Minu Euroopa

Novembrikuu algus toob endaga kaasa mitmeid muutusi Euroopa Liidu organisatsioonide juhtimises: 1. novembrist on Euroopa Keskpangal uus president, Junckeri komisjon jätkab kuni von der Leyeni komisjoni ametisse astumiseni tööd piiratud volitustega, Brexit lükkus edasi 31. jaanuarini.

Jean-Claude Juncker alustas tööd Euroopa Komisjoni presidendina 1. novembril 2014 ning tema juhitud komisjoni viieaastane ametiaeg hakkab peagi lõppema. Junckeri komisjon alustas tööd rändekriisi puhkemise lävel. Ka Euroopa majanduse seis polnud siis  tänasega võrreldes kiita, sügav finantskriis oli küll läbi, aga mitmed riigid maadlesid veel suurte probleemidega. Kreeka soovis eurotsoonist lahkuda. Tänaseks on Euroopa majandus kasvanud 25 kvartalit järjest. Valitsuste keskmine võlakoormus on langenud 88,3% SKPst (2014) 81,9%ni SKPst. Kreeka jäi eurotsooni ja riigi majandus on alates 2017. aastast kasvanud ligi 2%. Võrreldes rändekriisi tipphetkega oktoobris 2015 on mitteregulaarsete ELi välispiiri ületuste arv vähenenud 90%.

Sellel nädalal on fookuses Euroopa Parlamendi täiskogu: Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker võtab kokku oma viie-aastase ametiaja ja ratifitseerimist ootab lahkumiskokkuleppe Ühendkuningriigiga.

Selle nädala olulisim kohtumine on 17.‑18. oktoobri Euroopa Ülemkogu, kus otsitakse läbimurret järgmise ELi pikaajalise eelarve kõnelustes. Lisaks on laual Brexit, Christine Lagarde’i nimetamine Euroopa Keskpanga presidendiks ja ELi tulevikuplaanid. 15. oktoobril otsustab üldasjade nõukogu, kas esitada laienemiskutse Albaaniale ja Põhja-Makedoonia Vabariigile.

Euroopa Komisjoni ametisseastuv president Ursula von der Leyen on teatanud, et tema üks peamisi eesmärke on teha tööd selle nimel, et Euroopast saaks maailma esimene täielikult kliimaneutraalne maailmajagu aastaks 2050. Eesti valitsus võttis 03. oktoobril vastu otsuse toetada Euroopa kliimaneutraalsuse eesmärki. Siht on võimalik saavutada siis, kui nii valitsused kui ettevõtted astuvad praktilisi samme ja näevad uutes vajalikes investeeringutes ja ärimudelites majanduslikku kasu.   Täna korraldame koostöös Soome ja Hollandi suursaatkondadega Tallinnas kliimaseminari „Roheline ja puhas majandus: kliimamuutused kui võimalus“, kus arutame, mida on hollandlased ja soomlased nii ühiskonnana kui konkreetsetes ettevõtetes kliimaneutraalse majanduseni jõudmiseks teinud ja milliseid samme plaanivad veel astuda.

Ka Eesti ettevõtjad näevad kliimaneutraalsusele üleminekus võimalusi majanduse ja oma ettevõtete arenguks.