suurendamiseks ära tehtud? Millised on põhieesmärgid tulevikuks ning kuidas saab Eesti nende saavutamisele kaasa aidata?

Infosüsteemide koostalitusvõime arendame on tõepoolest komisjoni jaoks esmatähtis. Mai keskel võtsime vastu uue lähenemisviisi piiride ja julgeolekuga seotud andmete haldamisele, mille kohaselt kõik julgeolekut, piirivalvet ja rände haldamist käsitlevad ELi tsentraliseeritud infosüsteemid on koostalitlusvõimelised ning arvestavad andmekaitse ja põhiõigustega. Teeme koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukoguga, et see uus lähenemisviis ellu rakendada. Selle osana esitasime 28. juunil ettepaneku suurendada Tallinnas asuva ELi ameti eu-LISA volitusi. Ametil saab olema ülioluline roll tehnilises töös infosüsteemide koostalitusvõime saavutamiseks. Eelmisel nädalal toetasid Euroopa Parlament ja nõukogu meie ettepanekut riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kohta. See süsteem suurendab meie sisejulgeolekut, tugevdades välispiire ja tuues meid sammu võrra lähemale eesmärgile saavutada aastaks 2020 ELi infosüsteemide täielik koostalitusvõime. Arutame seda olulist küsimust koos liikmesriikide, Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni esimehe ning ELi ametitega edasi 6. ja 7. juulil Tallinnas toimuval justiits- ja siseasjade nõukogu mitteametlikul kohtumisel. Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine algab igati sobival ajal ning mängib koostalitusvõime valdkonnas tehtavas töös väga olulist rolli, aidates meil turvalisusega seotud IT-algatustega edasi liikuda. Teistel liikmesriikidel avaneb võimalus saada kasu Eesti suurtest kogemustest selles valdkonnas.

Věra Jourová

– Millised on teie peamised ootused seoses justiits- ja siseküsimuste ministrite mitteametliku kohtumisega?

Justiits- ja siseministrite kohtumine annab mulle võimaluse seada eesmärgid, mille saavutamise nimel Eesti eesistumise ajal tegutsema hakkan. Eesti eesistumise ajal keskendun kahele peamisele valdkonnale.

Esimene on turvalisuse tugevdamine. Kuna terrorirünnakute arv on kasvanud, siis on Euroopa Liidu liikmesriigid endale eesmärgiks seadnud sellele olukorrale tõhusalt ja koordineeritult reageerida. Tõhus õigusalane koostöö ja karistusregistrite andmete vahetamine Euroopa Liidus annavad politseile, prokuröridele ja kohtunikele vahendid, mida neil on vaja tõhusaks võitluseks piiriülese kuritegevuse ja terrorismiga.

Teine eesmärk on digitaalse majanduse ja ühiskonna edendamine. Komisjoni praeguse koosseisu üks prioriteete on luua Euroopas digitaalne ühtne turg. Sellel on tugev õiguslik mõõde, sest tahame muuta piiriülese ostmise ja müümise inimeste jaoks lihtsamaks ning see eeldab lepinguõiguse ühtlustamist. Kuid digitaliseerimine on oluline ka avaliku sektori jaoks – seda teavad eestlased hästi. Seetõttu arutame Euroopa e-õiguskeskkonna strateegiat.

Ootan väga, et saaksime Eesti eesistumise ajal jätkata head tööd, mida oleme teinud õiguse ja tarbijatega seotud valdkonnas, ning olen kindel, et oleme võimelised saavutama Euroopa kodanike jaoks väga häid tulemusi.

– Mis on teie arvates e-õiguskeskkonna kõige olulisem eesmärk? Mis on kõige teravamad probleemid, mida saaks e-keskkonna abil lahendada?

E-õiguskeskkonda puudutava ELi poliitika eesmärk on kasutada digitaliseerimist õigusalase koostöö parandamiseks Euroopas. Sellel mitteametlikul kokkusaamisel arutame e-õiguskeskkonna tegevuskava aastateks 2019 kuni 2025. Hea õigusalane koostöö lihtsustab oluliselt mõnes muus liikmesriigis elavate, töötavate ja õppivate või kinnisvara omavate ning internetis oste tegevate inimeste igapäevaelu.

Meie senine suurim saavutus on Euroopa e-õiguskeskkonna portaal, kuhu on koondatud teave Euroopa õiguse ja liikmesriikide kohtumenetluste kohta. Igal aastal puutub üle kümne miljoni kodaniku kokku kohtumenetlustega, millesse on kaasatud rohkem kui üks liikmesriik. Euroopa e-õiguskeskkonna portaal aitab neil leida asjakohast informatsiooni, kui neil tuleb tegeleda selliste sündmustega, nagu lahutus, surm, kohtuvaidlus, pärimine või kolimine. Hiljuti lisasime äriregistrite omavahelise ühendamise süsteemi, mida saab kasutada alates 8. juunist.

Kuigi e-õiguskeskkonna vallas on tehtud märkimisväärseid edusamme, arvan ma, et on võimalik teha veelgi enam, võttes arvesse internetimaailma üha suurenevat tähtsust. Üha enam inimesi kasutab võimalusi elada ja töötada teistes liikmesriikides ning seetõttu peame tagama ka parimad võimalused leida kogu vajalik teave võimalikult lihtsalt ja kiiresti. Näiteks on meil kavas arutada e-CODEXi süsteemi tulevikku. Sellel õigusalase teabe elektrooniliseks vahetamiseks mõeldud IT-süsteemil on suur potentsiaal. See teeb ELi kodanikel ja ettevõtjatel oma õiguste kaitse piiriülestes olukordades oluliselt lihtsamaks.

– Kas Euroopa võiks õppida Eesti kogemustest digivaldkonnas?

Eesti on digivaldkonnas juhtiv riik, kus on e-residentsus, e-hääletamine, e-valitsus ning väga head programmeerimis- ja digivaldkonna oskused.

Eesti elektrooniline identimissüsteem on loonud avalike ja erasektori teenuste jaoks ühendatud, läbipaistva ja mugava süsteemi, kuid samas on olemas tugev isikuandmete kaitse ning andmeturve. Ettevõtte asutamine, maksude maksmine, ühistranspordi kasutamine ja hääletamine on kõik võimalikud sama e-identimise abil. Eesti on avalike teenuste veebis pakkumise poolest Euroopa meister, Eesti elanikel on üle keskmise head digioskused ja nad kasutavad ka keskmisest rohkem internetti.

Eesti on esimene riik, kus loodi e-residentsus – digitaalne identiteet, mis on ettevõtjate jaoks väga mugav. See muudab lihtsamaks veebiettevõtete asutamise, internetis maksete tegemise ning dokumentide kirjutamise ja turvalise saatmise, ilma et neid oleks tarvis skannida.

Eesti oli ka esimene riik, kus võeti 2005. aastal kasutusele e-valimised.

Kuigi need digitaalsed uuendused teevad Euroopa Liidu kodanike elu lihtsamaks, rõhutan ma õigusküsimuste volinikuna, et sellised arengud peavad käima käsikäes tõhusat andmekaitset võimaldavate eeskirjadega. Järgmise aasta mais hakkavad Euroopa Liidus kehtima uued andmekaitse-eeskirjad. Teeme kõigi liikmesriikidega kõvasti tööd selle nimel, et ettevõtted ja ametiasutused teaksid, kuidas neid rangemaid eeskirju ellu viia. Loodan, et Eesti näitab eesistujariigina eeskuju ning need digiajastu eeskirjad saavad tuleval aastal Euroopa Liidu kodanike jaoks reaalsuseks.

HEILIKA LEINUS, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse kommunikatsiooninõunik (eesistumine)