Archive for mai, 2019

Euroopa Liit sellel nädalal 27. mai – 2. juuni 2019

Esmaspäev, mai 27th, 2019

Sellel nädalal kohtuvad Brüsselis ELi liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid, et hinnata Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi ning arutada, kellest võiksid saada ELi institutsioonide järgmised juhid. Pühapäeval kulmineerunud valimiste tulemusi kommenteerib Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets esinduse blogis.

Üritused Eestis

28. mail kell 12.30–16.30 toimub Tallinnas Energia Avastuskeskuses seminar „Kuidas investeerida innovatsiooni?“. Euroopa Innovatsiooninõukogu rahastusvõimalusi aastatel 2019-2020 tutvustab ettevõtjatele Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni peadirektoraadi asepeadirektor Signe Ratso.

29. mail algusega kell 9.00 toimub TalTech Mektory Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses rahvusvaheline konverents „Industry 4.0 In Practice“, mis sellel aastal keskendub tehisintellekti ja masinõppe rollile tööstuses. Tööstusinnovatsiooni toetamisest räägib Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni peadirektoraadi asepeadirektor Signe Ratso.

29.–31. maini on Eestis visiidil Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei.

Euroopa Liidu institutsioonid

Euroopa Komisjon

28. mail kohtub Brüsselis Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker peaminister Jüri Ratasega, arutades muu hulgas Eesti uue valitsuse plaane ning päevakajalisi teemasid ELis. Samuti tulevad arutlusele ELi järgmise viie aasta olulised sihid ning liidu järgmine eelarvekava.

29. mail jõustuvad ELis uued normid, millega lihtsustakse ametkondade ligipääsu isikustamata andmetele teises ELi riigis. Reform toetab andmepõhise majanduse arengut ning ettevõtlust – enam ei ole vahet, kus ELis oma andmeid talletatakse ja töödeldakse.

Euroopa Liidu Nõukogu

  • 27.-28. mail toimub konkurentsivõime nõukogu istung, kus eeldatavasti võetakse vastu järeldused ELi turismisektori konkurentsivõime, ühtse turu ja tööstuspoliitika tuleviku kohta ning arutatakse teadusuuringute ja innovatsiooni mõju ELi konkurentsivõimele. Lisaks arutatakse, milline on ELi roll ülemaailmses kosmosepoliitikas.
  • 27. mail arutab välisasjade nõukogu kaubandusküsimustes Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reformi, kaubandussuhteid USAga ning teeb ettevalmistusi ELi ja Vietnami kaubanduslepingute allkirjastamiseks.
  • 28. mail arutavad ELi liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid mitteametlikul Euroopa Ülemkogu istungil Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi ja alustavad ELi institutsioonide juhtide ametisse nimetamise protsessi.

Euroopa Parlamendi VIII koosseis on oma töö lõpetanud. Uue koosseisu esimene instung toimub 2. juulil.

EL ja Eesti

Vabariigi Valitsus

27.-28. mailviibib peaminister Brüsselis, kus osaleb mitteametlikul Euroopa Ülemkogu istungil. Lisaks kohtub peaminister Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeriga, Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuskiga ning NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga.

Riigikogu XIV täiskogu töönädala info leiate siit.

Eurooplased valisid ühise tugeva Euroopa

Esmaspäev, mai 27th, 2019
Valimiste fotoboks europarlamendi Brüsseli hoone juures.

Keit Kasemets, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht

1. Valimisaktiivsuse suur kasv näitab, et seekordsed valimised olid eurooplastele olulisemad kui kõik varasemad. Üle 25 aasta käis Euroopa Parlamenti valimas enamik valimisõiguslikest Euroopa Liidu kodanikest. Keskmine valimisaktiivsus oli 50,5%. See on märkimisväärselt rohkem kui kahel viimasel korral, mil valimisaktiivsus oli 42%. Kui vaadata ka seda, et esimest korda Euroopa Parlamendi valimiste ajaloos üldse (alates 1979) valimisaktiivsus tõusis, on päris kindel, et Euroopa Liidu areng läheb inimestele korda. Eurooplased ei valinud Euroopa Liidu vastu või nõrgema liidu poolt. Välja tulid need, kes tahavad ühist ja tugevat Euroopat, kus riigid lahendavad suuri probleeme ühiselt.

2. Kaks suurt üleeuroopalist erakondade fraktsiooni kaotasid hääli nagu oli ennustatud. Praeguseks avaldatud lõplike tulemuste (22 riiki) ja lävepakuküsitluste (6 riiki) järgi on mõlemad fraktsioonid 37 koha võrra väiksemad. Kahe peale jääb neil uues parlamendi koosseisus häälteenamusest 46 kohta puudu. Need kohad ei läinud aga sugugi vaid euroskeptikutele.

3. Parlamendifraktsioonidest olid suurimad võitjad ALDE/EnMarche (+39). Salvini ja LePeni erakondade poolt veetav euroskeptikute fraktsioon (+35) ja rohelised (+16). Lisaks kahele suurele kaotas märkimisväärselt kohti samuti euroskeptiline vasakliit (-14).

4. Rohelised tegid väga hea tulemuse Lääne-Euroopa riikides. Liberaalid olid traditsiooniliselt edukad väiksemates riikides (Skandinaavia, Holland, Sloveenia) aga ka Prantsusmaal, Ühendkuningriigis ja Saksamaal. Kõigis neis oldi varem pigem varjusurmas ja nähti vaeva künnise ületamiseks.

5. Tugevalt Euroopa-meelsed jõud said seljavõidu mitmes riigis, kus ennustati pigem tasavägist heitlust toetajate ja vastaste vahel, või vähemalt euroskeptikute tugevat tulemust. Näiteks Hollandis, kus sotsiaaldemokraadid said Euroopa Komisjoni praeguse asepresidendi Frans Timmermansi juhtimisel lausa 6 kohta, liberaalid peaminister Rutte juhtimisel 4, konservatiivid 4, rohelised 3 ja ainus tugev euroskeptiline jõud 3 kohta. Kunagine ELi-vastaste staar Geert Wilders jäi parlamendist sootuks välja. Või Sloveenias, kus euroskeptikud ei saanud ühtegi kohta. Samuti Taanis ja ka Soomes, kus Põlissoomlased jäid oma hiljutisele parlamendivalimiste tulemusele kõvasti alla.

6. Kuna Salvini/LePeni fraktsiooniga liitus erakondi, kes olid varem teistes fraktsioonides, ei ole kogu nende kasv seotud suurema toetusega, vaid pigem skeptikute ümberpaigutumisega. Paremäärmuslikud skeptikud said kokku juurde vaid 17 kohta. Euroskeptikud kokku said juurde vaid 3 kohta. Oma tehti ära mõningates suurtes riikides. Itaalia, Poola. Ka Ungaris. Prantsusmaal LePen küll võitis aga ei saanud rohkem kohti ega toetust võrreldes eelmiste Euroopa Parlamendi valimiste tulemusega (ka siis Rahvusrinne võitis), n.-ö kollavestide liikumisest ja ärevast olukorrast riigist ei võidetud midagi. Austrias kaotas paremäärmuslik Austria Vabaduspartei skandaali tuules ühe koha (neljalt kolmele). Paremäärmuslased valitsusest välja visanud Kurz sai juurde kaks kohta ja võitis valimised 7 kohaga (34,9%).

7. Eestlased valisid sarnaselt Euroopaga ühise tugeva Euroopa Liidu poolt. Kolm suurt Euroopa erakondade fraktsiooni saavad esimese hooga 80% Eesti saadikukohtadest. Pärast Brexitit kuus kohta seitsmest. Sotsiaaldemokraadid saavad meilt ühe koha lisaks, ALDE saadikute arv jääb samaks ja konservatiivid peavad tugevnemist veel ootama jääma.

8. Euroskeptilisse liikumisse panustame ühe kohaga. Eks skeptikutele antud 12,7% ja üldine valimistulemus peegeldab ka eestlaste üldist positiivset suhtumist Euroopa Liitu.

9. Eesti valimistulemusi saab tõlgendada mitmeti. Neid saab vaadata testina moodustatud valitsuse toetusele, mis näitab tugevat opositsiooni ülekaalu (4:2). Kuid saab tõlgendada ka nii, et valiti kas tugeva Euroopa ja Euroopa põhiväärtuste poolt või vastu. Reformierakond ja sotsid (programmiliselt ka Keskerakond) on ühise ja tugeva Euroopa poolt. Reformierakond ja sotsid tugevalt Euroopa põhiväärtuste poolt. Ja Euroopa edasise arengu poolt.

10. Tulemusi saab vaadata ka nii, et Euroopa Parlamendi valimised on Eestis ainsad osaliselt isikuvalimised (üle-eestilised lühikesed nimekirjad), kus eestlased usaldavad välispoliitikas ja Euroopa asjades end tõestanud poliitikuid. Valitute hulgas on üks endine peaminister, kolm endist välisministrit, üks Euroopa Parlamendi saadik. Enamik neist pole lihtsalt kogenud, vaid on aidanud Euroopat Eesti esindajatena konstruktiivselt ja positiivselt arendada. Ka kaitseväe juhataja töös on rahvusvaheline mõõde ülioluline. Kõik kandidaadid oma pädevust Euroopa asjades ka kampaania ajal rõhutasid.

Euroopa Liit sellel nädalal: 20.–26. mai 2019

Esmaspäev, mai 20th, 2019

Sellel nädalal valivad eurooplased Euroopa Parlamenti. Eestis on kuni 22. maini võimalik eelhääletada kõigis valimisjaoskondades ja ka elektrooniliselt valimised.ee. Pühapäeval, 26. mail kell 9­–20 saab hääletada elukohajärgses valimisjaoskonnas. Tulemused selguvad pühapäeva südaööl.

Eesti kuuele Euroopa Parlamendi kohale (seitse peale Brexitit) on kokku 66 kandidaati. Mitmetega neist kohtus Ivo Linna „Reis ümber Eesti“ saateformaadis Euroopa päeva üritustel üle Eesti. Need klipid on järelvaadatavad siin.

Tule valima! #seekordlähenvalima

Üritused Eestis

20. mail kell 18–19.30 toimub Narvas venekeelne arutelu Euroopa Parlamendi saadikukandidaatidega, mida saab jälgida ka BAZAR Arutelude päeva Facebooki lehelt. Üritust korraldab Europe Direct’i Narva teabekeskus koostöös Ida-Viru Ettevõtluskeskusega.  

21.-22. mail toimub Tallinnas viies rahvusvaheline e-valitsemise konverents, mis  keskendub avaliku sektori innovatsioonialasele koostööle. Üritusel astub üles Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip.

21. mail kell 18 linastub Tallinnas Euroopa Liidu Majas (Laikmaa 15) prantsuse-serbia dokumentaalfilm “The Other Side of Everything“, kus otsitakse vastust küsimusele, kas igal põlvkonnal lasub vastutus võidelda oma tuleviku eest. Film on 2018. aasta Euroopa Parlamendi LUX filmiauhinna finalist ning seda näidatakse tasuta.

22. mail kell 18 linastub Tallinnas Euroopa Liidu Majas (Laikmaa 15) dokumentaalfilm Vene võimude poolt 20 aastaks vangi mõistetud Ukraina filmidirektor Oleg Sentsovist, keda  Euroopa Parlament tunnustas 2018. a Sahharovi mõttevabaduse auhinnaga. Filmi juhatab sisse Inimõiguste Instuudi vanemekspert Oliver Loode. Film linastub tasuta.

23. mail kell 14.00–15.30 toimub Tallinna Tehnikaülikooli IT Kolledžis seminarEesti roll Euroopa digitulevikus“, kus koos Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansipiga arutletakse selle üle, millised on  digivaldkonna uued prioriteedid ELis ja kuidas saab Eesti kaasa aidata Euroopa digitaalsele arengule.

Euroopa Liidu institutsioonid

Euroopa Komisjon

21. mail tutvustab humanitaarabi ja kriisijuhtimise volinik Christos Stylianides ELi uut tuletõrjeüksust, mis abistaks liikmesriike suviste metsatulekahjude kustutamisel. #RescEU

Euroopa Liidu Nõukogu

  • 20. mail toimub Euroopa Majanduspiirkonna nõukogu, kus koos Norra, Islandi ja Liechtensteini välisministritega arutatakse majanduspiirkonna üldist toimimist ja kliimapoliitikat.
  • 20.-21. mail toimub Bukarestis mitteametlik keskkonnaministrite kohtumine, kus arutatakse kuidas inimesed saaksid panustada keskkonnahoiule ning kuidas vähendada plasti ja mikroplasti sattumist veekogudesse.
  • 21. mail arutab üldasjade nõukogu arengu- ja naabruspoliitika rahastamist ja valmistab ette 20.-21. juuni toimuvat Euroopa Ülemkogu kohtumist. Muude küsimuste all tutvustab komisjon oma teatist õigusriigi põhimõtte tugevdamise kohta ELis.
  • 22.-23. mail kohtub hariduse, noorte, kultuuri ja spordi nõukogu. Ministrid võtavad eeldatavasti vastu mitu soovitust ja järeldust, et parandada noorte tööalaseid väljavaateid, innustada noori keeli õppima, tagada juurdepääs kvaliteetsele alusharidusele ja lastehoiule ning tagada sportimisvõimalused puuetega inimestele.

Euroopa Parlamendi VIII koosseis on oma töö lõpetanud. Uue Euroopa Parlamendi valimised toimuvad Eestis pühapäeval, 26. mail 2019. Eelhääletamine ja elektrooniline hääletamine kestavad 22. maini (rohkem infot valimistoimingute ja -tähtaegade kohta leiab siit).

EL ja Eesti

Riigikogul on istungitevaba nädal.

Vabariigi Valitsuse detailse nädalakava leiate siit.

Euroopa Liit sellel nädalal: 13.–19. mai 2019

Esmaspäev, mai 13th, 2019

Euroopa Parlamendi valimised algavad Eestis juba sellel neljapäeval. Need, kes 26. mail Euroopa Parlamenti valima minna ei saa, saavad 16.–19. maini eelhääletada maakonnakeskustes ning 16.22. maini elektrooniliselt.

ELis on sellel nädalal tähelepanu keskmes välispoliitika. 13.14. mail tähistatakse mitmel pool Euroopas idapartnerluse 10. aastapäeva ning ELi välisministrid arutavad 13., 14. ja 16. mai kohtumistel julgeolekuolukorda Saheli piirkonnas Aafrikas.

17.–19. mail toimub Tallinnas rahvusvaheline kõrgetasemeline Lennart Meri konverents, kus muuhulgas uuritakse põhjuseid, miks rahvas tunneb võimust võõrandumist ning on aldis populismile ja äärmuslikele ideedele. Arutatakse ka transatlantilisi suhteid, infoühiskonna probleeme ja selliste suurriikide nagu Hiina, Venemaa, Iraani ja Saudi-Araabia ambitsioonidest tulenevaid väljakutseid läänemaailmale.

Üritused Eestis

13. mail kell 16 toimub Rahvusraamatukogu Milleri salongis (5. korrusel) aruteluõhtu „Eesti 15 aastat Euroopa Liidus“. Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet ja ajaloolane David Vseviov räägivad Euroopast, Euroopa väljavaadetest ning sellest, mida liitumine endaga kaasa on toonud.

14. mail kell 18 linastub Tallinnas Euroopa Liidu Majas (Laikmaa 15) Euroopa Parlamendi LUX filmiauhinna pälvinud film “Islandi animatsioon”, mis on tragikoomiline põnevik ühe naise võitlusest Islandi looduse säilimise nimel. Film on tasuta.

15. mail kell 11 esineb Iirimaa keskpanga president ja peatne Euroopa Keskpanga peaökonomist Philip R. Lane Eesti Pangas loenguga „The Euro at 20″. Ettekanne keskendub Euroopa ühisraha ajaloole ja selle tulevikule. Osalemine kutsetega.

16. mail kell 16.30 saab Tallinnas Euroopa Liidu Majas (Laikmaa 15) kuulda Eesti noorte seiklustest, kes sõitsid ratastel 1200 km läbi Euroopa, et kohtuda inimestega, rääkida keskkonnast ning motiveerida inimesi osalema Euroopa valimistel.

17.–19. mail 2019 toimub Tallinnas  Lennart Meri konverents pealkirjaga „Üks minevik, mitu tulevikku“. Välis-, kaitse- ja julgeolekupoliitika üle arutlevad nii praegused riigijuhid, poliitikakujundajad ja tuntud mõttekodalased kui ka noored tulevikutegijad kogu maailmast. Konverentsi avalikke arutelusid saab jälgida veebiülekande vahendusel konverentsi kodulehel: lmc.icds.ee/

Euroopa Liidu institutsioonid

Euroopa Komisjon

  • 13. ja 14. mail tähistab Euroopa ELi idapartnerluse 10. aastapäeva üritustega Brüsselis ja mujal Euroopas. 14. mail alates kella 10.30st toimub Brüsselis idapartnerluskonverents, kus on kohal ka kuue idapartnerlusriigi – Armeenia, Aserbaidžaan, Valgevene, Gruusia, Moldova ja Ukraina – välisministrid ning mida saab otsepildis jälgida siit.  
  • 15. mail kohtuvad Euroopa Komisjoni volinikud, et muuhulgas kinnitada ELi Kesk‑Aasia strateegia.
  • 15. mail kell 22.00–23.30 Eesti aja järgi toimub Brüsselis Euroopa Komisjoni presidendi kandidaatide debatt, kus räägitakse muuhulgas keskkonnast ja ELi väärtustest. Debatti saab jälgida siit.

Euroopa Liidu Nõukogu

Euroopa Parlamendi VIII koosseis on oma töö lõpetanud. Uue Euroopa Parlamendi valimised toimuvad Eestis pühapäeval, 26. mail 2019. Eelhääletamine algab 16. mail (rohkem infot valimistoimingute ja -tähtaegade kohta leiab siit).

EL ja Eesti

Riigikogu XIV täiskogu töönädala info leiate siit.

Vabariigi Valitsuse detailse nädalakava leiate siit.

Konverents “Euroopa Parlamendi valimised 2019: kas raputus Euroopa Liidu poliitikale?” 3. mail Vabamus

Teisipäev, mai 7th, 2019

3. mail väitlesid Vabamus Saksamaa, Prantsusmaa, Poola ja Soome poliitikaeksperdid Euroopa Parlamendi valimiste ja uue parlamendi mõju üle Euroopa Liidu tulevikule. Eesti Välispoliitika Instituudi poolt korraldatud konverentsile olid õla alla pannud Euroopa Komisjoni Eesti esindus ja Üleeuroopaline Poliitikauuringute Ühing (TEPSA).

Esimeses aruteluringis rääkisid eksperdid Euroopa Parlamendi valimistest liikmesriikides ning tõdesid, et nii Prantsusmaal, Saksamaal kui ka Poolas jäävad Euroopa valimised – erinevatel põhjustel – rahvuslike teemade varju. Berliini mõttekoja eksperdi Julie Hamanni sõnul dikteerivad prantsuse kollavestid ka sealse Euroopa valimiste arutelude põhiteema – sotsiaal- ja majanduspoliitika. Manuel Müller samuti Berliinis asuvast Euroopa Poliitikainstituudist tõdes, et Saksamaal on üleeuroopalised teemad nagu sisserändepoliitika asendunud aruteluga kantsler Merkeli tuleviku üle. Piotr Maciej Kaczynski sõnul jäävad ka Poolas europarlamendi valimised siseriiklike teemade – sealhulgas samaaegselt toimuvate riiklike valimiste – varju. Lisaks iseloomustab Poolat tugev vastandumine valitseva Õiguse ja Õigluse partei (PiS) ning peavoolu erakondadest moodustunud nn. Euroopa Koalitsiooni vahel (mõlemat toetab ca. 35% valijaskonnast). Üldse mängivad traditsiooniline parem-ja vasakpoolsus riiklikus parteipoliitikas üha väiksemat rolli ning jõudu kogub konflikt kosmopoliitse ja rahvusliku maailmakäsitluse vahel. Sellel saab kahtlemata olema mõju ka uue Euroopa Parlamendi koosseisule. Samas rõhutati, et parlament on kahtlemata Euroopa Komisjoni liitlane, samas kui Euroopa Nõukogu on riikide erisuste tõttu pidurdavaks jõuks.

Konverentsi teine aruteluring kujunes hoogsaks mõttevahetuseks Euroopa Parlamendi tulevase koosseisu teemal. POLITICO korrespondent Maya de La Baume oli veendunud, et uus parlament saab olema killustatum ja kõrgema euroskeptikute osakaaluga. Traditsioonilised konservatiivide, sotsiaaldemokraatide ja liberaalide fraktsioonid peavad seega üha enam võtma arvesse euroskeptikuid. Seejuures kujuneb võtmeküsimuseks viimaste võime kokku hoida, sest üha enam on esile kerkinud euroskeptiliste gruppide sisemised konfliktid. Kuna Euroopa Parlamendi killustatus suureneb, peavad erinevad fraktsioonid vajaliku enamuse saamiseks üha rohkem koostööd tegema. Mis puudutab esikandidaatide (Spitzenkandidaten) protsessi, ei olnud de La Baume prantsuse presidendi Macroni vastuseisu tõttu ses suhtes optimistlik – kuigi see aitaks Euroopa Liitu demokratiseerida. Ka Soome teaduri Tuomas Iso-Markku arvates saab sellest, kas Euroopa Parlamendi valimised võitnud esikandidaat ka Euroopa Komisjoni presidendiks valitakse, uue parlamendi lakmustest. Seevastu peab Rahvusvahelise Euroopa Liikumise peasekretär Petros Fassoulas esikandidaate pigem Brüsseli väljamõeldisteks, kes tavainimestele täiesti kaugeks jäävad. Tuleks alustada hoopis lihtsamast – näiteks Euroopa parteiperedele ühtsete logode ja valimisplatvormide loomisest. Arutelu lõpetuseks avaldasid eksperdid lootust, et uus Euroopa Komisjon saab olema poliitiline (ja mitte tehnokraatlik) institutsioon, mis jätkaks sotsiaalse Euroopa ehitamist. Viimane on Euroopa Liikumise peasekretäri Fassoulase arvates praeguse komisjoni üks olulisematest saavutustest.