Archive for juuli 20th, 2017

Tervisevolinik Andriukaitis: märgised „parim enne“ ja „kõlblik kuni“ saadavad prügikasti ka täiesti kvaliteetset toitu

Neljapäev, juuli 20th, 2017

Euroopa Komisjoni tervisevoliniku Vytenis Andriukaitise sõnul on Euroopa Liidu liikmesriikidel vaja läbi mõelda nii e-tervisega seotud digitaalsed uuendused kui ka näiteks see, kuidas vältida miljonite tonnide toidu raiskamist.

– Millised on teie peamised ootused seoses terviseministrite mitteametliku kohtumisega?

Nagu selliste kohtumiste puhul ikka, on täna ja homme toimuv mitteametlik kohtumine liikmesriikide ministrite ja ka meie kui Euroopa institutsioonide esindajate jaoks hea võimalus arutada ühiseid, meid kõiki puudutavaid küsimusi ja probleeme. Sel korral keskendume peamiselt e-tervisele ja digitaalsetele uuendustele tervisevaldkonnas, aga ka alkoholi kuritarvitamise ja ravimiresistentsuse probleemile. Kohtumise mitteametlik õhkkond soodustab koostööd ning lihtsustab arutelu ning arvamuste ja ideede vahetust. See on koht, kus liikmesriikidel on võimalik leida ühine keel, et tuua kasu oma kodanikele.

– Terviseministrite mitteametliku kohtumise üks olulisemaid teemasid on e-tervis. Mida võiksid teised Euroopa riigid selles valdkonnas Eestilt õppida ning mida võiks eesti Euroopalt õppida?

Mul on eriti hea meel, et kohtumise päevakorras on e-tervis, e-ühiskond ja e-valitsus, kuna komisjon on just algatamas avalikku konsultatsiooni oma tulevase digitaalset tervishoidu käsitleva teatise teemal. Tegelikult täiendavad võõrustajariigi Eesti koostatud aruteludokument ning komisjoni poolt digitaalse tervishoiu teatises seatavad eesmärgid teineteisest. Komisjon ja liikmesriigid on teinud Euroopa tervishoiu- ja hoolekandesüsteemide digitaalse ülemineku soodustamiseks koostööd  e-tervise võrgustiku raames. Võrgustik koostab praegu uut mitmeaastast tööprogrammi 2018.–2021 aastaks. Samal ajal keskendub komisjon oma digitaalset tervishoidu käsitlevas teatises kolmele sambale, et anda meie kodanikele parimad võimalused ja tagada samal ajal meie tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkus ja kulutõhusus. Esimese samba keskmes on turvaline juurdepääs elektroonilistele terviseandmetele ning võimalus neid andmeid liikmesriikide vahel jagada, teine sammas keskendub toetavale andmetaristule ja kolmas sammas kodanike võimestamisele ja inimesekesksele tervishoiule.

– Kohtumisel tuleb arutlusele ka alkoholi kuritarvitamine. Töötate volinikuna ka toiduohutuse valdkonnas. Mis põhjustab Euroopas suuremat kahju – ohtlik toit või liigne alkohol?

Minu arvates oleks eksitav neid kahte küsimust võrrelda. Toidu saastumine, ohtlikust toidust põhjustatud haigus või isegi surm võib olla juhuslik. Tänu Euroopa Liidus kehtivale väga rangele süsteemile juhtub seda aga väga harva. See süsteem võimaldab meil kõrvaldada poelettidelt mistahes toote, mis ei vasta ELi õigusnormidele. Alkoholiga seotud kahju on teistsugune ja seepärast on mul hea meel, et Eesti on selle küsimuse oma eesistumise ajal tõstatanud. Alkoholi kuritarvitamine on oluline riskitegur paljude krooniliste haiguste puhul ning võib tekitada suurt kahju ka teistele inimestele. See vähendab Euroopas märkimisväärselt töövõimet, tootlikkust ja tervelt elatud aastaid. Maailma Terviseorganisatsioonil on üleilmne tegevuskava , mille eesmärk on vähendada alkoholiga seotud kahju kümme protsenti. Komisjon toetab liikmesriike selle eesmärgi poole püüdlemisel.

– Euroopa Komisjoni arvutuste kohaselt läheb Euroopa Liidus igal aastal raisku ligikaudu 88 miljonit tonni toitu ning sellega seotud kulud on hinnanguliselt 143 miljardit eurot. Millised on peamised toidujäätmete allikad ning mida saaks Euroopa nende vältimiseks ära teha? Mida on seni tehtud?

Euroopa Komisjoni volinikuna on toidujäätmete küsimus minu jaoks väga oluline. Jäätmed tekivad tegelikult kogu toiduainete tarneahela ulatuses: talus, töötlemisel, poodides ja restoranides ning loomulikult kodudes. Nagu juba eespool mainitud, tekib Euroopa Liidus igal aastal hinnanguliselt 88 miljonit tonni toidujäätmeid. Komisjoni eesmärke on kirjeldatud 2015. aastal vastu võetud ringmajanduse paketis. Liikmesriigid on kohustatud võtma meetmeid toidujäätmete vähendamiseks toidu väärtusahela igas etapis, jälgima toidujäätmete kogust ning andma selle kohta aru. Käivitasin toidu raiskamise küsimusega tegeleva platvormi, kuhu kuuluvad riigiasutuste, tööstuse ja vabaühenduste esindajad, et juhtida selles valdkonnas tehtavat tööd ELis ja muu hulgas koostada toiduainete annetamist käsitlevad suunised ning mõelda uuesti läbi sageli veel täiesti kvaliteetset toitu prügikasti saatvate märgiste „parim enne“ ja „kõlblik kuni“ kasutamine. Minu ametiaja lõpuks 2019. aastal on Euroopa Liidul juhtiv roll üleilmsetes püüdlustes lõpetada toidu raiskamine ja toidujäätmete teke.

HEILIKA LEINUS, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse kommunikatsiooninõunik (eesistumine)