Euroopa Liit peab kodanikele pakkuma konkreetset heaolu

29. Jun 2017

Vasakult: Matti Maasikas, Kersti Kaljulaid ja Andrus Ansip. Foto: Raigo Pajula

Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid ja Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip on veendunud, et Euroopa Liit peab oma kodanikele pakkuma konkreetseid lahendusi, sest ilusatest sõnadest inimeste veenmiseks enam ei piisa.

Täna, 29. juunil toimus Estonia suures saalis Kaljulaidi ja Ansipi debatt „Eesti eesistumise eel – millist Euroopa Liitu me soovime?“. Arutelu juhtis Matti Maasikas, kes tõdes, et Euroopa Liidus on atmosfäär küll parem kui aasta eest – majandus kasvab ja optimismi on varasemast rohkem –, kuid on ka selge, et Euroopa Liit peab taas ära teenima usalduse ja legitiimsuse kodanike silmis. „Enam ei piisa suurtest sõnadest ja tähelipu lehvitamisest. Euroopa Liit peab pakkuma oma kodanikele konkreetset heaolu,“ ütles Eesti eriesindaja Euroopa Liidu institutsioonide juures. Maasika hinnangul tegeleb Ansip Euroopa Komisjonis teemaga, mis on mõnes mõttes eestlastele ja Eesti eesistumisele vast kõige olulisem – digitaalne Euroopa, digitaalne ühtne turg ja muud digiteemad.

President Kaljulaidi sõnul tekkis paljudes liikmesriikides pärast Brexiti hääletust peeglissevaatamise ja mõtlemise koht. Seni oli valitsustele Kaljulaidi arvates pikka aega meeldinud poliitiline retoorika, mis võimaldas Euroopa Liidust tulevad hüved ära kasutada ja samas enda tegematajätmistes Brüsselit süüdistada. „See on olnud pikka aega päris populaarne lähenemine, sest see tundus poliitiliselt väga odav,“ märkis Kaljulaid. Seoses Brexitiga said liikmesriikide poliitikud tema sõnul ühtäkki aru, et selline käitumine võib muutuda hoopis talumatult kalliks. Kaljulaidi hinnangul on Suurbritannia Euroopa Liitu kuulumisest küll rohkem võitnud kui kaotanud, kuid sealsed poliitikud ei rääkinud sellest piisavalt oma valijatele ja nüüd on tulemus käes. President lisas, et Euroopa Liit on keeruline poliitiline konstrukt, millest enamikul inimestest ei ole võimalik aru saada, kuid oma olemuselt on see ühendus, mis aitab liikmesriikidel edendada majandust ja turvalisust.

Kaljulaid rõhutas, et Brüssel ei kirjuta kellelegi ette haridus- ega sotsiaalpoliitikat ega ütle, kuidas ta peab maksma pensione ja toetusi, kuid aeg-ajalt jätavad ka Brüsseli ametnikud mulje, et EL otsustab nendegi teemade üle. Näiteks on nad väitnud, et Euroopa Liit on loonud liikmesriikidesse miljoneid töökohti, kuid hoopis ausam oleks öelda, et Euroopa Liit on nende töökohtade loomisele kaasa aidanud. Presidendi hinnangul peavad liikmesriigid tegema koos rohkem ja kiiremini seda, mida nad saavad Euroopa Liidu abil teha, ning sealsed valitused ja poliitikud peavad olema rahvaga suheldes senisest palju ausamad. „Liikmesriikide poliitikud peavad ütlema, mis on liikmesriikide enda vastutus ja selle vastutuse ka võtma,“ toonitas Kaljulaid. Ta lisas, et Euroopa Liidu liikmesriigid on alates 2004. aastal toimunud laienemisest keskmiselt 1,9 korda jõukamaks saanud, Eesti seejuures 2,4 korda.

Kuna see kõik ei jõua kõigi inimesteni, siis tekib neil aga tunne, et nad on sellest kaotanud, nagu on ka globaliseerumisega. Kaljulaidi sõnul on iga riigi kohus inimestele näidata, et nad ei ole sellest kaotanud. Selleks tuleks presidendi hinnangul tagada kõigil liikmesriikidel oma kodanikele asukohast ja sissetulekust sõltumatu ligipääs haridusele ja arstiabile ning elementaarne sotsiaalne turvavõrgustik. Ta rõhutas, et võti Euroopa Liidu maine paranemiseks ei asu Brüsselis, vaid liikmesriikide pealinnades.

Maasikas lisas, et tema sõnul tuleks Eesti poliitikuid kiita, sest ka rasketel aegadel julgesid Eesti peaminister ja rahandusminister minna pulti ja öelda, et me peame teisi aitama ka siis, kui nad on meist jõukamad.

Digitaalne Euroopa

„Millal on digitaalne Euroopa pöördumatu saavutus?“ pöördus Maasikas seejärel Ansipi poole. Selle peale vastas Ansip, et ta ei usu, et inimesed oleksid nõus tagasi pöörduma sellest, mis on hea ja mugav, kuid digitaalsest ühisturust oleme Euroopas veel suhteliselt kaugel. Pigem on digitaalsed teenused ehitanud barjääre Euroopa Liidu liikmesriikide vahele ka siis, kui need on füüsilisest maailmast praktiliselt ära kaotatud. Näiteks läheb Eesti ekspordist 70–80 protsenti teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse, kusjuures Eesti saab oma kaupu ja teenuseid müüa teistes Euroopa Liidu liikmesriikides igasuguste piirideta. Samas on teisest riigist veebi teel kaupade ja teenuste ostmine endiselt sageli väga keeruline, kui mitte võimatu. See, et Euroopas on 27 suhteliselt väikest turgu, on Ansipi sõnul probleem näiteks iduettevõtetele. Kui nad tahavad suuremaks kasvada, siis nad eelistavad tavaliselt minna Ameerika Ühendriikidesse.

Kaljulaidi sõnul peaks septembris Tallinnas toimuv digitaalne tippkohtumine andma suurema sõnumi Euroopa rahvastele. „Me ei saa lubada endale seda, et valitsusi internetis ei ole, sest siis oleme inimestele vähem olulised,“ rõhutas president. „Turg on ettevõtete ja isikute vahel, aga tuleb ka aru saada, et küberruum on tänapäeval samasugune ruum nagu tänavaruum ja riigid peavad olema seal ning olema seal nähtavad, lisas ta. Kui internetis ei ole riiki, siis hakkavad seal Kaljulaidi sõnul sarnaselt tänavatega liikuma kurjategijad ja toimuma getostumine. Selleks, et inimesed saaksid tehnoloogilisest arengust kasu ja nad ei kardaks interneti kaudu pakutavaid lahendusi kasutada, tuleb aga riigil presidendi sõnul eeskujuks olla ja näidata, et ta on võimeline inimestega interneti teel suhtlema ja et see suhtlus on turvaline.

Ansipi sõnul on seejuures väga oluline riikidevaheline süvendatud koostöö, sest regionaalne koostöö võib sundida tervet Euroopa Liitu leidma ühiseid lahendusi. Näiteks Eesti ja Soome x-tee ja Eesti digitaalne identiteet, mida tunnustatakse mitmes Euroopa Liidus.

Kaljulaidi sõnul tuleks siiski tähelepanu pöörata sellele, et üksmeele korral on alati lihtsam koostööd teha, kuid sageli tuleb siiski otsida ka kõigile sobivaid lahendusi. Mida väiksem on näiteks digitaalsel ühisturul osalevate liikmesriikide arv, seda väiksem see turg on. Samuti ei tohiks presidendi hinnangul ära unustada seda, et iga riik on omaette kultuur ja seetõttu ei saa öelda, et kõik peaksid tegema Eesti moodi e-riigi. Näiteks sai Saksamaal alles hiljuti kohustuslikuks digitaalne identiteet, kuid ID-kaardi lugeja maksab seal endiselt ligikaudu sada eurot, mis näitab, et digiteenuseid ei käsitleta mujal mitte ühtlustava demokraatliku mudelina, vaid millegi eksklusiivsena.

„Meie teame, et digiallkiri koos ajatempliga säästab kaks protsenti SKTst,“ lisas Kaljulaid, kelle sõnul tuleks üleeuroopaline ajatempliga isikutuvastamise süsteem kindlasti ära teha. Presidendi sõnul aitab see säästmine aga ka pisikesed ettevõtted riigiga suhtlemisel suuremate konkurentidega võrreldes võrdsemasse seisu, sest suurtel ettevõtetel on hoopis rohkem ressursse töö- ja ajamahuka dokumentatsiooniga tegelemiseks.

Ansip lisas, et digitaalse ühtse turu puudumise hind on Euroopa Parlamendi arvestuse järgi 415 miljardit eurot aastas. Peale selle kaotab Euroopa Liit küberkuritegude tõttu erinevate analüüside põhjal 260–640 miljardit eurot aastas. Küberkuritegevusele ei ole aga ükski riik üksi võimeline vastu seisma, mistõttu riikidevaheline koostöö on hädavajalik.

Varasemast rohkem tähelepanu tuleks Ansipi ja Kaljulaidi sõnul pöörata ka sellele, et tänapäeval üha rohkem kasutatav asjade internet nõuab varasemast hoopis teistsugust turvalisust. Hinnangute järgi on Euroopas 2020. aastaks erakätes kokku kuus miljardit internetti ühendatud seadet, mille kaitsmiseks tuleb Euroopa Liidu liikmesriikidel ühiselt jõupingutusi teha.

Rändekriis

Eesistumise ajal tuleb kõigi kolme vestluspartneri sõnul Eestil kindlasti tegeleda ka rändekriisiga. Selleks tuleks Kaljulaidi sõnul püüda senisest rohkem mõista inimesi, kes oma kodudest põgenevad ning püüda Aafrikas ja Aasias elavaid inimesi senisest rohkem aidata.

„Tegelikult on Euroopa Liit juba praegu kõige suurem arenguabi andja maailmas,“ lisas Ansip. „Me anname kümne aasta jooksul 83 miljardit eurot arenguabiks ja ainult tühine osa sellest, 500 miljonit, läheb digitaalseteks arendusteks,“ tõdes ta. Ansipi sõnul ei ole piisav, kui Euroopa riigid tegelevad katastroofipiirkondades vaid ellujäämisküsimustega, nagu puhas joogivesi ja toit, vaid peaksime andma inimestele õnge, mis aitab neil ise oma elujärge parandada. Selleks on Euroopa Komisjoni asepresidendi sõnul palju abi ka digitaalsetest teenustes, kusjuures suhteliselt väikse digitaalse investeeringuga võib kokku hoida väga palju raha.

Näiteks aitasid Eesti ettevõtjad Nigeerias hiljuti juurutada andmevahetuskihi, mis võimaldab vahetada andmeid elanikeregistri ja avalike teenuste registri vahel. Suure riigi kohta tühine, 10–30 miljonit eurot maksma läinud investeering aitas Nigeeria valitsusel avastada 63 000 n-ö kummitustöötajat. Need „töötajad“ olid avalike teenistujate registrist ja said riigi käest palka, kuid sündinud nad kunagi ei olnud ja riigi teenistuses ei olnud nad ka kunagi olnud. Nigeeria riik hoiab selle avastuse abil Ansipi sõnul nüüd kokku miljard eurot aastas.

 

Ürituse fotosid vaata siit.

HEILIKA LEINUS, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse kommunikatsiooninõunik (eesistumine)

Leave a Reply