Minu Euroopa

Koroonaviiruse leviku suurim eripära on olnud globaalne tähelepanu – viirus ja tema tekitatud haigus COVID-19 on suutnud hõivata lõviosa meediaväljaannete ja sotsiaalmeedia platvormide sisust. See on lisaks kasulikule informatsioonile õhku paisanud ka hulgaliselt müüte, mis häguse uduna selget vaadet segavad.

Marju Himma, Tartu Ülikooli ajakirjandusuuringute teadur

Kuna valeinfo esineb väga erinevates vormides ja levib ootamatuid teid pidi, siis lihtsat nipiraamatut selle täielikuks äratundmiseks pole. Valeinfoimmuunsuse saavutamiseks toon aga kolm õpetlikku näidet.

Kas teadsite, et enamasti puutub inimene valeuudistega kokku ajakirjanduse vahendusel*? Kui lugedagi vaid seda lauset ja mitte süveneda selle aluseks olevasse teadusartiklisse, mille viite leiate artikli lõpust, jääb ekslik mulje. Nimelt ilmneb viidatud uuringust, et ajakirjandus teeb faktikontrolli valeuudistele, lükkab need ümber ja selle kaudu saab suur osa inimestest teada, et taoline valeinfo levis. Seega ajakirjandus ei levita valeuudiseid, kuid selle kaudu saavad inimesed teada ka neist.

Öeldakse, et ajalugu kordub. „Meie eakad kasvasid üles ridade vahelt lugedes – kõik oskasid seda. Nüüd oleme tagasi ajas, kus tuleb jälle lugeda ridade vahelt: tuleb lugeda välja ärihuvi, poliitiline huvi. Lihvige see oskus uuesti puhtaks,“ soovitab Kadri Ugur, OÜ Isejutt koolitaja, kes on kommunikatsiooni uurimise ja õpetamisega nii Tartu Ülikoolis kui ka mujal tegelenud ligi kolm aastakümmet.

Oktoobri lõpus toimub meediapädevuse nädal. Alustuseks peaksime ühtemoodi aru saama sellest, millest räägime. Seega – mis on meediapädevus?

Selle nädala keskmes on Euroopa Ülemkogu erakorraline videokohtumine, et arutada COVID-19 vastaseid meetmeid (29. oktoober). Jätkuvad ka parlamendi ja nõukogu läbirääkimised mitmeaastase finantsraamistiku kokkuleppimiseks. Euroopa Komisjon plaanib esitada oma soovitused miinimumpalga kohta. Reedel, 30. oktoobril toimub Eestis XXIV Avatud Ühiskonna Foorum teemal “Õigusriik Euroopa Liidus: paljude vabadus, väheste kohustus?“

Sel nädalal võtab Euroopa  Komisjon vastu 2021. aasta tööprogrammi, mis sisaldab mitmeid algatusi rohepöörde elluviimiseks. Euroopa Parlamendi täiskogu koguneb arutamaks EL’i majandusliku ja sotsiaalse taastumisega seotud küsimusi; põllumajandus-poliitika jätkusuutlikkust ja digiteenuste haldamist. Samuti selgub selleaastane Sahharovi mõttevabaduse auhinna võitja. Eesti korraldab Kolme Mere virtuaalse tippkohtumise ja veebifoorumi, kus osaleb ka Euroopa Komisjoni asepresident Margrethe Vestager.