Archive for juuli, 2017

Euroopa kalender (17.07–23.07): Euroopa DNA digitaalseks!

Esmaspäev, juuli 17th, 2017

Euroopa Komisjoni esinduse juhi Keit Kasemetsa nädala ettevaade

Komisjoni president kirjutas enne eesistumise algust Diplomaatias, et “digitaalne on Eesti DNAs, aeg on, et see jõuaks ka Euroopa DNAsse”. Sel nädalal teeb Eesti Euroopa DNA digiteerimisega algust. Täna toimub Tallinnas andmete vaba liikumise kõrgetasemeline konverents, homme arutavad digitaalse turu lõpuleviimist ja andmete vaba liikumise tagamist ELi siseturul konkurentsivõime ja telekommunikatsiooniministrid. Digitaalsed lahendused on üheks peateemaks ka nädala teisel poolel Tallinnas toimuval töö- ja terviseministrite mitteametlikul kohtumisel.

I Eesistuja Eesti

Ministrid arutavad, miks andmete vaba liikumiseta tänane ELi siseturg enam ei toimi.

Digitaalne turg ei ole midagi tavamajandusest eraldiseisvat, millega tegelevad peamiselt moodsad idufirmad või suured internetiettevõtted. Digitaalse ühtse turu puudumine mõjutab meist tarbijatena pea igaüht – me räägime telefoniga, kasutame andmesidet, ostame asju ja teenuseid internetis ning tarbime avaliku sektori poolt pakutavaid teenuseid. Seda muidugi juhul, kui neid saab e-tarbida. Ent digitaalse turu ja andmete vaba liikumise puudumise suurim ohver on Euroopa majanduse kasv. Tehnoloogia areneb kiiresti ja Euroopas oleme jõudnud seisu, kus tavakaupadele on siseturg olemas, kuid selle osa majandusest üha kahaneb. Lisaks digitaalsetele teenustele ja kaupadele on enamik tavakaupu täna suures osas ka digikaubad, tänapäeva autode suurim väärtus on elektroonika, asjad suhtlevad omavahel internetis. Digitaalses maailmas on aga Euroopas jätkuvalt ühe turu asemel 28 turgu koos erinevate reeglitega. See pidurdab majanduse arengut.

Just seetõttu on Eesti sättinud digitaalse turu lõpuleviimise ja andmete vaba liikumise saavutamise Euroopas oma eesistumise prioriteetideks. Digiteemadega seotud üritusi on eesistumise ajal väga palju, ent arutelud lükatakse käima Tallinnas täna-homme: 17. juunil toimuval kõrgetasemelisel konverentsil ja 18. juunil ministrite mitteametlikul kohtumisel. Arutelude aluseks olevas Eesti koostatud visioonidokumendis käiakse välja argumendid, miks andmete vaba liikumine peaks saama ELi siseturu viiendaks vabaduseks ja mida see praktikas tähendab.

Väga lühidalt kaasneks sellega kolm asja:
– andmete säilitamise geograafiliste piirangute kaotamine ELis;
– andmete ühekordse küsimise (ingl once only) põhimõtte rakendamine kogu Euroopas, sh piiriüleselt;
– andmete ligipääsu ja kaasaskantavuse tagamine kogu ELis.

Kindlasti ei saa andmete vaba liikumine täna veel teoks. Eesti kasutab eesistujana võimalust ja paneb lauale uue teema, mis Urve Palo, Kadri Simsoni ja nende meeskonna targa tegutsemise korral muudab Euroopa siseturu sootuks teistsuguseks.

Töö- ja terviseministrid arutavad alkoholi kahjulike mõjude, töö- ja pereelu tasakaalu ning e-tervise üle

Alkoholi kahjulik mõju ning võimalikud meetmed selle vähendamiseks Euroopa Liidu tasandil on samuti Eesti ministri, Jevgeni Ossinosvki, poolt Euroopa ministrite lauale tõstetud prioriteet. Enamik alkoholikahjudega seotud küsimusi on riikide pädevuses, kuid üks võimalikke ELi tasandi samme oleks näiteks ühtsed alkoholi märgistamise reeglid. Lisaks tulevad jutuks maksustamise ja piiriülese kaubandusega seotud küsimused ning riikide tegevuse parem koordineerimine.

Tööministrid arutavad Kaia Iva käe all ELi sotsiaalsamba ühe peamise teema, töö- ja pereelu tasakaalu, üle. Eesti sihib sotsiaalsamba vastuvõtmist eesistumise ajal, seepärast on Tallinnas toimuv arutelu poliitiliste kokkulepete sõlmimiseks võtmetähtsusega.

Ja muidugi arutavad ministrid Jevgeni Ossinovski juhtimisel, kuidas kasutada digitaalseid lahendusi tervisevaldkonnas. E-teema on tavapäraseks saanud pea kõigil mitteametlikel ministrite kohtumistel, ent Euroopa e-tervis on algatus, millel on igale eurooplasele suur mõju ja mis kõigile korda läheb. Oktoobris toimub Tallinnas ka ainult e-tervise lahendustele keskenduv konverents, kuid ministrid teevad juba nüüd algust aruteluga, mis võib muuta reaalsuseks ühe peaminister Ratase poolt välja käidud eesistumise eesmärgi – et igal eurooplasel oleks võimalik kõikidest Euroopa apteekidest digiretseptiga ravimeid osta.

Välimisministrid jätkavad rändekriisi lahendamist

Ränne on seni Eesti eesistumise tähtsaim, keerulisim ja ka intensiivseim teema. Pärast eesistumise esimese nädala sise- ja justiitsministrite kohtumist on toimunud iganädalased arutelud ekspertide vahel. Rändest on saanud ka suursaadikute iganädalaste kohtumiste regulaarne teema ja nüüd jõuab see ka välisministrite lauale. Peamised probleemid on hästi teada – koostöö Liibüaga ja jätkuv rändevoog Vahemerel. Asi ei ole meie eesistumise algusega võrreldes küll hullemaks läinud, aga suurt paranemist pole ka seni olnud. Hea ingliskeelse ülevaate peamistest meetmetest ja hetkeseisust koos suure hulga dokumentidega leiab siit.

Põllumajandus- ja kalandusministrid jagavad kala ja räägivad põllumajanduspoliitika tulevikust

Nii kummaline kui see ka poleks, on kalanduse teema ELi ministrite kohtumisel alati kirgi kütnud ja toonud kaasa öised arutelud. Eks sellepärast, et ressurss on piiratud ning püügimahud mõjutavad otseselt riikide ettevõtete tulemusi ja inimeste heaolu. Täna-homme Tarmo Tamme juhitaval ministrite ametlikul kohtumisel Brüsselis veel kvoote ei jagata, arutatakse hoopis komisjoni esialgseid ettepanekuid 2018. aasta kalapüügivõimaluste kohta. Aga ka see arutelu ei ole vaid jalutuskäik pargis, sest tulemustest sõltub komisjoni sügisel esitatavate ametlike ettepanekute sisu.

Põllumajandusministrid arutavad ka ELi ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamise hetkeseisu.

Algavad sisulised Brexiti läbirääkimised

Sel nädalal kohtuvad ELi ja Ühendkuningriigi delegatsioonid, et arutada ELi ja briti kodanike õigusi ning poolte (finants)kohustusi pärast lahutust. Sellega algavad – pea neli kuud pärast lahkumiskirja saatmist – Brexiti sisulised läbirääkimised, eelmisel korral lepiti kokku selles, kuidas läbirääkimisi peetakse.

Midagi lihtsat nendes läbirääkimistes pole. ELile ei ole brittide poolt ELi kodanikele pakutud õigused piisavad, Ühendkuningriik on aga ülimalt skeptiline rahaliste kohustuste kandmise osas. Arvatavasti ei too see nädal veel suurt läbimurret, kuid loodetavasti liigutakse mõlemas küsimuses ühisele arusaamisele siiski lähemale. Järgmine läbirääkimiste voor toimub kuu aja pärast.

ELi seisukohaga kodanike õiguste osas saab tutvuda siin ja finantskohustuste osas siin.

II Komisjoni esinduse mured ja rõõmud

Meie suureks rõõmuks toimub koos selle nädala kohtumistega Tallinnas 10 päeva järjest mitteametlikke ministrite kohtumisi ja kõrgetasemelisi konverentse, kus kohal rohkelt komisjoni volinikke ja tippametnikke. Mis muud, kui nende teemade ja üritustega põhiliselt tegelemegi.

Keskkonnavolinik: ökoinnovatsioon parandab tööhõivet

Neljapäev, juuli 13th, 2017

Euroopa Komisjoni keskkonna, kalanduse ja merenduse volinik Karmenu Vella sõnul on oluline, et Eesti jätkaks ka tulevikus ökoinnovatsiooni toetamist, sest selle abil ei parane mitte üksnes elukeskkond, vaid ka kohalik tööhõive.

– Millised on Teie põhilised ootused keskkonnaministrite mitteametlikult kohtumiselt?

Keskkonna seisukohast rõõmustab mind väga, et Eesti on valinud ökoinnovatsiooni üheks oma prioriteetidest. Tähtis on ära märkida, et see teema kuulub ka kahe järgmise eesistujariigi prioriteetide hulka, mis kindlustab talle tähelepanu järgmise 18 kuu jooksul.

Ökoinnovatsioon on ka Euroopa Komisjoni jaoks esmatähtis eesmärk, sest selle kaudu sünnivad keskkonnaprobleemide baasil head ideed ja ärilahendused ja paraneb kohalik tööhõive. Komisjon edendab ökoinnovatsiooni ja võtab seda arvesse paljudes poliitikavaldkondades, alates kliima- ja energiapoliitikast kuni jäätme- ja ringmajanduseni.

Me toetame kootööd ning oleme algatanud keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise ja ökoinnovatsiooni riigiaruanded, et aidata liikmesriikidel üksteiselt õppida.

Lisaks pakume rahastamist ühtekuuluvusfondide, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, programmide „Horisont 2020″ ja LIFE, Euroopa Investeerimispanga ja uue ringmajanduse rahastamise tugiplatvormi kaudu.

Eestilt ootan eelkõige seda, et ta jätkaks ka tulevikus sihtotstarbeliste prioriteetsete algatuste teel ökoinnovatsiooni toetamist.

– Toote keskkonnamõju sõltub kokkuvõttes 80% projekteerimisetapist. Kuidas saaks ELi ja liikmesriigi tasandil ettevõtteid aidata, et tooted projekteeritaks viisil, mis vähendab saastet ja jäätmeid?

See on laiem probleem, millega tegeleme mitmel rindel. Esiteks püüame saavutada, et selline mõtteviis muutuks projekteerimisel üleüldiseks – see on ka ringmajanduse paketi kandev idee. Teiseks võtame konkreetseid meetmeid ökodisaini algatuse raames.

2015. aasta novembris võttis komisjon vastu ökodisaini töökava 2016–2019. aastaks. Selles töökavas esitatud ettepanekud peaksid tagama liidu kodanikele ja ettevõtetele kokkuvõttes märkimisväärse kokkuhoiu ja lisaväärtuse, tugevdama ringmajandust ja aitama võidelda kliimamuutuse vastu.

Töökava raames vaadatakse läbi olemasolevad ökodisaini ja energiamärgistusmeetmed, et pidada sammu tehnika arenguga ja kasutada ära uusi energia- ja ressursisäästu võimalusi. Samuti käsitletakse mitut uut toodet, mille puhul võib kaaluda rakendusmeetmeid. Läbi löövad ainult sellised tooted, mis võimaldavad kõige edukamalt suurendada energia- ja ressursitõhusust ning toovad tarbijatele ja tootjatele kasu. Arvan, et tegu on ühega nendest „suurtest asjadest”, mis vajavad „suurt sekkumist”. Meie tegevus peab olema suunatud kõige tähtsamatele valdkondadele.

– ELi elanikkonnast 73% elab linnas. Millised Euroopa linnad vastavad kõige paremini säästva ja aruka linna ideele ning kuidas tuleks neid põhimõtteid ELi tasandil populariseerida?

Tänavu antakse kaheksandat korda välja Euroopa rohelise pealinna auhind ja kolmandat korda rohelise lehe auhind, mis on mõeldud väiksematele linnadele, kes näitavad säästlikkuse poolest eeskuju. Igal aastal oleme tõstnud esile mõnd suurlinna, kes on andnud panuse jätkusuutliku linnakeskkonna kujundamisse. Igaüks neist on pakkunud midagi uut. Hispaanias asuv Vitoria-Gasteiz andis meile õppetunni rohealade tähtsuse koha pealt, Hamburg oli vaieldamatuks eeskujuks transpordi- ja energiakulude säästmisel ning Kopenhaagen plaanib muutuda 2025. aastaks CO2-neutraalseks.

Viimane kord sai auhinna Essen, kes näitas suurepäraselt, kuidas linn võib ilmet muuta. Kui minevikus sõltus ta saastavast rasketööstusest, siis nüüdseks on temast saanud tänapäevane, märgatavalt parema õhu- ja veekvaliteediga keskus.

Järgmise aasta mais korraldame selle teema arutamiseks suure konverentsi. 2018. aasta Euroopa rohelise nädala käigus otsime näiteid säästlikust linnaelust ja kaalume, kuidas saaks selliseid põhimõtteid mujal üle võtta ja muuta säästlikkus igapäevaseks nähtuseks. Sellega seoses toimub üritusi kogu Euroopas ja loodan, et ka Tallinn panustab neisse aktiivselt.

Neljapäeval ja reedel kohtuvad Euroopa Liidu keskkonnaministrid, et arutada ökoinnovatsiooni ja kaugeleulatuvate kliimameetmete üle. Tallinnas toimuval kohtumisel osalevad ka Euroopa Komisjoni kliimameetmete ja energiapoliitika volinik Miguel Arias Cañete ja Euroopa Komisjoni keskkonna, kalanduse ja merenduse volinik Karmenu Vella.

HEILIKA LEINUS, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse kommunikatsiooninõunik (eesistumine)

Energia- ja kliimavolinik: Pariisi kokkulepe liitis meid väga keerulisel ajal

Neljapäev, juuli 13th, 2017

Kliimameetmete ja energiapoliitika volinik Miguel Arias Cañete

Euroopa Komisjoni kliimameetmete ja energiapoliitika voliniku Miguel Arias Cañete sõnul on Euroopa Liit Trumpi valitsuse ühepoolses otsuses Pariisi kokkuleppest taganeda sügavalt pettunud, kuid see ei vähenda ülejäänud ligi 200 kokkuleppe allkirjastanud riigi innukust seatud eesmärkide poole püüdlemisel.

– Millised on teie peamised ootused seoses keskkonnaministrite mitteametliku kohtumisega?

Ma olen väga tänulik, et Eesti on eesistujana pannud programmi globaalse ülemineku vähesaastavale energeetikale. Avatud dialoog on ülioluline selleks, et saavutada ministrite tasandil lähenemine ja näidata üles otsusekindlust Pariisi kliimaleppe ning selle raames võetud riiklike eesmärkide rakendamisel.

Keskkonna nõukogu mitteametlik kohtumine annab võimaluse alustada kõrgetasemelist mõttevahetust kahes keskkonda ja kliimat mõjutavas põhiküsimuses. Esiteks vaatleme kohtumisel ökoinnovatsiooni tähtsat rolli ringmajandust võimaldava tegurina. Teiseks arutame, kuidas liikuda edasi kaugeleulatuvate kliimameetmete ja Pariisi kokkuleppe rakendamisega poliitiliselt keerulisel ajal.

Arutelud aitavad meil kindlaks teha Pariisi kokkuleppe ümberkujundava olemuse ja eesmärkide edendamisega seotud võimalused ja võimalikud probleemid. Samuti uurime globaalsete ja Euroopa Liidu kliimameetmete võimalikke arengusuundi, mis peaksid samal ajal tagama ELi konkurentsivõime ja juhtrolli.

– Kui suurt mõju avaldab USA taganemine Pariisi kokkuleppest kliimamuutuste vastasele võitlusele? Mida oleks võimalik teha selle mõju vähendamiseks?

Pariisi kokkulepe liitis meid väga keerulisel ajal. See on ennenägematu ligi 200 riigi partnerlus, mida toetavad ettevõtjad ja kogukonnad kogu maailmas, et tegeleda meid kõiki ähvardava probleemiga. See näitab meie põlvkonna vastutust käesoleva ja tulevaste põlvkondade ees.

Euroopa Liit peab Trumpi valitsuse ühepoolset otsust taganeda Pariisi kokkuleppest äärmiselt kahetsusväärseks. Samas ei tohiks see olla takistuseks teistele, sest USA otsus on suurendanud toetust Pariisi kokkuleppele ja üleilmsetele kliimameetmetele nii rahvusvahelisel tasandil kui ka USAs. Suurem osa rahvusvahelisest üldsusest reageeris ühtselt, olles ühelt poolt sügavalt pettunud, kuid teiselt poolt kinnitades kindlat pühendumust Pariisi kokkuleppe rakendamisele. Ühe mütsi alla koondusid nii suurriigid kui ka paljud muud riigid, nagu enamik Ladina-Ameerikast, Aafrika Liit ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühm. 1.–2. juunil 2017 tihendasid Euroopa Liit ja Hiina oma 19. tippkohtumisel koostööd kliimaküsimustes.

Maailm saab endiselt olla kindel Euroopa juhtrollis võitluses kliimamuutuste vastu. EL juhatab teed oma ambitsioonika kliimapoliitika abil ja jätkuva toetuse kaudu vaesematele ja haavatavamatele.

Kuidas peaks EL liikuma edasi Pariisi kokkuleppe rakendamisega ning üleminekuga puhtale energeetikale?

Olen jätkuvalt veendunud, et kliimamuutuste vastases võitluses on EL olnud väga progressiivne, seda ka majanduslikus mõttes. Puhtale energeetikale ülemineku majandusliku külje rõhutamine ei ole kõrgelennuline tulevikuarutelu. See on meie strateegiliste majandusotsuste tegemisel juba praegu äärmiselt asjakohane.

ELil on kavas tugevdada oma olemasolevaid partnerlussuhteid ja jätkata uute liitlaste otsimist nii maailma suurimate majandusriikide kui ka kõige haavatavamate saareriikide seast. Samuti jätkab EL suhete tihendamist valitsusväliste osalejatega, keskendudes partnerluste loomisele ja selliste algatuste toetamisele, millel on kohapeal suurim mõju, kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega. Kõnealune partnerlus hõlmab loomulikult ka neid USA ettevõtjaid, kodanikke ja kogukondi, kes on avaldanud oma toetust Pariisi kokkuleppele ning võtavad kaugeleulatuvaid kliimameetmeid.

Euroopa Liit näitab ka tulevikus üles üleilmset solidaarsust, panustades rahvusvahelisse koostöösse ja kliimaga seotud ohtude vähendamise rahastamisse. Samuti jääb Euroopa Liit kindlaks otsusele anda õiglane panus arenenud riikide eesmärki eraldada aastaks 2020 üheskoos 100 miljardit USA dollarit aastas, et toetada arengumaid nende püüdlustes kliimamuutusi leevendada ja nendega kohaneda.

Euroopa Liit on ka edaspidi teistele eeskujuks – kohustuste riigisisene rakendamine on esmatähtis. Euroopa Komisjon on pakkunud välja hulga meetmeid Euroopa energiaturgude ümberkujundamiseks, et muuta need integreeritumaks, turvalisemaks ja paindlikumaks. Mõned meie esitatud kõige ambitsioonikamad seadusandlikud meetmed sisalduvad paketis „Puhas energia kõikidele eurooplastele“, mis hõlmab energiatõhusust, taastuvenergiat, elektrituru ülesehitust, elektrienergia varustuskindlust ja energialiidu juhtimise eeskirju.

Jääme enda juhtrollile kindlaks, sest see on meie ühine huvi. Meie jaoks on Pariisi kokkulepe ja üleminek vähese CO2-heitega majandusele pöördumatu kasvumootor ja võti meie planeedi kaitses.

Neljapäeval ja reedel kohtuvad Euroopa Liidu keskkonnaministrid mitteametlikult, et arutada ökoinnovatsiooni ja kaugeleulatuvate kliimameetmete üle. Tallinnas toimuval kohtumisel osalevad ka Euroopa Komisjoni kliimameetmete ja energiapoliitika volinik Miguel Arias Cañete ja Euroopa Komisjoni keskkonna, kalanduse ja merenduse volinik Karmenu Vella.

HEILIKA LEINUS, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse kommunikatsiooninõunik (eesistumine)

Euroopa kalender (10.07–16.07) – Ukraina ja Euroopa

Esmaspäev, juuli 10th, 2017

Esimene mitteametlik ministrite kohtumine Tallinnas läks edukalt, nii korralduslikult kui sisuliselt. Põhiteemal – rände ohjamine – töö eesistuja jaoks muidugi alles algab. Ministrite kohtumine ladus edasisele tegevusele alusel. Sel nädalal kohtuvad Tallinnas keskkonna- ja kliimaministrid, aga põhirõhk on eelkõige Brüsselis. Ministrid tutvustavad nädala esimeses pooles Euroopa Parlamendi erinevates komiteedes Eesti eesistumise prioriteete, mis pole sugugi lihtne ülesanne, sest europarlamendi saadikud on teemadega detailideni kursis ja omavad aastatepikkust kogemust. Eesti jaoks peamine sündmus leiab aset aga hoopis Kiievis, kus toimub ELi-Ukraina tippkohtumine.

I Eesistuja Eesti

ELi-Ukraina tippkohtumine annab tooni Eesti ELi idapartnerluse ambitsioonidele

12. juulil Kiievis toimuv Euroopa Liidu ja Ukraina tippkohtumine toimub positiivsemas kontekstis kui viimastel aastatel Ukraina teemal toimunud arutelud. Ükski probleem pole täielikult kadunud, olukord on endiselt raske, julgeoleku seisukohast pole midagi muutunud ning kiireid arenguid ei ole ette näha. Kuid üle pika aja on tehtud mitmeid samme paremuse suunas:

  • viisavabaduse jõustumine Ukrainaga, millel lisaks praktilisele kasule on suur märgiline tähendus. Seda näitas ka ukrainlaste reaktsioon viisavabaduse jõustumisele;
  • assotsiatsioonilepingu ratifitseerimine, mis venis aastaid Hollandis toimunud referendumi tõttu. Hollandi probleemidele lahenduse leidmine eeldas väga head partnerite koostööd ja diplomaadioskusi;
  • vabakaubandusleppe hea toimimine esimesel aastal teeb võimalikuks kokkulepped kahepoolsete lisameetmete osas kaubanduse soodustamiseks;
  • Ukraina edusammud reformide elluviimisel (eriti justiitsvaldkonnas).

Nii on Eestil Ukraina tippkohtumisega võimalik luua kogu ELi idapartnerluse prioriteedile positiivne foon. Ent muidugi ei lähe kohtumise ettevalmistamine lihtsalt ja on Eestile eesistujana esimene tõsine diplomaatiline kondiproov – seda eriti osas, mis puudutab Ukraina Euroopa Liiduga lõimimise väljavaateid. Tippkohtumise deklaratsiooni kõige keerulisem osa on Ukraina ELi püüdluste sõnastus, kus eesistujal tuleb leida lahendus, mis sobib kõikidele liikmesriikidele ja jätab valguskiire ka ukrainlastele. Võib juhtuda, et täpse tooni paikapanemiseks on vaja erakorralist ELi suursaadikute kohtumist ja eksida siin ei tohi, sest praegused arutelud määravad ka ELi idapartnerluse laululehtede registri.

Rahandusministrid tegelevad finantskriisi viimaste tagajärgedega

Täna-homme (10.–11. juulil) saab eurorühma ja ECOFINi (majandus- ja rahandusministrite nõukogu) kohtumistel tuleristsed üks värskemaid ministreid Toomas Tõniste. Eurorühmas on eesistujal rühma alalise juhi tõttu lihtsam, aga kõigi ELi rahandusministrite kohtumisel tuleb juhtida arutelu sellistel tundlikel ja keerulistel teemadel nagu kapitaliturgude reformi lõpuleviimine ja halbade laenudega tegelemine. Eriti viimasega edasimineku osas on liikmesriikide arusaamad väga erinevad. Rahandusministrid kiidavad heaks ka riikide reformisoovitused, mis Eestis pole suuri kirgi tekitanud. Mitme teise riigi jaoks ei ole see aga pingevaba punkt. Tõniste tutvustab rahandusvaldkonna eesistumise prioriteete ka Euroopa Parlamendis.  Pikemalt saab nendest lugeda siin.

Keskkonna- ja kliimaministrid arutavad Tallinnas ökoinnovatsiooni ja Pariisi kliimaleppe elluviimist   

13.–14. juulil kogunevad Tallinnasse ELi liikmesriikide keskkonna- ja kliimaministrid, et arutada, kuidas Pariisi kliimaleppe rakendamisega pärast USA lepingust taganemist edasi minna ja kuidas Euroopa Liit suudab endale võetud kohustused täita. Eraldi arutatakse ka valitsusväliste organisatsioonide rolli leppe täitmisel. Mitteametliku nõukogu esimesel päeval räägitakse ökoinnovatsioonist ja sellest, kuidas jäätmete hulka tootmises vähendada. Euroopa Komisjoni keskkonnapoliitika rakendamise aruandes kiidetakse Eestit elava start-up-kultuuri poolest, mis loob ka ökoinnovatsioonile soodsa pinnase. Ent Eesti pole sel teemal veel kindlasti ELi liidrite hulgas. 2015. aasta komisjoni ökoinnovatsiooni indeks asetab meid 19. kohale, tublisti keskmisest allapoole.

Allikas: Euroopa Komisjoni EL keskkonnapoliitika rakendamise Eesti aruanne 

Seega on Eesti roll oma heade kogemuste kõrval ka teiste headest tavadest õppida. Ahjaa, ministrid ja volinikud jõuavad mitteametliku nõukogu käigus esimest korda eesistumise ajal ka Tallinnast välja, Kõrvemaale, mille ilu tutvustab hiljutine keskkonnaminister Marko Pomerants.

ELi komisjonide esimehed arutavad Tallinnas Eesti eesistumise prioriteete

Nn eesistumise hooaja avas täna (10. juulil) ka Riigikogu. Eesti ELi asjade komisjoni juhid Toomas Vitsut ja Jaak Madison ning komisjoni liige Marianne Mikko võõrustasid oma ELi riikide kolleege, kuulasid peaminister Jüri Ratase ettekannet Eesti prioriteetidest ning arutasid Sten Tamkivi, Kristin Schreiberi (Euroopa Komisjon) ja Ivo Spigeli eestvedamisel Euroopa majanduse konkurentsivõime ja idufirmade toetamise teemal.

Tähtajad ja tähtpäevad

Bürokraatia ELi rahade kasutamisel väheneb

Teisipäeval, 11. juulil tutvustavad volinikud koos töörühma juhi Siim Kallasega kõrgetasemelise ELi ühtekuuluvuspoliitika lihtsustamise rühma töö tulemusi ning ettepanekuid järgmise eelarveperioodi ühtekuuluvuspoliitika ülesehitamiseks. Siim Kallase poolt veetud rühma mõtted on ambitsioonikad ja tähendaksid rahade haldamisel suuri muutusi bürokraatia vähendamise suunas, mida saab ainult tervitada.

II Esinduse mured ja rõõmud

Eelmisel nädalal selgus veidi üllatuslikult, et mitteametlike nõukogude korraldamisega on isegi rohkem tegemist kui Junckeri ja terve komisjoni kolleegiumi visiidiga. Eriti kui kohal on korraga kolm volinikku. Kuigi enam-vähem kõik, mis võimalik, kohapeal muutus, on hakkamasaamise aluseks ikkagi põhjalik planeerimine ja oskus võimalikke sündmusi ning muutusi ette näha. Eks see hakkab juba muutuma klišeeks, aga … saime hästi hakkama. Ja muidugi teeb suurepärast tööd eesistumise tiim, millest on meile suur abi. Pärast esimest kogemust on loomulikult asju, mida saab lihvida, ja seda sel nädalal teemegi. Neljapäeval ja reedel on Eestis volinikud Carmelu Vella ja Miguel Arias Cañete oma meeskondadega.

Intervjuud volinikega: Tallinnas arutatakse rändesurve, juleoleku ja e-õiguskeskkonna üle

Neljapäev, juuli 6th, 2017

6. ja 7. juulil toimub Tallinnas Kultuurikatlas justiits- ja siseküsimuste ministrite mitteametlik kohtumine. Küsisime kohtumisel osalevatelt Euroopa Komisjoni volinikelt, missugused on nende ootused ja mida nad arvavad hetkel laual olevatest olulistest teemadest.

Dimitris Avramopoulos

– Millised on teie peamised ootused seoses justiits- ja siseküsimuste ministrite mitteametliku kohtumisega?

See on justiits- ja siseministrite esimene kohtumine Eesti eesistumise ajal, mis annab meile võimaluse arutada järgmise kuue kuu prioriteete rände, piiride ja turvalisuse valdkonnas. Saame oma prioriteete mingil määral ette planeerida, kuid samas peame olema valmis reageerima ka meie ümber toimuvatele sündmustele, olgu selleks siis rändesurve või terrorirünnak. Selles osas on ülioluline koostalitusvõime arendamine meie infosüsteemide nõuetekohase toimimise ja omavahelise suhtlemise tagamiseks, seda nii rände haldamise kui ka sisejulgeoleku seisukohast. Sellel nädalal on olnud tähelepanu keskmes suurenevad rändevood Vahemere keskosa rändeteel ning ma ootan liikmesriikidelt põhjalikku arutelu ja selgeid otsuseid selle kohta, kuidas me saame Itaaliat ühiselt aidata ning rändesurvet piirkonnas lähinädalatel vähendada.

– Millised on praegu reaalselt töötavad võimalused üle Vahemere toimuva rände vähendamiseks ning Itaalia abistamiseks?

Mingit võluvitsa või lihtsaid lahendusi ei ole. Peame tegutsema kõigis valdkondades ja tegema seda koos. Meie abiga peaks Itaalia kiirendama varjupaiga- ja tagasisaatmismenetlust ning suurendama vastuvõtu- ja kinnipidamissuutlikkust.

Samal ajal peavad teised liikmesriigid näitama üles solidaarsust ning kiirendama ümberpaigutamist ja ekspertide saatmist kohapeale. Kõige olulisem on aga tegutseda koos enne, kui inimesed riskivad oma eluga, võttes ette ohtliku teekonna üle Vahemere. Peame kaasama kõik Põhja-Aafrika riigid otsingu- ja päästetegevusse. Ränne on üleilmne probleem – Vahemere keskosas peame selle lahendamiseks tegema piirkondlikku koostööd. Peame parandama koostööd piirkonna riikidega, et võidelda inimesi üle piiri toimetavate kurjategijatega ning kindlustada Liibüa lõunapiir. Samuti peame tõhustama tagasivõtmist puudutavat dialoogi peamiste päritoluriikidega, eelkõige Bangladeshi, Elevandiluuranniku, Gambia ja Nigeeriaga. Tahaksin rõhutada, et kõik need meetmed ei ole üksnes Itaalia heaks, vaid meie kui liidu heaks. Rändeprobleemiga ei pea tegelema üksnes Itaalia või Euroopa Komisjon, siin on meil jagatud vastutus.

– Reedel toimub ka idapartnerluse ministrite kohtumine. Kuidas saavad Euroopa Liit ja tema idapartnerid teha koostööd rände paremaks haldamiseks ja sisejulgeoleku suurendamiseks? 

Nii rände kui ka turvalisusega seotud probleemid on piiriülesed ning nõuavad globaalset tegutsemist. Peame oma idapoolsete naabritega töötama koos kõigis valdkondades, olgu selleks siis ebaseadusliku rände piiramine, küber- või terrorirünnakute ärahoidmine või organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemine. Me kõik seisame silmitsi samade probleemidega. Oleme Armeenia, Aserbaidžaani, Valgevene, Gruusia, Moldova ja Ukrainaga pikaaegsed partnerid. Me ei alusta nullist. See kohtumine on järjekordne võimalus süvendada meie koostööd korruptsiooni- ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses ning arutada olulisi õigussüsteemi reforme, rände- ja piirihaldust.

Julian King

– Millised on teie peamised ootused seoses justiits- ja siseküsimuste ministrite mitteametliku kohtumisega?

Ma loodan konstruktiivseid, samas mitteametlikke arutelusid ministritega teemadel, mis puudutavad sisejulgeolekut ja suhteid meie naaberriikidega. Loodan ka, et koostalitusvõimet käsitleva arutelu käigus jõutakse ühtsele arusaamisele sellest, mida me infosüsteemide koostalitusvõime valdkonnas soovime saavutada, ning saame ametlikult algatada institutsioonidevahelise dialoogi selles küsimuses. Arutelust võtavad osa mitte üksnes justiits- ja siseministrid, vaid ka vastavate Euroopa Parlamendi komisjonide esimehed.

– 30. märtsil osalesite Tallinnas toimunud konverentsil „Euroopa vastus terrorismile”. Seal ütlesite, et teabe jagamine on terrorismivastases võitluses võtmetähtsusega. Mida on praeguseks andmebaaside koostalitusvõime suurendamiseks ära tehtud? Millised on põhieesmärgid tulevikuks ning kuidas saab Eesti nende saavutamisele kaasa aidata?

Infosüsteemide koostalitusvõime arendame on tõepoolest komisjoni jaoks esmatähtis. Mai keskel võtsime vastu uue lähenemisviisi piiride ja julgeolekuga seotud andmete haldamisele, mille kohaselt kõik julgeolekut, piirivalvet ja rände haldamist käsitlevad ELi tsentraliseeritud infosüsteemid on koostalitlusvõimelised ning arvestavad andmekaitse ja põhiõigustega. Teeme koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukoguga, et see uus lähenemisviis ellu rakendada. Selle osana esitasime 28. juunil ettepaneku suurendada Tallinnas asuva ELi ameti eu-LISA volitusi. Ametil saab olema ülioluline roll tehnilises töös infosüsteemide koostalitusvõime saavutamiseks. Eelmisel nädalal toetasid Euroopa Parlament ja nõukogu meie ettepanekut riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kohta. See süsteem suurendab meie sisejulgeolekut, tugevdades välispiire ja tuues meid sammu võrra lähemale eesmärgile saavutada aastaks 2020 ELi infosüsteemide täielik koostalitusvõime. Arutame seda olulist küsimust koos liikmesriikide, Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni esimehe ning ELi ametitega edasi 6. ja 7. juulil Tallinnas toimuval justiits- ja siseasjade nõukogu mitteametlikul kohtumisel. Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine algab igati sobival ajal ning mängib koostalitusvõime valdkonnas tehtavas töös väga olulist rolli, aidates meil turvalisusega seotud IT-algatustega edasi liikuda. Teistel liikmesriikidel avaneb võimalus saada kasu Eesti suurtest kogemustest selles valdkonnas.

Věra Jourová

– Millised on teie peamised ootused seoses justiits- ja siseküsimuste ministrite mitteametliku kohtumisega?

Justiits- ja siseministrite kohtumine annab mulle võimaluse seada eesmärgid, mille saavutamise nimel Eesti eesistumise ajal tegutsema hakkan. Eesti eesistumise ajal keskendun kahele peamisele valdkonnale.

Esimene on turvalisuse tugevdamine. Kuna terrorirünnakute arv on kasvanud, siis on Euroopa Liidu liikmesriigid endale eesmärgiks seadnud sellele olukorrale tõhusalt ja koordineeritult reageerida. Tõhus õigusalane koostöö ja karistusregistrite andmete vahetamine Euroopa Liidus annavad politseile, prokuröridele ja kohtunikele vahendid, mida neil on vaja tõhusaks võitluseks piiriülese kuritegevuse ja terrorismiga.

Teine eesmärk on digitaalse majanduse ja ühiskonna edendamine. Komisjoni praeguse koosseisu üks prioriteete on luua Euroopas digitaalne ühtne turg. Sellel on tugev õiguslik mõõde, sest tahame muuta piiriülese ostmise ja müümise inimeste jaoks lihtsamaks ning see eeldab lepinguõiguse ühtlustamist. Kuid digitaliseerimine on oluline ka avaliku sektori jaoks – seda teavad eestlased hästi. Seetõttu arutame Euroopa e-õiguskeskkonna strateegiat.

Ootan väga, et saaksime Eesti eesistumise ajal jätkata head tööd, mida oleme teinud õiguse ja tarbijatega seotud valdkonnas, ning olen kindel, et oleme võimelised saavutama Euroopa kodanike jaoks väga häid tulemusi.

– Mis on teie arvates e-õiguskeskkonna kõige olulisem eesmärk? Mis on kõige teravamad probleemid, mida saaks e-keskkonna abil lahendada?

E-õiguskeskkonda puudutava ELi poliitika eesmärk on kasutada digitaliseerimist õigusalase koostöö parandamiseks Euroopas. Sellel mitteametlikul kokkusaamisel arutame e-õiguskeskkonna tegevuskava aastateks 2019 kuni 2025. Hea õigusalane koostöö lihtsustab oluliselt mõnes muus liikmesriigis elavate, töötavate ja õppivate või kinnisvara omavate ning internetis oste tegevate inimeste igapäevaelu.

Meie senine suurim saavutus on Euroopa e-õiguskeskkonna portaal, kuhu on koondatud teave Euroopa õiguse ja liikmesriikide kohtumenetluste kohta. Igal aastal puutub üle kümne miljoni kodaniku kokku kohtumenetlustega, millesse on kaasatud rohkem kui üks liikmesriik. Euroopa e-õiguskeskkonna portaal aitab neil leida asjakohast informatsiooni, kui neil tuleb tegeleda selliste sündmustega, nagu lahutus, surm, kohtuvaidlus, pärimine või kolimine. Hiljuti lisasime äriregistrite omavahelise ühendamise süsteemi, mida saab kasutada alates 8. juunist.

Kuigi e-õiguskeskkonna vallas on tehtud märkimisväärseid edusamme, arvan ma, et on võimalik teha veelgi enam, võttes arvesse internetimaailma üha suurenevat tähtsust. Üha enam inimesi kasutab võimalusi elada ja töötada teistes liikmesriikides ning seetõttu peame tagama ka parimad võimalused leida kogu vajalik teave võimalikult lihtsalt ja kiiresti. Näiteks on meil kavas arutada e-CODEXi süsteemi tulevikku. Sellel õigusalase teabe elektrooniliseks vahetamiseks mõeldud IT-süsteemil on suur potentsiaal. See teeb ELi kodanikel ja ettevõtjatel oma õiguste kaitse piiriülestes olukordades oluliselt lihtsamaks.

– Kas Euroopa võiks õppida Eesti kogemustest digivaldkonnas?

Eesti on digivaldkonnas juhtiv riik, kus on e-residentsus, e-hääletamine, e-valitsus ning väga head programmeerimis- ja digivaldkonna oskused.

Eesti elektrooniline identimissüsteem on loonud avalike ja erasektori teenuste jaoks ühendatud, läbipaistva ja mugava süsteemi, kuid samas on olemas tugev isikuandmete kaitse ning andmeturve. Ettevõtte asutamine, maksude maksmine, ühistranspordi kasutamine ja hääletamine on kõik võimalikud sama e-identimise abil. Eesti on avalike teenuste veebis pakkumise poolest Euroopa meister, Eesti elanikel on üle keskmise head digioskused ja nad kasutavad ka keskmisest rohkem internetti.

Eesti on esimene riik, kus loodi e-residentsus – digitaalne identiteet, mis on ettevõtjate jaoks väga mugav. See muudab lihtsamaks veebiettevõtete asutamise, internetis maksete tegemise ning dokumentide kirjutamise ja turvalise saatmise, ilma et neid oleks tarvis skannida.

Eesti oli ka esimene riik, kus võeti 2005. aastal kasutusele e-valimised.

Kuigi need digitaalsed uuendused teevad Euroopa Liidu kodanike elu lihtsamaks, rõhutan ma õigusküsimuste volinikuna, et sellised arengud peavad käima käsikäes tõhusat andmekaitset võimaldavate eeskirjadega. Järgmise aasta mais hakkavad Euroopa Liidus kehtima uued andmekaitse-eeskirjad. Teeme kõigi liikmesriikidega kõvasti tööd selle nimel, et ettevõtted ja ametiasutused teaksid, kuidas neid rangemaid eeskirju ellu viia. Loodan, et Eesti näitab eesistujariigina eeskuju ning need digiajastu eeskirjad saavad tuleval aastal Euroopa Liidu kodanike jaoks reaalsuseks.

HEILIKA LEINUS, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse kommunikatsiooninõunik (eesistumine)