Archive for juuli 25th, 2017

ELi teadusvolinik: Hollandi teadlane tegi Euroopa grandi abil murrangulise avastuse

Teisipäev, juuli 25th, 2017

Selle nädala alguses Eestis viibiva Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni voliniku Carlos Moedase sõnul võib Euroopa Teadusnõukogu grandi saanud hollandi teadlase Leo Kouwenhoven murranguline avastus tähendada, et peagi võime traditsiooniliste arvutite ja infovõrkudega hüvasti jätta.

– Millised on teie peamised ootused seoses konkurentsivõime eest vastutavate ministrite mitteametliku kohtumisega?

Järgneva kuue kuu jooksul on Eesti eesistumise prioriteediks juhtida järgmist teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi kujundavat poliitilist debatti.

Eesmärgiks on algatada väga tõsine arutelu selle üle, mida peaks 2020. aasta järgne Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni rahatusprogramm Euroopale pakkuma. Meie ülesanne on määrata uus suund, mis kujundab meie tuleviku. See ei ole lihtne ega juhtu üleöö. See nõuab poliitikakujundajatelt värsket pilku teadusuuringutele ja innovatsioonile uute globaalsete trendide kontekstis. Need trendid ohustavad Euroopa riikide majanduse pikaajalist jätkusuutlikkust, keskkonda ja meie kodanike elukvaliteeti. Peame tagama, et meie loodav teadusuuringute ja innovatsiooni keskkond suurendaks Euroopa võimet toetada radikaalset, turgu loovat innovatsiooni. See on valdkond, milles Euroopa on maha jäänud ja miski, mida meil on hädasti vaja oma konkurentsivõime edendamiseks.

Komisjoni esindajana plaanin esitada ettepaneku järgmise raamprogrammi kohta 2018. aasta suvel. Selle sügise uus „Horisont 2020“ tööprogramm hõlmab juba mõningaid samme muutuste suunas, sealhulgas Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) katseetappi.

– Mis on teie hinnangul kõige põhjapanevam uuendus, mis on pälvinud Euroopa Teadusnõukogu grandi?

Praeguse seisuga on Euroopa Teadusnõukogu rahastanud ligikaudu 7000 teadlase projekti kogu Euroopas. Nad soovisid teostada ambitsioonikaid, uudishimust ajendatud projekte, et minna üle meie seniste teadmiste piiride. Raha saamiseks pidid nad rinda pistma väga paljude konkurentidega. Hiljutised sõltumatud uuringud on kinnitanud, et üle kahe kolmandiku Euroopa Teadusnõukogu grandi saanud projektidest on viinud märgatavate edusammude või murranguteni teaduse valdkonnas. Seega panustame talentidesse, kes saavutavad ka tulemusi. Neil avastustel, mis puudutavad sageli meie alusteadmisi asjade toimimisest, on teaduse piire ületav mõju, ükskõik, kas tegemist on meditsiini, energia salvestamise või infotehnoloogia alaste uuringutega.

Las ma toon ka ühe näite. 2012. aastal tõestas Euroopa Teadusnõukogu grandi saanud Hollandis asuva Delfti Tehnoloogiaülikooli teadlane Leo Kouwenhoven Majorana fermionite olemasolu. Nende osakeste olemasolu võimalikkusest oli räägitud juba 1930. aastatel ja nende avastamine ei olnud huvitav mitte üksnes füüsikutele. Tänu Majorana fermionite omadustele võib neid olla võimalik kasutada informatsiooni edastamiseks kvantbittides, mis võib muuta tegelikkuseks kvantarvutid.

2015. aasta oktoobris oli Kouwenhoveni saavutus ajakirja Nature Physics viimase kümne aasta kõige murrangulisemate teadusavastuste nimekirjas. Professor Kouwenhoven töötab praegu koos Euroopa Liidu poolt rahastatavate teadlastega tehnoloogia kallal, mis võib muuta tõelisuseks suure kiirusega kvantinformatsiooni võrgud. On teisigi Euroopa Teadusnõukogu grandi saanud inimesi, kelle teadustöö ei aita mitte üksnes luua tooteid, vaid ka uusi tööstusharusid.

– Eesti visiidi ajal kohtute ka TransferWise’i kaasasutaja ja tegevjuhi Taavet Hinrikusega. Kuidas on sellel noorel visionääril võimalik panustada Euroopa teaduspoliitikasse?

Vajame uuendusmeelseid ja inspireerivaid inimesi, visionääre nagu Taavet Hinrikus, kes teeksid Euroopa Komisjoniga tihedat koostööd teaduse rahastamise tuleviku kujundamisel Euroopa Liidus. Euroopa Innovatsiooninõukogu kõrgetasemelise töörühma liikmena on tal suurepärane võimalus mõjutada teadusvaldkonna poliitikat.  

See töörühm, kuhu kuuluvad mõned Euroopa eesrindlikumad innovaatorid ja ettevõtjad, annab komisjonile nõu, kuidas edendada turgu loovat innovatsiooni ning kujundada paindlikke rahastamisvahendeid, selleks et laiendada Euroopa Liidu programme ja muuta neid uuenduste suhtes toetavamaks. Nad aitavad meil ka mõista, kuidas rohkem kaasata innovatsioonikogukondi, jälgida Euroopa Liidu poolt rahastatavates teadusuuringutes tehtavaid edusamme ja pakkuda tuge Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisprogrammides osalevatele uuendusmeelsetele ettevõtetele.

Digitaalsete uuenduste toetamine on Eesti eesistumise üks kõige olulisemaid teemasid. Kui meile on abiks dünaamilised ettevõtjad nagu Taavet Hinrikus, kes jagavad oma annet kogu Euroopas, siis ei ole mul kahtlustki, et teeme selle aja jooksul suuri edusamme, eriti arvestades, et Eestit peetakse digivaldkonnas üheks maailma kõige arenenumaks riigiks.

– Millised on kõige olulisemad Euroopas teadusuuringuid tegevate inimeste ja institutsioonide konkurentsivõimega seotud teemad?

Ma usun, et hiljuti Pascal Lamy juhitud kõrgetasemelise sõltumatutest ekspertidest koosneva töörühma avaldatud soovitused loovad aruteludeks väga hea pinnase.

Üks Lamy raportis esitatud üheteistkümnest soovitusest on kahekordistada 2020. aastale järgneva ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programmi eelarvet. Raport kutsub ka üles paremini kooskõlastama teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavaid ELi ja liikmesriikide investeeringuid, et aidata kaasa ELi eesmärkide saavutamisele teadusuuringute ja innovatsiooni vallas. Samuti soovitatakse ELi rahastamist lihtsustada, mida võiks saavutada rahastamiskavade ja –vahendite arvu vähendamise abil.

On selge, et järgneva raamprogrammi kavandamisel tuleb teha raskeid valikuid. Julgustaksin kõiki mõtlema sellel kavandamisperioodil kaugemale rahvuslikest ning konkreetsete sektorite ja valdkondade huvidest.

Portugalist pärit Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni volinik Carlos Moedas viibib alates esmaspäevast Tallinnas Kultuurikatlas toimuval Euroopa Liidu teadusministrite kahepäevasel kohtumisel. 24. juulil tutvustatakse ministritele Eesti e-teenuseid ja 25. juulil toimub arutelu selle üle, kuidas suurendada teaduse mõju ja väärtust Euroopa Liidus.

HEILIKA LEINUS, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse kommunikatsiooninõunik (eesistumine)