Archive for mai 27th, 2019

Euroopa Liit sellel nädalal 27. mai – 2. juuni 2019

Esmaspäev, mai 27th, 2019

Sellel nädalal kohtuvad Brüsselis ELi liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid, et hinnata Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi ning arutada, kellest võiksid saada ELi institutsioonide järgmised juhid. Pühapäeval kulmineerunud valimiste tulemusi kommenteerib Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets esinduse blogis.

Üritused Eestis

28. mail kell 12.30–16.30 toimub Tallinnas Energia Avastuskeskuses seminar „Kuidas investeerida innovatsiooni?“. Euroopa Innovatsiooninõukogu rahastusvõimalusi aastatel 2019-2020 tutvustab ettevõtjatele Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni peadirektoraadi asepeadirektor Signe Ratso.

29. mail algusega kell 9.00 toimub TalTech Mektory Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses rahvusvaheline konverents „Industry 4.0 In Practice“, mis sellel aastal keskendub tehisintellekti ja masinõppe rollile tööstuses. Tööstusinnovatsiooni toetamisest räägib Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni peadirektoraadi asepeadirektor Signe Ratso.

29.–31. maini on Eestis visiidil Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei.

Euroopa Liidu institutsioonid

Euroopa Komisjon

28. mail kohtub Brüsselis Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker peaminister Jüri Ratasega, arutades muu hulgas Eesti uue valitsuse plaane ning päevakajalisi teemasid ELis. Samuti tulevad arutlusele ELi järgmise viie aasta olulised sihid ning liidu järgmine eelarvekava.

29. mail jõustuvad ELis uued normid, millega lihtsustakse ametkondade ligipääsu isikustamata andmetele teises ELi riigis. Reform toetab andmepõhise majanduse arengut ning ettevõtlust – enam ei ole vahet, kus ELis oma andmeid talletatakse ja töödeldakse.

Euroopa Liidu Nõukogu

  • 27.-28. mail toimub konkurentsivõime nõukogu istung, kus eeldatavasti võetakse vastu järeldused ELi turismisektori konkurentsivõime, ühtse turu ja tööstuspoliitika tuleviku kohta ning arutatakse teadusuuringute ja innovatsiooni mõju ELi konkurentsivõimele. Lisaks arutatakse, milline on ELi roll ülemaailmses kosmosepoliitikas.
  • 27. mail arutab välisasjade nõukogu kaubandusküsimustes Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reformi, kaubandussuhteid USAga ning teeb ettevalmistusi ELi ja Vietnami kaubanduslepingute allkirjastamiseks.
  • 28. mail arutavad ELi liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid mitteametlikul Euroopa Ülemkogu istungil Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi ja alustavad ELi institutsioonide juhtide ametisse nimetamise protsessi.

Euroopa Parlamendi VIII koosseis on oma töö lõpetanud. Uue koosseisu esimene instung toimub 2. juulil.

EL ja Eesti

Vabariigi Valitsus

27.-28. mailviibib peaminister Brüsselis, kus osaleb mitteametlikul Euroopa Ülemkogu istungil. Lisaks kohtub peaminister Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeriga, Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuskiga ning NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga.

Riigikogu XIV täiskogu töönädala info leiate siit.

Eurooplased valisid ühise tugeva Euroopa

Esmaspäev, mai 27th, 2019
Valimiste fotoboks europarlamendi Brüsseli hoone juures.

Keit Kasemets, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht

1. Valimisaktiivsuse suur kasv näitab, et seekordsed valimised olid eurooplastele olulisemad kui kõik varasemad. Üle 25 aasta käis Euroopa Parlamenti valimas enamik valimisõiguslikest Euroopa Liidu kodanikest. Keskmine valimisaktiivsus oli 50,5%. See on märkimisväärselt rohkem kui kahel viimasel korral, mil valimisaktiivsus oli 42%. Kui vaadata ka seda, et esimest korda Euroopa Parlamendi valimiste ajaloos üldse (alates 1979) valimisaktiivsus tõusis, on päris kindel, et Euroopa Liidu areng läheb inimestele korda. Eurooplased ei valinud Euroopa Liidu vastu või nõrgema liidu poolt. Välja tulid need, kes tahavad ühist ja tugevat Euroopat, kus riigid lahendavad suuri probleeme ühiselt.

2. Kaks suurt üleeuroopalist erakondade fraktsiooni kaotasid hääli nagu oli ennustatud. Praeguseks avaldatud lõplike tulemuste (22 riiki) ja lävepakuküsitluste (6 riiki) järgi on mõlemad fraktsioonid 37 koha võrra väiksemad. Kahe peale jääb neil uues parlamendi koosseisus häälteenamusest 46 kohta puudu. Need kohad ei läinud aga sugugi vaid euroskeptikutele.

3. Parlamendifraktsioonidest olid suurimad võitjad ALDE/EnMarche (+39). Salvini ja LePeni erakondade poolt veetav euroskeptikute fraktsioon (+35) ja rohelised (+16). Lisaks kahele suurele kaotas märkimisväärselt kohti samuti euroskeptiline vasakliit (-14).

4. Rohelised tegid väga hea tulemuse Lääne-Euroopa riikides. Liberaalid olid traditsiooniliselt edukad väiksemates riikides (Skandinaavia, Holland, Sloveenia) aga ka Prantsusmaal, Ühendkuningriigis ja Saksamaal. Kõigis neis oldi varem pigem varjusurmas ja nähti vaeva künnise ületamiseks.

5. Tugevalt Euroopa-meelsed jõud said seljavõidu mitmes riigis, kus ennustati pigem tasavägist heitlust toetajate ja vastaste vahel, või vähemalt euroskeptikute tugevat tulemust. Näiteks Hollandis, kus sotsiaaldemokraadid said Euroopa Komisjoni praeguse asepresidendi Frans Timmermansi juhtimisel lausa 6 kohta, liberaalid peaminister Rutte juhtimisel 4, konservatiivid 4, rohelised 3 ja ainus tugev euroskeptiline jõud 3 kohta. Kunagine ELi-vastaste staar Geert Wilders jäi parlamendist sootuks välja. Või Sloveenias, kus euroskeptikud ei saanud ühtegi kohta. Samuti Taanis ja ka Soomes, kus Põlissoomlased jäid oma hiljutisele parlamendivalimiste tulemusele kõvasti alla.

6. Kuna Salvini/LePeni fraktsiooniga liitus erakondi, kes olid varem teistes fraktsioonides, ei ole kogu nende kasv seotud suurema toetusega, vaid pigem skeptikute ümberpaigutumisega. Paremäärmuslikud skeptikud said kokku juurde vaid 17 kohta. Euroskeptikud kokku said juurde vaid 3 kohta. Oma tehti ära mõningates suurtes riikides. Itaalia, Poola. Ka Ungaris. Prantsusmaal LePen küll võitis aga ei saanud rohkem kohti ega toetust võrreldes eelmiste Euroopa Parlamendi valimiste tulemusega (ka siis Rahvusrinne võitis), n.-ö kollavestide liikumisest ja ärevast olukorrast riigist ei võidetud midagi. Austrias kaotas paremäärmuslik Austria Vabaduspartei skandaali tuules ühe koha (neljalt kolmele). Paremäärmuslased valitsusest välja visanud Kurz sai juurde kaks kohta ja võitis valimised 7 kohaga (34,9%).

7. Eestlased valisid sarnaselt Euroopaga ühise tugeva Euroopa Liidu poolt. Kolm suurt Euroopa erakondade fraktsiooni saavad esimese hooga 80% Eesti saadikukohtadest. Pärast Brexitit kuus kohta seitsmest. Sotsiaaldemokraadid saavad meilt ühe koha lisaks, ALDE saadikute arv jääb samaks ja konservatiivid peavad tugevnemist veel ootama jääma.

8. Euroskeptilisse liikumisse panustame ühe kohaga. Eks skeptikutele antud 12,7% ja üldine valimistulemus peegeldab ka eestlaste üldist positiivset suhtumist Euroopa Liitu.

9. Eesti valimistulemusi saab tõlgendada mitmeti. Neid saab vaadata testina moodustatud valitsuse toetusele, mis näitab tugevat opositsiooni ülekaalu (4:2). Kuid saab tõlgendada ka nii, et valiti kas tugeva Euroopa ja Euroopa põhiväärtuste poolt või vastu. Reformierakond ja sotsid (programmiliselt ka Keskerakond) on ühise ja tugeva Euroopa poolt. Reformierakond ja sotsid tugevalt Euroopa põhiväärtuste poolt. Ja Euroopa edasise arengu poolt.

10. Tulemusi saab vaadata ka nii, et Euroopa Parlamendi valimised on Eestis ainsad osaliselt isikuvalimised (üle-eestilised lühikesed nimekirjad), kus eestlased usaldavad välispoliitikas ja Euroopa asjades end tõestanud poliitikuid. Valitute hulgas on üks endine peaminister, kolm endist välisministrit, üks Euroopa Parlamendi saadik. Enamik neist pole lihtsalt kogenud, vaid on aidanud Euroopat Eesti esindajatena konstruktiivselt ja positiivselt arendada. Ka kaitseväe juhataja töös on rahvusvaheline mõõde ülioluline. Kõik kandidaadid oma pädevust Euroopa asjades ka kampaania ajal rõhutasid.