Arvamusfestival 2018 – mõtisklusi populismist ja kodanikuühiskonnast

14. Aug 2018

Tänavune arvamusfestival meelitas Paidesse ligikaudu 10 000 inimest. Teemad ulatusid Eesti metsadest transatlantilise koostööni, flirtimiskunstist Eesti parteijuhtide debatini – kokku oli festivalil võimalik kaasa rääkida 160 arutelus. Euroopa Liitu kajastavaid teemasid oli mitu, millest mõnda kajastasime ka oma sotsiaalmeedias.

Tänases blogis räägime nii Eestit, teisi Euroopa Liidu liikmesriike kui kogu maailma puudutavast teemast ehk populismi tõusust viimasel kümnendil ja kodanikuühiskonna rollist ühiskonnas.

 

Populismi kasv Euroopas – kas demokraatia korrigeerija või vaenlane?

Eesti NATO Ühingu korraldatud debatis arutasid populismi olemuse üle Tõnis Saarts ja Mari-Liis Jakobson Tallinna Ülikoolist, ajakirjanik Ahto Lobjakas ja kommunikatsiooniekspert Ivo Rull. Vesteldi pikalt populismi olemuse üle. Kas tegu on teadliku kommunikatsioonistrateegiaga? Võimule pääsemise või selle säilitamise vahendiga? Demokraatia tööriistaga? Hirmutamis- või vastandamisvahendiga? Vestlejad leidsid, et on nii seda kui palju muud. Üks kaasamõtlejatest ütles, et populismi võib võrrelda 10-aastase lapse vastusega küsimusele, mida sa teeksid kui oleksid peaminister. Vastus oleks lihtne, kuid teekond ja selle keerukus jääks tähelepanuta. Oluline märksõna on ka vastandumine – vaja on antagonisti, kellel süüd näha ja kelle süü najal ennast päästjana esitleda. Olgu selleks siis võimul olev koalitsioon, teine erakond, Euroopa Liit, teistsuguse nahavärviga inimene, Venemaa, teistmoodi mõtlev elanikkonnagrupp vms. Selleks et võimule saada või võimu hoida on vaja rahva mandaati ning oskus see rahvalt kätte saada on poliitikule vajalik. Demokraatia ei saa eksisteerida ilma rahva toetuseta. Populism on üks vahend rahva toetuse saamiseks. Ohtlikuks muutub populism siis, kui lubaduste taga ei ole mõjukalkulatsiooni, kui lihtsad lubadused teenivad üksnes võimu haaramise või võimulolijate kukutamise eesmärki. Populism kui nähtus on mitmetahuline ja riigispetsiifiline ning toimivad sõnumid muutuvad ajas.

 

Civil Society in Europe – Who, Why and How Should Be Mobilized?

Avatud Eesti Fond tõi oma arutelus sisse kodanike enese võimaluse ühiskonda panustada. Võtta vastutus ning mitte leppida lihtsate populistlike lahendustega, mida poliitikud pakuvad. Oma kogemusi ja mõtteid jagasid väärikad kodanikuühiskonna esindajad Ungarist, Poolast ja Saksamaalt. Ka kodanikuühiskonnas on ajad muutunud ning olemasolevad struktuurid oma aja ära elanud. Kõlama jäid soovitused mitte muretseda uute struktuuride loomise pärast, vaid lihtsalt kuskilt alustada. Kasutada inspiratsiooni ja õiget ajahetke ning mitte karta ebaõnnestuda. Poola sotsioloog ja kodanikuaktivist Jakub Wygnański ütles tabavalt: „Pea meeles, et miski ei sõltu vaid sinust, kuid käitu nagu kõik sõltuks sinust!“. Arutelust jäi kõlama, et tegematajätmine ei ole lahendus, kuid ei pea olema ka revolutsionäär, et ühiskonnas osaleda. Aidata saab ka mitmel muul moel. Oluline on toetada võrgustikke, kes jagavad sinu väärtusi, tellida ajalehti, mis esindavad sinu vaateid. Alustada võib kohaliku algatusega ning lasta sellel siis kasvada. Julgus liituda olemasolevate parteidega annab võimaluse muuta neid vajadusel seestpoolt. Kindlasti tuleks tegutseda heade kavatsuste mitte hirmu ajel. Hirmu külvamine ei tee õnnelikuks mitte kedagi.

 

Eurotoetuste vähenemine – väljakutse kogukondadele

Üks võimalus, kuidas oma kogukonna heaolusse panustada, on kirjutada projekt ja taotleda selle rakendamiseks vahendeid EL struktuurifondidest. Näiteks Euroopa Liidu programmiga LEADER aidatakse ühendada kogukondi, toetada regionaalpoliitikat ja hoida elus Eesti maaelu. Kogukondade ja eurotoetuste teemadel arutasid arvamusfestivalil Mikk Pikkmets (Lääneranna vallavalitsus), Kristiina Tammets (programmi LEADER tegevusgrupi juht), Olavi Petron (maaeluministeerium) ja Maire Forsel (Leisi Lapikoda). ELi uues finantsraamistikus Eestit ees ootav struktuuritoetuste vähenemine kogukondi ei heiduta, sest oma elukeskkonna parandamisse panustatakse rahastamisallikast olenemata. Euroopa Liidu toetus on aga hea lisavõimalus, mida tasub kindlasti ära kasutada.

 

Järelvaata vestlusi:
• „Populismi kasv Euroopas – kas demokraatia korrigeerija või vaenlane?“, https://bit.ly/2vwFa22
• „Eurotoetuste vähenemine – väljakutse kogukondadele“, https://bit.ly/2P5lnyx
• „Civil Society in Europe – Who, Why and How Should Be Mobilized?“, http://bit.ly/2M7uhxI

 

Postituse autor: Nelli Timm, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse poliitikanõunik

Leave a Reply