Minu Euroopa

Vahur Kersna, teleajakirjanik

Kuna ma saan jätkuvalt ja pidevalt keemiaravi, ei luba minu arstid kahjuks vaktsineerimist. See võib praeguse üsna stabiilse olukorra täiesti pea peale pöörata. Pean lihtsalt olema ettevaatlik ja hoidma end maadligi.

Ene Ergma, akadeemik

Muidugi olen ma nõus ennast vaktsineerima. Kuulun ju põlvkonda, kes sai aru, kui efektiivselt toimisid difteeria ja teiste haiguste vastu lastele tehtud vaktsiinid.

Praegu tehakse väga õigesti, et esimeses järjekorras vaktsineeritakse meditsiinitöötajaid. Nemad on absoluutne prioriteet! Teises järjekorras võiksid olla kaupluste töötajad ja teised, kes tööalaselt puutuvad kokku väga paljude inimestega. Minusugused pensionärid võiksid olla kolmandas järjekorras.

 
Anu Parvelo (26) kuulub nende inimeste hulka, kes elavad põhimõtte „kes teeb, see jõuab” järgi. Alles septembris kolis tartlanna Tallinnasse ning asus tööle Signe Alliksoo perearstipraksises. Septembris valiti mullu kevadel ülikooli lõpetanud ja ametlikult arst-residendiks saanud Parvelo Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liikmeks ning samuti alustas ta tööd MTÜ Eesti Noored Perearstid juhatuse liikmena.

Nagu suurest elumuutustest ja töökoormusest veel vähe oleks, hakkas Parvelo eelmise aasta lõpus käivitunud projekti #veebimeedikud kõneisikuks. „Ma ikka võtan endale uusi ülesandeid mõistusega. Kaalun läbi, kas ma uusi asju tegelikult ka teha jõuan,” kinnitab noor tohter. 

Veebimeedikute projekti käivitab poolsada noort arsti ja meditsiinitudengit, keda ühendab soov pakkuda inimestele sotsiaalmeedias COVID-19 seonduvat infot ning kummutada laialt levivaid väärarusaamu. Oluline on rõhutada, et #veebimeedikud teevad vabatahtlikku tööd.

Euroopa Komisjon on tänaseks ostnud kokku 2,3 miljardit doosi COVID-19 vaktsiini kuuelt erinevalt tootjalt, läbirääkimised käivad veel mitme tootjaga. Sellest kogusest piisab kõigi eurooplaste vaktsineerimiseks ka siis, kui osa väljatöötatavaid vaktsiine turule ei jõuagi. Nendest vaktsiinidest saab Eesti vastavalt rahvaarvule proportsionaalse osa kohe, kui vaktsiin turule jõuab. Ainuüksi Euroopa Ravimiametilt juba müügiloa saanud Pfizer-BioNTechi ja Moderna vaktsiinidega saaks selle aasta jooksul vaktsineerida 80% eurooplastest, sealhulgas kõik soovijad Eestis. 

Sotsiaalminister Tanel Kiik, kuidas on välja näinud koostöö EL liikmesriikidega vaktsiini ostmisel?

Ühiselt tegutsemine võimaldab kõigil ELi liikmesriikidel esimesel võimalusel pakkuda oma elanikele vaktsineerimise võimalust COVID-19 vastu. Kindlasti on Euroopa Liit läbirääkimiste laua taga paremas positsioonis, kui oleks mistahes liikmesriik eraldi, sest ELi turg tervikuna on arvestatav kogu maailma mastaabis ning kaasatud on ka parimad eksperdid. ELi ühishankes on kõik liikmesriigid algusest peale aktiivselt osalenud. Ühishanke käigus läbi räägitud eelostulepingutega liitumine on tulnud ära otsustada valdavalt viie tööpäeva jooksul. See on olnud väga pingeline ning praktikas tähendanud, et viie tööpäeva jooksul on tulnud läbi rääkida ja otsustada lepingutega liitumine nii tervisevaldkonna sees kui Vabariigi Valitsuses. Liikmesriikidevaheline koostöö ja infovahetus on olnud ühishanke jooksul  väga operatiivne ning üksteise soove arvestav.

Kuidas hindab vaktsiinide ohutust Euroopa Ravimiamet ning kuidas kaalutakse vaktsiini positiivseid mõjusid võrrelduna võimalike riskidega?

Euroopa Ravimiameti hinnangu taga on väga paljude ekspertide töö – ravimitootja kogutud ja müügiloa taotlemisel esitatud teadusandmed vaktsiini kvaliteedi, toime ja kõrvaltoimete kohta vaadatakse n-ö leht-lehe haaval üle ning järeldusi võrreldakse varem vaktsiinide kohta teada olevaga. Esmalt hindavad Euroopa Liidu kahe liikmesriigi ravimiametid üksteisest sõltumatult kogu teavet. Seejärel arutatakse nende hinnanguid erinevates teaduslikes töörühmades ning lõpuks annab kõikide liikmesriikide esindajatest koosnev Euroopa Ravimiameti inimravimite komitee oma arvamuse müügiloataotluse kohta. Komitee arvamus on positiivne, kui vaktsiini toodetakse nii, et selle kvaliteet on tagatud ning kui vaktsiini kasu ületab selgelt riskid. Sealjuures arvestatakse võimalusega, et väga harva esinevad kõrvaltoimed ei pruugi olla veel teada ja vaktsiini uurimine peab pärast müügiloa saamist jätkuma.