Archive for juuli 13th, 2017

Keskkonnavolinik: ökoinnovatsioon parandab tööhõivet

Neljapäev, juuli 13th, 2017

Euroopa Komisjoni keskkonna, kalanduse ja merenduse volinik Karmenu Vella sõnul on oluline, et Eesti jätkaks ka tulevikus ökoinnovatsiooni toetamist, sest selle abil ei parane mitte üksnes elukeskkond, vaid ka kohalik tööhõive.

– Millised on Teie põhilised ootused keskkonnaministrite mitteametlikult kohtumiselt?

Keskkonna seisukohast rõõmustab mind väga, et Eesti on valinud ökoinnovatsiooni üheks oma prioriteetidest. Tähtis on ära märkida, et see teema kuulub ka kahe järgmise eesistujariigi prioriteetide hulka, mis kindlustab talle tähelepanu järgmise 18 kuu jooksul.

Ökoinnovatsioon on ka Euroopa Komisjoni jaoks esmatähtis eesmärk, sest selle kaudu sünnivad keskkonnaprobleemide baasil head ideed ja ärilahendused ja paraneb kohalik tööhõive. Komisjon edendab ökoinnovatsiooni ja võtab seda arvesse paljudes poliitikavaldkondades, alates kliima- ja energiapoliitikast kuni jäätme- ja ringmajanduseni.

Me toetame kootööd ning oleme algatanud keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise ja ökoinnovatsiooni riigiaruanded, et aidata liikmesriikidel üksteiselt õppida.

Lisaks pakume rahastamist ühtekuuluvusfondide, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, programmide „Horisont 2020″ ja LIFE, Euroopa Investeerimispanga ja uue ringmajanduse rahastamise tugiplatvormi kaudu.

Eestilt ootan eelkõige seda, et ta jätkaks ka tulevikus sihtotstarbeliste prioriteetsete algatuste teel ökoinnovatsiooni toetamist.

– Toote keskkonnamõju sõltub kokkuvõttes 80% projekteerimisetapist. Kuidas saaks ELi ja liikmesriigi tasandil ettevõtteid aidata, et tooted projekteeritaks viisil, mis vähendab saastet ja jäätmeid?

See on laiem probleem, millega tegeleme mitmel rindel. Esiteks püüame saavutada, et selline mõtteviis muutuks projekteerimisel üleüldiseks – see on ka ringmajanduse paketi kandev idee. Teiseks võtame konkreetseid meetmeid ökodisaini algatuse raames.

2015. aasta novembris võttis komisjon vastu ökodisaini töökava 2016–2019. aastaks. Selles töökavas esitatud ettepanekud peaksid tagama liidu kodanikele ja ettevõtetele kokkuvõttes märkimisväärse kokkuhoiu ja lisaväärtuse, tugevdama ringmajandust ja aitama võidelda kliimamuutuse vastu.

Töökava raames vaadatakse läbi olemasolevad ökodisaini ja energiamärgistusmeetmed, et pidada sammu tehnika arenguga ja kasutada ära uusi energia- ja ressursisäästu võimalusi. Samuti käsitletakse mitut uut toodet, mille puhul võib kaaluda rakendusmeetmeid. Läbi löövad ainult sellised tooted, mis võimaldavad kõige edukamalt suurendada energia- ja ressursitõhusust ning toovad tarbijatele ja tootjatele kasu. Arvan, et tegu on ühega nendest „suurtest asjadest”, mis vajavad „suurt sekkumist”. Meie tegevus peab olema suunatud kõige tähtsamatele valdkondadele.

– ELi elanikkonnast 73% elab linnas. Millised Euroopa linnad vastavad kõige paremini säästva ja aruka linna ideele ning kuidas tuleks neid põhimõtteid ELi tasandil populariseerida?

Tänavu antakse kaheksandat korda välja Euroopa rohelise pealinna auhind ja kolmandat korda rohelise lehe auhind, mis on mõeldud väiksematele linnadele, kes näitavad säästlikkuse poolest eeskuju. Igal aastal oleme tõstnud esile mõnd suurlinna, kes on andnud panuse jätkusuutliku linnakeskkonna kujundamisse. Igaüks neist on pakkunud midagi uut. Hispaanias asuv Vitoria-Gasteiz andis meile õppetunni rohealade tähtsuse koha pealt, Hamburg oli vaieldamatuks eeskujuks transpordi- ja energiakulude säästmisel ning Kopenhaagen plaanib muutuda 2025. aastaks CO2-neutraalseks.

Viimane kord sai auhinna Essen, kes näitas suurepäraselt, kuidas linn võib ilmet muuta. Kui minevikus sõltus ta saastavast rasketööstusest, siis nüüdseks on temast saanud tänapäevane, märgatavalt parema õhu- ja veekvaliteediga keskus.

Järgmise aasta mais korraldame selle teema arutamiseks suure konverentsi. 2018. aasta Euroopa rohelise nädala käigus otsime näiteid säästlikust linnaelust ja kaalume, kuidas saaks selliseid põhimõtteid mujal üle võtta ja muuta säästlikkus igapäevaseks nähtuseks. Sellega seoses toimub üritusi kogu Euroopas ja loodan, et ka Tallinn panustab neisse aktiivselt.

Neljapäeval ja reedel kohtuvad Euroopa Liidu keskkonnaministrid, et arutada ökoinnovatsiooni ja kaugeleulatuvate kliimameetmete üle. Tallinnas toimuval kohtumisel osalevad ka Euroopa Komisjoni kliimameetmete ja energiapoliitika volinik Miguel Arias Cañete ja Euroopa Komisjoni keskkonna, kalanduse ja merenduse volinik Karmenu Vella.

HEILIKA LEINUS, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse kommunikatsiooninõunik (eesistumine)

Energia- ja kliimavolinik: Pariisi kokkulepe liitis meid väga keerulisel ajal

Neljapäev, juuli 13th, 2017

Kliimameetmete ja energiapoliitika volinik Miguel Arias Cañete

Euroopa Komisjoni kliimameetmete ja energiapoliitika voliniku Miguel Arias Cañete sõnul on Euroopa Liit Trumpi valitsuse ühepoolses otsuses Pariisi kokkuleppest taganeda sügavalt pettunud, kuid see ei vähenda ülejäänud ligi 200 kokkuleppe allkirjastanud riigi innukust seatud eesmärkide poole püüdlemisel.

– Millised on teie peamised ootused seoses keskkonnaministrite mitteametliku kohtumisega?

Ma olen väga tänulik, et Eesti on eesistujana pannud programmi globaalse ülemineku vähesaastavale energeetikale. Avatud dialoog on ülioluline selleks, et saavutada ministrite tasandil lähenemine ja näidata üles otsusekindlust Pariisi kliimaleppe ning selle raames võetud riiklike eesmärkide rakendamisel.

Keskkonna nõukogu mitteametlik kohtumine annab võimaluse alustada kõrgetasemelist mõttevahetust kahes keskkonda ja kliimat mõjutavas põhiküsimuses. Esiteks vaatleme kohtumisel ökoinnovatsiooni tähtsat rolli ringmajandust võimaldava tegurina. Teiseks arutame, kuidas liikuda edasi kaugeleulatuvate kliimameetmete ja Pariisi kokkuleppe rakendamisega poliitiliselt keerulisel ajal.

Arutelud aitavad meil kindlaks teha Pariisi kokkuleppe ümberkujundava olemuse ja eesmärkide edendamisega seotud võimalused ja võimalikud probleemid. Samuti uurime globaalsete ja Euroopa Liidu kliimameetmete võimalikke arengusuundi, mis peaksid samal ajal tagama ELi konkurentsivõime ja juhtrolli.

– Kui suurt mõju avaldab USA taganemine Pariisi kokkuleppest kliimamuutuste vastasele võitlusele? Mida oleks võimalik teha selle mõju vähendamiseks?

Pariisi kokkulepe liitis meid väga keerulisel ajal. See on ennenägematu ligi 200 riigi partnerlus, mida toetavad ettevõtjad ja kogukonnad kogu maailmas, et tegeleda meid kõiki ähvardava probleemiga. See näitab meie põlvkonna vastutust käesoleva ja tulevaste põlvkondade ees.

Euroopa Liit peab Trumpi valitsuse ühepoolset otsust taganeda Pariisi kokkuleppest äärmiselt kahetsusväärseks. Samas ei tohiks see olla takistuseks teistele, sest USA otsus on suurendanud toetust Pariisi kokkuleppele ja üleilmsetele kliimameetmetele nii rahvusvahelisel tasandil kui ka USAs. Suurem osa rahvusvahelisest üldsusest reageeris ühtselt, olles ühelt poolt sügavalt pettunud, kuid teiselt poolt kinnitades kindlat pühendumust Pariisi kokkuleppe rakendamisele. Ühe mütsi alla koondusid nii suurriigid kui ka paljud muud riigid, nagu enamik Ladina-Ameerikast, Aafrika Liit ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühm. 1.–2. juunil 2017 tihendasid Euroopa Liit ja Hiina oma 19. tippkohtumisel koostööd kliimaküsimustes.

Maailm saab endiselt olla kindel Euroopa juhtrollis võitluses kliimamuutuste vastu. EL juhatab teed oma ambitsioonika kliimapoliitika abil ja jätkuva toetuse kaudu vaesematele ja haavatavamatele.

Kuidas peaks EL liikuma edasi Pariisi kokkuleppe rakendamisega ning üleminekuga puhtale energeetikale?

Olen jätkuvalt veendunud, et kliimamuutuste vastases võitluses on EL olnud väga progressiivne, seda ka majanduslikus mõttes. Puhtale energeetikale ülemineku majandusliku külje rõhutamine ei ole kõrgelennuline tulevikuarutelu. See on meie strateegiliste majandusotsuste tegemisel juba praegu äärmiselt asjakohane.

ELil on kavas tugevdada oma olemasolevaid partnerlussuhteid ja jätkata uute liitlaste otsimist nii maailma suurimate majandusriikide kui ka kõige haavatavamate saareriikide seast. Samuti jätkab EL suhete tihendamist valitsusväliste osalejatega, keskendudes partnerluste loomisele ja selliste algatuste toetamisele, millel on kohapeal suurim mõju, kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega. Kõnealune partnerlus hõlmab loomulikult ka neid USA ettevõtjaid, kodanikke ja kogukondi, kes on avaldanud oma toetust Pariisi kokkuleppele ning võtavad kaugeleulatuvaid kliimameetmeid.

Euroopa Liit näitab ka tulevikus üles üleilmset solidaarsust, panustades rahvusvahelisse koostöösse ja kliimaga seotud ohtude vähendamise rahastamisse. Samuti jääb Euroopa Liit kindlaks otsusele anda õiglane panus arenenud riikide eesmärki eraldada aastaks 2020 üheskoos 100 miljardit USA dollarit aastas, et toetada arengumaid nende püüdlustes kliimamuutusi leevendada ja nendega kohaneda.

Euroopa Liit on ka edaspidi teistele eeskujuks – kohustuste riigisisene rakendamine on esmatähtis. Euroopa Komisjon on pakkunud välja hulga meetmeid Euroopa energiaturgude ümberkujundamiseks, et muuta need integreeritumaks, turvalisemaks ja paindlikumaks. Mõned meie esitatud kõige ambitsioonikamad seadusandlikud meetmed sisalduvad paketis „Puhas energia kõikidele eurooplastele“, mis hõlmab energiatõhusust, taastuvenergiat, elektrituru ülesehitust, elektrienergia varustuskindlust ja energialiidu juhtimise eeskirju.

Jääme enda juhtrollile kindlaks, sest see on meie ühine huvi. Meie jaoks on Pariisi kokkulepe ja üleminek vähese CO2-heitega majandusele pöördumatu kasvumootor ja võti meie planeedi kaitses.

Neljapäeval ja reedel kohtuvad Euroopa Liidu keskkonnaministrid mitteametlikult, et arutada ökoinnovatsiooni ja kaugeleulatuvate kliimameetmete üle. Tallinnas toimuval kohtumisel osalevad ka Euroopa Komisjoni kliimameetmete ja energiapoliitika volinik Miguel Arias Cañete ja Euroopa Komisjoni keskkonna, kalanduse ja merenduse volinik Karmenu Vella.

HEILIKA LEINUS, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse kommunikatsiooninõunik (eesistumine)