Minu Euroopa

Veebiplatvormid on kiiresti muutnud ettevõtjate võimalusi oma tarbijatega ühendust võtta. Tänapäeval on ettevõtjatel lihtne pakkuda tooteid ja teenuseid, mis on vaid mõne hiireklõpsu kaugusel, samal ajal, kui tarbijad saavad kasutada uuenduslikke lahendusi, mis muudavad puhkusemajutuse ja ühisauto kasutamise mitte ainult kiireks ja odavaks, vaid ka lihtsaks.

Aga kas see on ikka kõigi jaoks niisama sujuv?

Paljude ettevõtete puhul on vastus eitav; mõned neist leiavad, et nad sõltuvad  üha enam suhteliselt väikesest arvust võimsatest veebiplatvormidest, kes kontrollivad nende juurdepääsu suurel geograafilisel alal olevatele miljonitele tarbijatele. Ei ole siis ka üllatav, et selliste tasakaalust väljas suhete puhul tekivad teatavad probleemid, ja on loomulik, et ettevõtjad tunnevad end sellises olukorras kaitsetuna. See ei soosi veebiplatvormide pakutavate võimaluste kasutamist ettevõtjate poolt, kes plaanivad hakata müüma nii kodu- kui ka välismaal.

Seepärast kehtestas EL esimesena maailmas määruse platvormidelt ettevõtjatele suunatud kauplemistavade reguleerimiseks, et see tasakaalustamatus kõrvaldada. See tähendab, et igaüks, kes nende platvormide vahendusel ostab või müüb, saab tugineda selgetele eeskirjadele ja teab, kuhu võimalike vaidluste korral pöörduda. Tänu kõnealustele eeskirjadele on olukord ettevõtjate jaoks paremini prognoositav ja see julgustab neid veebiplatvorme oma klientide arvu suurendamiseks kasutama. Eeskirjad võimaldavad ettevõtjatel paremini mõista, kuidas reguleeritakse veebiplatvormidel toimivaid suhteid, olgu siis andmekaitsepoliitika, nende toodete kohtlemine võrreldes kaupleja oma kaubamärgiga toodetega või nende vabadus pakkuda teenuseid oma veebisaitidel. Eeskirjade kohaselt peavad veebiplatvormid kaebuste käsitlemiseks kasutusele võtma korrektsed kliendisuhete haldamise süsteemid ning otsingumootorite puhul peab olema selge, kuidas need otsingutulemusi järjestavad.

Miks otsustas EL olla esimene maailmas, kes hakkab reguleerima selliste ettevõtete nagu  Google, Apple, Facebook ja Amazon kauplemistavasid? E-majandus areneb kiiresti ja poliitikakujundajad ei tohiks arengus maha jääda. Ettevõtjad võivad veebiplatvormidega suheldes sattuda enneolematutesse olukordadesse ja seepärast otsustaski EL tegutseda pigem varem kui hiljem. Paremini prognoositav e-majandus annab kindlustunde mitte ainult ettevõtjatele, vaid ka veebiplatvormidele ja tarbijatele ning suurendab usaldust interneti vastu.

Teadlikumad ettevõtjad saavad teha paremaid otsuseid ning veebiplatvormid saavad tugineda ühtsele ELi-ülesele õiguskorrale, mis ei pidurda nende võimet uute ideedega välja tulla. Peale selle on suurem läbipaistvus ja aus konkurents kasulik ka Euroopa tarbijatele, kes saavad suurema valiku ja miks mitte ka soodsamad hinnad.

Kõnealuste uute eeskirjadega tagatakse Euroopas ja väljaspool Euroopat asuvatele veebiplatvormidele võrdsed võimalused. Kui ELi tarbija ostab midagi ELi või välismaise veebiplatvormi vahendusel, kehtivad samad eeskirjad ning Euroopa ettevõtjad ei satu ebasoodsamasse olukorda võrreldes nende tugevate välismaiste konkurentidega sellistes riikides nagu Hiina ja Ameerika Ühendriigid.

Komisjon on loonud ka veebiplatvormipõhise majanduse vaatlusrühma, mis juba jälgib ja analüüsib tähelepanelikult arengut, et saada parem ülevaade e-majandusest ning aidata kaasa ELis teadmistepõhisele ja paindlikule poliitikakujundamisele. Vaatlusrühma sihtotstarbeline eksperdirühm koostab praegu tehnilisi dokumente, mis avaldatakse septembris ja mida arutatakse seejärel sidusrühmadega.

Sellega aga lugu veel ei lõpe. Need meetmed on vaid esimesed sammud, millega antakse Euroopa tarbijatele ja ettevõtjatele võimalused kasutada kõiki veebiplatvormide pakutavaid hüvesid. Arvestades, et ELis asuvad platvormid moodustavad umbes 2% üleilmsest veebiplatvormipõhise majanduse väärtusest, vajab EL rohkem digivaldkonna tipptegijaid ja meil on vaja luua sobiv keskkond, mida iseloomustab julge tööstuspoliitika. Samuti peame olukorda tähelepanelikult jälgima, et veebiplatvormide ärimudelitest oleks kasu meile kõigile ja et need ei kahjustaks meie väärtusi, ühiskondi ja julgeolekut. Need on eesmärgid, mille täitmine meid peagi proovile paneb.

Volinik Gabrieli arvamuslugu ilmus ka 31. juuli Äripäevas.

Euroopa Liidu institutsioonid valmistuvad suvepuhkuseks. Kuid vaatamata sellele, et Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi täiskogu sellel suvel rohkem kokku ei tule, toimub Euroopas siiski palju. Euroopa Komisjon võtab sellel nädalal veel vastu rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitlemise paketi ning esitleb rahastamisvahendit, mis tugevdaks euroala vastupanuvõimet kriisidele. Liikmesriikide ministrid kohtuvad 22. juulil Pariisis, et leida lahendus rändesurvele Vahemerel ning Ühendkuningriigid saavad endale 23. juulil uue peaministri.

Kui institutsioonid Brüsselis puhkavad, siis meie kohtume teiega augustikuus Hiiumaa kohvikutepäevadel, Tartuffil, LasnaKinos ja Lüübnitsa sibula- ja kalalaadal. Kindlasti külastage ka 9.-10. augustil euroopateemalisi arutelusid Arvamusfestivalil Paides. Euroopa Liidu uudiseid jagame jätkuvalt oma Facebooki lehel.

Üritused Eestis

3. augustil osaleb Euroopa Komisjoni Eesti esindus Hiiumaa kohvikutepäevadel. Kärdla sadamas asuvas telgis jagame külastajatele tasuta Belgia vahvleid, arutame kogukonna rolli üle Eestis ja Euroopas ning näitame Prantsuse filmi “Pulmakaos”. Oma Euroopa Liidu alaseid teadmiseid saab proovile panna viktoriinis.

9.-10. augustil toimub Paides taas Arvamusfestival. Euroopa Komisjon veab 9. augustil kell 18 arutelu „Euroopa Kodanikualgatus: osalusdemokraatia tugevale kodanike Euroopale“. Arutame osalusdemokraatia tähtsust ja anname teavet Euroopa kodanikualgatuse kohta.

13.–18. augustil tutvustab Euroopa Komisjoni Eesti esindus Tartus armastusfilmide festivalil Tartuff EUandMe kampaania lühifilme. 15. augustil räägib oma filmist ja selle valmimisest lühifilmide noorte filmitegijate kategooria üks võitjatest, filmi “Unistuste soeng” Eestist pärit režissöör Vlad Muko.

23. augustil korraldab Euroopa Komisjoni Eesti esindus koostöös LasnaIdee tegijatega debati ja filmivaatamise LasnaKino üritusel, kus kohalikud noored arutavad kogukonna rolli üle Eestis ja sellest, kuidas Euroopa Liit saab kogukondasid nende tegevuses toetada.

24.-25. augustil on Euroopa Komisjoni Eesti esindus kohal Lüübnitsa sibula- ja kalalaadal.

Euroopa Liidu institutsioonid

Euroopa Komisjon

24. juulil toimub Euroopa Komisjoni viimane istung enne suvepuhkust. Volinikud plaanivad kinnitada euroala jaoks mõeldud lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendi, mis toetaks euroala liikmesriikides vajalikke reforme ja investeeringuid, et suurendada euroala majanduse vastupanuvõimet kriisidele.

Lisaks võtavad volinikud eeldatavasti vastu rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitlemise paketi, kinnitavad juhised kolmandate riikide pakkujate ja kaupade osalemiseks ELi hangetes ja otsustavad, kas pikendada järelevalvet Kreeka majandus-, eelarve- ja finantsolukorra üle. Komisjon plaanib vastu võtta ka teatised, mis tagaksid finantsteenuste suveräänsuse, metsade kaitse ja metsa uuendamise ning üldise andmekaitse.

Euroopa Parlamendis on komisjonide nädal. Kultuuri ja hariduskomisjon, keskkonna, rahvatervise ja toiduohutuskomisjon ja põllumajanduse ja maaeluarengu komisjon valivad endale aseesimehed ning Soome tutvustab komisjonides oma eesistumise valdkondlike prioriteete.

Järgmine Euroopa Liidu Nõukogu istung toimub 28. augustil.

EL ja Eesti

Riigikogu on suvepuhkusel9. septembrini.

Vabariigi Valitsuse detailse nädalakava leiate siit.

1. juulil algas Soome eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus, mis kestab aasta lõpuni. Kui Eesti 2017.a. eesistumise fookus oli digitaalsete võimaluste propageerimine, siis Soome eesistumise keskmes on kestlik areng, mis on ka Soome uue valitsuse siseriiklik eesmärk ja rõhutab soomlaste erilist suhet loodusega.

Alanud poolaastal pannakse paika Euroopa Liidu viie aasta suund – tööle asus uus Euroopa Parlament, novembris asub tööle Euroopa Komisjoni uus koosseis. Selgust vajab Ühendkuningriigi tulevik Euroopa Liidus (praeguste plaanide kohaselt toimub Brexit oktoobrikuu lõpus) ning jätkuvad uue Euroopa Liidu pikaajalise (2021–2027) eelarve arutelud.

Soome neli suurt prioriteeti eesistumise ajal on: kliimaküsimused, julgeolek, konkurentsivõime ja õigusriigi põhimõte.

Kliimaküsimused

Euroopa Liit on võtnud juhtrolli kliimamuutuste vastases võitluses ja Pariisi kliimakonverentsil kokkulepitud globaalsete eesmärkide täitmisel. Soome on seisukohal, et kliimapoliitika tuleb integreerida kõikidesse poliitikavaldkondadesse ning kliimameetmetega seotud rahastamist tuleb suurendada 25%-ni ELi eelarvest. Peale selle soovib Soome saavutada eesistumise lõpuks kõigi liikmesriikide toetuse Euroopa Liidu 2050. aasta kliimaneutraalsuspoliitikale.

Keskkonda aitab säästa ning kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada ka üleminek bio- ja ringmajandusele, milles Soome näeb võimalust muuta Euroopat konkurentsivõimelisemaks, kaasajastada Euroopa tööstussektorit ja luua uusi töökohti.

Soome peab oluliseks, et Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika vastaks kliimamuutustega seotud väljakutsetele, ning seetõttu peaks Euroopa Liidu ühtne põllumajanduspoliitika olema uuel eelarveperioodil varasemast keskkonnasäästlikum.

Julgeolek

Konfliktid naabruskonnas ning rahvusvahelise õiguse ignoreerimine on probleemid, millega EL peab tegelema. Soome sooviks siin näha ühtsemat Euroopat ning kiiremat otsustusprotsessi – selleks toetab ta kvalifitseeritud häälteenamusega otsustamist teatud välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes. Euroopa Liidu jaoks on oluline partnerlus ja koostöö, seda nii NATO kui ka USAga, ning Soome sooviks suuremat tähelepanu pöörata Aafrikale ja Arktika piirkonnale. Muuhulgas toetab Soome oma eesistumise ajal senist Venemaa-suunalist poliitikat, mis tähendab Euroopa Liidu ühtsuse hoidmist sanktsioonide küsimuses.

Oma eesistumise jooksul toetab Soome Euroopa ühise kaitsekoostöö süvendamist ning võitlust hübriidohtude, kaasa arvatud küberrünnete ja väärinfo levitamisel põhineva valimistesse sekkumise vastu.

Rändekriis on küll suuresti vaibunud, kuid Euroopa Liidul ei ole ikka veel üksmeelt varjupaigapoliitika küsimustes. Kui seni on liikmesriigid vaadanud Euroopa ühist varjupaigasüsteemi ühtse paketina, siis Soome proovib seisakust üle saada sellega, et jagab paketi osadeks.

Konkurentsivõimelisus

Euroopa Liit peab olema konkurentsivõimeline ka olukorras, kus elanikkond vananeb ja ülemaailmne konkurents tugevneb. Soome näeb lahendusena tulevikule suunatud ELi siseturgu, mis  oleks suuteline tagama kõigi eurooplaste sotsiaalmajandusliku heaolu. Euroopa majanduse kasvupotentsiaal on tugevalt seotud teenindussektoriga ning selleks, et eurooplased teenuseid ühisturul võrdsetel tingimustel kasutada saaksid, on vaja efektiivseid digilahendusi.

Soome on seisukohal, et digilahenduste arendamine loob pikas perspektiivis töökohti ja tagab majanduskasvu ning selleks on omakorda vaja toimivat andmemajandust. Lisaks peab Euroopa süveneva isolatsionismi valguses seisma tugevamalt multilatelaarse maailmakorra eest, mis väldib kaubandustõkkeid ning tagab reeglitepõhise kaubanduspoliitika.

Õigusriik

Euroopa Liidu näol on tegemist õigusriikide liiduga ning Soome nägemuses ei tohi selles valdkonnas kompromisse teha. Oma eesistumise jooksul töötab Soome selle nimel, et tagada ELi aluspõhimõtete järgimine liikmesriikide poolt. Muuhulgas toetab Soome seda, et ELi rahalise toetuse saamise eeltingimuseks oleks lisaks tavapäraste eelarvenõuete järgimisele ka õigusriigi põhimõtetest kinni pidamine.

Loe Soome eesistumise kohta rohkem siit.

Sellel nädalal hääletab Euroopa Parlament kas Kadri Simsonist saab novembrikuuni Eesti volinik Euroopa Komisjonis (hääletus neljapäeval, 18. juulil) ning kas Saksamaalt pärit Ursula von der Leyenist saab uus Euroopa Komisjoni president (hääletus teisipäeval, 16. juulil). Euroopa Parlament annab ka oma hinnangu Rumeenia eesistumisele ning arutab Soome eesistumise prioriteete.

Üritused Eestis

18.–21. juulil toimub Põlvas Euroopa Maapiirkondade Harta iga-aastane suurkogunemine, kus lisaks Põlvale osaleb igast Euroopa riigist üks väikemaakond. Kokkutulekut toetab Europe Directi Põlvamaa teabekeskus.

Euroopa Liidu institutsioonid

Euroopa Komisjon

16. juulil toimub Euroopa Komisjoni iganädalane istung, kus kinnitatakse komisjoni tegevuskava õigusriigi tugevdamiseks Euroopa Liidus.

19. juulil tutvustab julgeolekuliidu volinik Julian King soovitusi 5G võrgu turvalisuse tagamiseks.

Euroopa Liidu Nõukogu

• 15. juulil kohtub välisasjade nõukogu, et arutada  olukorda Kesk-Aafrika Vabariigis, Iraani tuumakokkulepet ja Türgi ebaseaduslikku puurimistegevust Vahemere idaosas ning võtta vastu järeldused pingestunud olukorra üle Iraagis. Lõunalauas kohtuvad ELi välisministrid Moldova Vabariigi välisministri Nicolae Popescuga.
• 15.-16. juulil arutab põllumajanduse ja kalanduse nõukogu 2020. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika reformi keskkonna- ja kliimaaspekte.
• 18. juulil tutvub üldasjade nõukogu Soome eesistumise prioriteetidega ning plaanidega viia ellu 2019.–2024. aasta strateegiline tegevuskava ja jõuda aasta lõpuks järgmise pikaajalise eelarve kinnitamiseni. Ministrid arutavad õigusriigi olukorda Poolas ja Euroopa Komisjoni tegevuskava õigusriigi tugevdamiseks Euroopa Liidus.
• 18.–19. juulil toimub Helsingis mitteametlik justiits- ja siseministrite kohtumine. 18. juulil arutavad siseministrid ELi sisejulgeoleku ja migratsioonipoliitika tulevikku ning mängivad läbi fiktiivse hübriidohu stsenaariumi. 19. juulil arutavad justiitsministrid kriminaalkoostööd ja õigusriigi tugevdamist.
• 17.–18. juulil toimub Montrealis Euroopa Liidu ja Kanada tippkohtumine, kus  arutatakse omavahelisi kaubandussuhteid, jõupingutusi kliimamuutuste vastu võitlemisel, strateegilist koostööd teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonnas.

Euroopa Parlament

15.–18. juulil toimub Strasbourgis Euroopa Parlamendi täiskogu istung:

• Teisipäeval, 16. juulil kell 10 Eesti aja järgi tutvustab Euroopa Komisjoni presidendi kandidaat Ursula von der Leyen täiskogu ees oma nägemust ja plaane komisjoni presidendina. Parlamendiliikmed hääletavad tema kandidatuuri sobivuse üle kell 19 Eesti aja järgi. Saksamaa praegune kaitseminister vajab parlamendi koosseisu enamuse toetust ehk 374 saadiku toetust 751st. Hääletus on salajane.
• Kolmapäeval, 17. juulil kell 10 Eesti aja järgi kohtub parlamendi komisjoni esimeeste konverents Eesti Euroopa Komisjoni volinikukandidaadi Kadri Simsoni ja rumeenlase Ioan Mircea Pascuga, kes peaksid asendama Euroopa Parlamenti siirdunud volinikke, Andrus Ansipit ja Corina Crețut, kuni uue komisjoni ametisse astumiseni novembris. Kuulamise ülekannet saab jälgida siit. Täiskogu hääletus toimub tõenäoliselt neljapäeval kell 12 Eesti aja järgi.

EL ja Eesti

Riigikogu on suvepuhkusel 9. septembrini.

Vabariigi Valitsuse detailse nädalakava leiate siit.

EL-i liikmesriikide riigipead jõudsid 2. juulil kokkuleppele, et Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadiks esitatakse Saksamaa praegune kaitseminister Ursula von der Leyen. Sellel nädalal kohtub van der Leyen parlamendi fraktsioonidega, et koguda toetust järgmise nädala täiskogu hääletuseks. Lisaks valivad parlamendi komisjonid endale sellel nädalal esimehed ja aseesimehed. Kiievis toimub ELi ja Ukraina tippkohtumine.

Üritused Eestis

9. juulil kell 10.30 tutvustab Soome suursaadik Timo Kantola välisministeeriumis Soome Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise prioriteete.

13. juulil on Euroopa Komisjoni Eesti esindus Valgas Liivimaa Maapäevadel. Kell 17.15 toimub debatt “Erinevad kultuurid, üks Euroopa” ning kell 18.15 näitame tasuta Rootsi-Norra-Taani ühisfilmi “Saami veri”, mis võitis 2017.a. LUX filmiauhinna. Pakume Belgia vahvleid ning korraldame viktoriine. #MinuEuroopa

Euroopa Liidu institutsioonid

Euroopa Komisjon

10. juulil avalikustab Euroopa Komisjon suvise majandusprognoosi.

Euroopa Liidu Nõukogu

8. juulil toimub Kiievis ELi ja Ukraina tippkohtumine, kus arutatakse olukorda Aasovi merel, omavahelisi suhteid, Ukraina edusamme vajalike reformide elluviimisel ning kaubandusküsimusi. Oodata on ELi kinnitust Ukraina territoriaalsele terviklikkusele ja Minski lepetele ning hukkamõistu okupeeritud Ukraina aladel elavatele inimestele lihtsustatud korras Venemaa poolt Vene kodakondsuse andmisele.

8. juulil arutab eurogrupp Horvaatia euroalaga liitumise taotlust ning edasisi samme majandus- ja rahaliidu tugevdamiseks — eesmärk, milles leppisid kokku ELi euroala riikide riigipead ja valitsusjuhid 21. juuni euroala tippkohtumisel.

8. juulil arutab tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu kliimaneutraalse majanduse tööhõiveaspekte ning võimalusi parandada eurooplaste sotsiaalmajanduslikku heaolu, mis on ka üheks Soome ELi nõukogu eesistumise prioriteediks. Lisaks peaksid ministrid kinnitama liikmesriikide 2019.a. reformikavad, riigipõhised soovitused ja  tööhõivepoliitika suunised.

9. juulil kinnitab majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu riigipõhised soovitused, millega lõpeb ka 2019.a. Euroopa poolaasta protsess. Ministrid kaaluvad järgmise finantsperspektiivi uusi rahastamisallikaid ning tutvuvad Soome eesistumise majandus- ja rahandusküsimuste tööprogrammiga.

11.–12. juulil toimub Helsingis keskkonnaministrite mitteametlik kohtumine, mis keskendub  kliimapoliitikale, bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ja ringmajandusele.

Euroopa Parlament

Kolmapäeval, 10. juulil valivad parlamendi alalised komisjonid oma esimehed ja aseesimehed järgmiseks kaheks ja pooleks aastaks. Aseesimehe koht võib oodata Eesti saadikutest Urmas Paeti (väliskomisjon), Yana Toomi (petitsioonide komisjon) ja Sven Mikserit (julgeoleku- ja kaitseküsimuste alamkomisjon). Marina Kaljurand pürgib Kaukaasia toetusrühma juhiks. Väliskomisjoni kuuluvad lisaks Paetile veel Sven Mikser ja Jaak Madison. Marina Kaljurand on lisaks kodanikuvabaduste ning justiits- ja siseasjade komisjoni liige ning Yana Toom tööhõive ja sotsiaalasjade komisjonis. Andrus Ansip on siseturu ja tarbijakaitse komisjoni liige.

Lisaks kohtuvad 10. juulil Euroopa Parlamendi fraktsioonide juhid ja president Sassoli Euroopa Komisjoni presidendikandidaadi Ursula von der Leyeniga, kelle sobivuse üle antud positsioonile hääletab parlamendi täiskogu oma 15.‑18. juuli istungil.

EL ja Eesti

Riigikogu on suvepuhkusel 9. septembrini.

Euroopa Liidu asjade komisjon kohtub 12. juulil, et kinnitada Eesti seisukohad põllumajanduse ja kalanduse nõukogu istungiks (15.–16. juuli), välisasjade nõukogu istungiks (15. juuli), üldasjade nõukogu istungiks (18. juuli) ning mitteametliku justiits- ja siseküsimuste nõukogu kohtumiseks (18.–19. juuli). Lisaks kinnitab komisjon Eesti seisukohad seoses üleeuroopalise transpordivõrgustiku arengusuuniste, Euroopa energiaharta lepingu ning põllumajandus-, metsandussektori ja maapiirkondade riigiabi reeglite eeskirjade muudatustega.

Vabariigi Valitsuse detailse nädalakava leiate siit.