Archive for juuli 17th, 2017

Ansip: digitaalne ühtne turg ei ole kaugeltki veel valmis

Esmaspäev, juuli 17th, 2017

Täna Tallinnas Kultuurikatlas digitaalse ühtse turu andmete vaba liikumise konverentsil osalenud Andrus Ansipi sõnul on digitaalne ühtne turg Euroopas küll veel lapsekingades, kuid liikmeriigid on saavutanud nii mõndagi, mille üle tasub uhkust tunda.

„Oleme saavutanud märkimisväärset edu,“ on Ansip digitaalsest ühtsest turust rääkides veendunud. Üks kõige suuremaid saavutusi on tema sõnul rändlustasude kadumine selle aasta 15. juunil. See teeb infovahetuse Euroopa Liidus reisides liikmesriikide elanike jaoks tunduvalt soodsamaks. Teine iga inimese igapäevaelu puudutav muudatus on Euroopa Komisjoni asepresidendi sõnul seotud peagi Euroopa Liidus kehtima hakkavate uute reeglitega, mis teevad võimalikuks veebisisu üleeuroopalise kasutamise. „2018. aastast saavad omale koduriigis lemmikseriaalid, muusika ja spordisündmuste kajastuse tellinud inimesed nautida neid ka Euroopas reisides,“ selgitas Ansip. Selleks, et arendada 5G ja uusi sideteenuseid, võetakse Euroopa Liidus kasutusele ka 700 MHz sagedusala.

Ansipi hinnangul on andmete vaba liikumine digitaalse ühtse turu toimimiseks hädavajalik, sest loob uuendusmeelse raamistiku andmete juurdepääsule, jagamisele ja (taas)kasutamisele mitte ainult riigiasutuste ja ettevõtete vahel, vaid ka üle kõigi liikmesriikide piiride. Euroopa võiks tema sõnul ka paremini ära kasutada andmemajanduse võimsat äripotentsiaali. Euroopa Liidu andmemajanduse väärtus oli 2016. aastal 300 miljardit eurot ja hinnangute järgi võib see 2020. aastaks rohkem kui kahekordistuda. Eesti valitsuse seisukoht on, et andmete vabast liikumisest peaks saama eurooplaste viies põhivabadus.

Peale andmete vaba liikumise on Euroopa Komisjoni hinnangul digitaalse ühtse turu seisukohalt olulised veel kaks valdkonda: küberjulgeolek ja veebiplatvormid. Ansipi sõnul on küberkuritegevus ülemaailme oht, mille vastu tuleb pidevalt võidelda. Seda enam, et üha enam seadmeid on ühendatud asjade internetti, mis teeb ka tavainimesed küberkuritegevuse suhtes haavatavaks.

Veebiplatvormidega tuleb aga tegeleda eelkõige kahel põhjusel. Esiteks kasutab 42 protsenti väikestest ja keskmise suurusega Euroopa Liidu ettevõtjatest oma kaupade müümiseks internetti ja teiseks langeb üha enam inimesi küberkiusamise ja muude sotsiaalmeedias varitsevate ohtude ohvriks. Küsitlused näitavad, et ligikaudu kolm neljandikku aktiivsetest internetikasutajatest tõdeb, et on näinud veebis solvanguid, vihakõnet või muid ohte.

Neis valdkondades on Euroopa Liidu liikmesriikidel kavas astuda peagi otsustavaid samme. Seda on Ansipi sõnul tarvis teha võimalikult kiiresti, sest muidu jääb Euroopa Liit digituruga seotud ülemaailmses võiduajamises teistest riikidest maha, kuigi tegelikult on Euroopa riikidel kõik eeldused selle võistluse juhtimiseks.

Tänagi tehti oluline edusamm

Täna allkirjastas Tallinnas Sloveenia üheksanda liikmesriigina kõrgjõudlusega andmetöötlust käsitleva Euroopa deklaratsiooni, mille eesmärk on töötada välja Euroopa tehnoloogial põhinev kõrgjõudlusega andmetöötluse ökosüsteem ning võtta kasutusele ELi tehnoloogial põhinevad eksatasandi superarvutid, mis paigutuksid aastaks 2022 kolme esimese hulka maailmas. See peaks tegema kõrgjõudlusega andmetöötluse tipptasemel infrastruktuuri ja teenused kättesaadavaks suurele hulgale kasutajatele (suured tööstusettevõtted, VKEd, avalik sektor) ning toetama Euroopa avatud teaduse pilve, võimaldades miljonitel teadlastel jagada ja analüüsida andmeid usaldusväärses keskkonnas.

 

Deklaratsioonile kirjutas alla Sloveenia asepeaminister ja avaliku halduse minister Boris Koprivnikar. Allkirjastamise juures viibisid ka Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip ning digitaalmajanduse ja -ühiskonna volinik Mariya Gabriel. Juba varem olid algatusega ühinenud Belgia, Hispaania, Holland, Itaalia, Luksemburg, Portugal, Prantsusmaa ja Saksamaa.

 

Täna ja homme kohtuvad Tallinnas Euroopa Liidu liikmesriikide ministrid, et arutleda andmete vaba liikumise ja digitaalse ühtse turu teemadel. Konverentsil osaleb üle 500 ettevõtja ja avaliku sektori esindaja 31 riigist.

Rohkem infot esmaspäeval, 17. juulil toimunud konverentsi kohta leiad siit.

Andrus Ansip on Euroopa Komisjoni asepresident ja digitaalse ühtse turu volinik.

 

HEILIKA LEINUS, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse kommunikatsiooninõunik (eesistumine)

Euroopa kalender (17.07–23.07): Euroopa DNA digitaalseks!

Esmaspäev, juuli 17th, 2017

Euroopa Komisjoni esinduse juhi Keit Kasemetsa nädala ettevaade

Komisjoni president kirjutas enne eesistumise algust Diplomaatias, et “digitaalne on Eesti DNAs, aeg on, et see jõuaks ka Euroopa DNAsse”. Sel nädalal teeb Eesti Euroopa DNA digiteerimisega algust. Täna toimub Tallinnas andmete vaba liikumise kõrgetasemeline konverents, homme arutavad digitaalse turu lõpuleviimist ja andmete vaba liikumise tagamist ELi siseturul konkurentsivõime ja telekommunikatsiooniministrid. Digitaalsed lahendused on üheks peateemaks ka nädala teisel poolel Tallinnas toimuval töö- ja terviseministrite mitteametlikul kohtumisel.

I Eesistuja Eesti

Ministrid arutavad, miks andmete vaba liikumiseta tänane ELi siseturg enam ei toimi.

Digitaalne turg ei ole midagi tavamajandusest eraldiseisvat, millega tegelevad peamiselt moodsad idufirmad või suured internetiettevõtted. Digitaalse ühtse turu puudumine mõjutab meist tarbijatena pea igaüht – me räägime telefoniga, kasutame andmesidet, ostame asju ja teenuseid internetis ning tarbime avaliku sektori poolt pakutavaid teenuseid. Seda muidugi juhul, kui neid saab e-tarbida. Ent digitaalse turu ja andmete vaba liikumise puudumise suurim ohver on Euroopa majanduse kasv. Tehnoloogia areneb kiiresti ja Euroopas oleme jõudnud seisu, kus tavakaupadele on siseturg olemas, kuid selle osa majandusest üha kahaneb. Lisaks digitaalsetele teenustele ja kaupadele on enamik tavakaupu täna suures osas ka digikaubad, tänapäeva autode suurim väärtus on elektroonika, asjad suhtlevad omavahel internetis. Digitaalses maailmas on aga Euroopas jätkuvalt ühe turu asemel 28 turgu koos erinevate reeglitega. See pidurdab majanduse arengut.

Just seetõttu on Eesti sättinud digitaalse turu lõpuleviimise ja andmete vaba liikumise saavutamise Euroopas oma eesistumise prioriteetideks. Digiteemadega seotud üritusi on eesistumise ajal väga palju, ent arutelud lükatakse käima Tallinnas täna-homme: 17. juunil toimuval kõrgetasemelisel konverentsil ja 18. juunil ministrite mitteametlikul kohtumisel. Arutelude aluseks olevas Eesti koostatud visioonidokumendis käiakse välja argumendid, miks andmete vaba liikumine peaks saama ELi siseturu viiendaks vabaduseks ja mida see praktikas tähendab.

Väga lühidalt kaasneks sellega kolm asja:
– andmete säilitamise geograafiliste piirangute kaotamine ELis;
– andmete ühekordse küsimise (ingl once only) põhimõtte rakendamine kogu Euroopas, sh piiriüleselt;
– andmete ligipääsu ja kaasaskantavuse tagamine kogu ELis.

Kindlasti ei saa andmete vaba liikumine täna veel teoks. Eesti kasutab eesistujana võimalust ja paneb lauale uue teema, mis Urve Palo, Kadri Simsoni ja nende meeskonna targa tegutsemise korral muudab Euroopa siseturu sootuks teistsuguseks.

Töö- ja terviseministrid arutavad alkoholi kahjulike mõjude, töö- ja pereelu tasakaalu ning e-tervise üle

Alkoholi kahjulik mõju ning võimalikud meetmed selle vähendamiseks Euroopa Liidu tasandil on samuti Eesti ministri, Jevgeni Ossinosvki, poolt Euroopa ministrite lauale tõstetud prioriteet. Enamik alkoholikahjudega seotud küsimusi on riikide pädevuses, kuid üks võimalikke ELi tasandi samme oleks näiteks ühtsed alkoholi märgistamise reeglid. Lisaks tulevad jutuks maksustamise ja piiriülese kaubandusega seotud küsimused ning riikide tegevuse parem koordineerimine.

Tööministrid arutavad Kaia Iva käe all ELi sotsiaalsamba ühe peamise teema, töö- ja pereelu tasakaalu, üle. Eesti sihib sotsiaalsamba vastuvõtmist eesistumise ajal, seepärast on Tallinnas toimuv arutelu poliitiliste kokkulepete sõlmimiseks võtmetähtsusega.

Ja muidugi arutavad ministrid Jevgeni Ossinovski juhtimisel, kuidas kasutada digitaalseid lahendusi tervisevaldkonnas. E-teema on tavapäraseks saanud pea kõigil mitteametlikel ministrite kohtumistel, ent Euroopa e-tervis on algatus, millel on igale eurooplasele suur mõju ja mis kõigile korda läheb. Oktoobris toimub Tallinnas ka ainult e-tervise lahendustele keskenduv konverents, kuid ministrid teevad juba nüüd algust aruteluga, mis võib muuta reaalsuseks ühe peaminister Ratase poolt välja käidud eesistumise eesmärgi – et igal eurooplasel oleks võimalik kõikidest Euroopa apteekidest digiretseptiga ravimeid osta.

Välimisministrid jätkavad rändekriisi lahendamist

Ränne on seni Eesti eesistumise tähtsaim, keerulisim ja ka intensiivseim teema. Pärast eesistumise esimese nädala sise- ja justiitsministrite kohtumist on toimunud iganädalased arutelud ekspertide vahel. Rändest on saanud ka suursaadikute iganädalaste kohtumiste regulaarne teema ja nüüd jõuab see ka välisministrite lauale. Peamised probleemid on hästi teada – koostöö Liibüaga ja jätkuv rändevoog Vahemerel. Asi ei ole meie eesistumise algusega võrreldes küll hullemaks läinud, aga suurt paranemist pole ka seni olnud. Hea ingliskeelse ülevaate peamistest meetmetest ja hetkeseisust koos suure hulga dokumentidega leiab siit.

Põllumajandus- ja kalandusministrid jagavad kala ja räägivad põllumajanduspoliitika tulevikust

Nii kummaline kui see ka poleks, on kalanduse teema ELi ministrite kohtumisel alati kirgi kütnud ja toonud kaasa öised arutelud. Eks sellepärast, et ressurss on piiratud ning püügimahud mõjutavad otseselt riikide ettevõtete tulemusi ja inimeste heaolu. Täna-homme Tarmo Tamme juhitaval ministrite ametlikul kohtumisel Brüsselis veel kvoote ei jagata, arutatakse hoopis komisjoni esialgseid ettepanekuid 2018. aasta kalapüügivõimaluste kohta. Aga ka see arutelu ei ole vaid jalutuskäik pargis, sest tulemustest sõltub komisjoni sügisel esitatavate ametlike ettepanekute sisu.

Põllumajandusministrid arutavad ka ELi ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamise hetkeseisu.

Algavad sisulised Brexiti läbirääkimised

Sel nädalal kohtuvad ELi ja Ühendkuningriigi delegatsioonid, et arutada ELi ja briti kodanike õigusi ning poolte (finants)kohustusi pärast lahutust. Sellega algavad – pea neli kuud pärast lahkumiskirja saatmist – Brexiti sisulised läbirääkimised, eelmisel korral lepiti kokku selles, kuidas läbirääkimisi peetakse.

Midagi lihtsat nendes läbirääkimistes pole. ELile ei ole brittide poolt ELi kodanikele pakutud õigused piisavad, Ühendkuningriik on aga ülimalt skeptiline rahaliste kohustuste kandmise osas. Arvatavasti ei too see nädal veel suurt läbimurret, kuid loodetavasti liigutakse mõlemas küsimuses ühisele arusaamisele siiski lähemale. Järgmine läbirääkimiste voor toimub kuu aja pärast.

ELi seisukohaga kodanike õiguste osas saab tutvuda siin ja finantskohustuste osas siin.

II Komisjoni esinduse mured ja rõõmud

Meie suureks rõõmuks toimub koos selle nädala kohtumistega Tallinnas 10 päeva järjest mitteametlikke ministrite kohtumisi ja kõrgetasemelisi konverentse, kus kohal rohkelt komisjoni volinikke ja tippametnikke. Mis muud, kui nende teemade ja üritustega põhiliselt tegelemegi.