Novembrikuu algus toob endaga
kaasa mitmeid muutusi Euroopa Liidu organisatsioonide juhtimises:
1. novembrist on Euroopa Keskpangal uus president, Junckeri komisjon
jätkab kuni von der Leyeni komisjoni ametisse astumiseni tööd piiratud
volitustega, Brexit lükkus edasi 31. jaanuarini.
Jean-Claude Juncker alustas tööd Euroopa Komisjoni
presidendina 1. novembril 2014 ning tema juhitud komisjoni viieaastane ametiaeg
hakkab peagi lõppema. Junckeri komisjon alustas tööd rändekriisi puhkemise lävel.
Ka Euroopa majanduse seis polnud siis tänasega võrreldes kiita, sügav finantskriis
oli küll läbi, aga mitmed riigid maadlesid veel suurte probleemidega. Kreeka soovis
eurotsoonist lahkuda. Tänaseks on Euroopa majandus kasvanud 25 kvartalit
järjest. Valitsuste keskmine võlakoormus on langenud 88,3% SKPst (2014) 81,9%ni
SKPst. Kreeka jäi eurotsooni ja riigi majandus on alates 2017. aastast kasvanud
ligi 2%. Võrreldes rändekriisi tipphetkega oktoobris 2015 on mitteregulaarsete
ELi välispiiri ületuste arv vähenenud 90%.
Sellel nädalal on fookuses
Euroopa Parlamendi täiskogu: Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker
võtab kokku oma viie-aastase ametiaja ja ratifitseerimist ootab
lahkumiskokkuleppe Ühendkuningriigiga.
Selle nädala olulisim kohtumine
on 17.‑18. oktoobri Euroopa Ülemkogu, kus otsitakse läbimurret
järgmise ELi pikaajalise eelarve kõnelustes. Lisaks on laual Brexit, Christine Lagarde’i
nimetamine Euroopa Keskpanga presidendiks ja ELi tulevikuplaanid. 15. oktoobril
otsustab üldasjade nõukogu, kas esitada laienemiskutse Albaaniale ja
Põhja-Makedoonia Vabariigile.
Euroopa Komisjoni ametisseastuv president
Ursula von der Leyen on teatanud, et tema üks peamisi eesmärke on teha tööd
selle nimel, et Euroopast saaks maailma esimene täielikult kliimaneutraalne
maailmajagu aastaks 2050. Eesti valitsus võttis 03. oktoobril vastu otsuse
toetada Euroopa kliimaneutraalsuse eesmärki. Siht on võimalik saavutada siis,
kui nii valitsused kui ettevõtted astuvad praktilisi samme ja näevad uutes
vajalikes investeeringutes ja ärimudelites majanduslikku kasu. Täna
korraldame koostöös Soome ja Hollandi suursaatkondadega Tallinnas kliimaseminari
„Roheline ja puhas majandus: kliimamuutused kui võimalus“, kus arutame, mida on
hollandlased ja soomlased nii ühiskonnana kui konkreetsetes ettevõtetes kliimaneutraalse
majanduseni jõudmiseks teinud ja milliseid samme plaanivad veel astuda.
Ka Eesti ettevõtjad näevad
kliimaneutraalsusele üleminekus võimalusi majanduse ja oma ettevõtete arenguks.