Euroopa kalender (12.06 – 18.06) – asi on reformides

12. Jun 2017

Euroopa Komisjoni esinduse juhi Keit Kasemetsa nädala ettevaade

Eesti eesistumine praktiliselt käib. Eelmisel nädalal juhtisid Malta kolleegide asemel ELi ministrite nõukogu koosolekuid justiitsminister Urmas Reinsalu, majandus- ja taristuminister Kadri Simson, siseminister Andres Anvelt ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo. Neil läks hästi, kuigi ettevalmistusaeg oli ülilühike – ühel juhul said hommikul algava  kohtumise taustmaterjalid valmis alles 30 min pärast keskööd. Peaminister Ratasel on sel nädalal kõige olulisemad eesistumist ettevalmistavad kohtumised: Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ja Saksamaa kantsleri Angela Merkeliga. Neljapäeval ja reedel saab nõukogus tuleristsed(seni küll vaid osalejana) värske rahandusminister Toomas Tõniste. Suure tõenäosusega lepitakse eurogrupis kokku Kreeka abipaketi makses. Neid kohtumisi ja teisi selle nädala sündmusi ühendab teemana soov ja vajadus pikalt räägitud reformid ellu viia. Üha rohkem tundub, et Eesti võtab eesistumise üle Euroopale soodsal hetkel. Kui veel pool aastat tagasi tundus ELi tervis olevat väga põdur, siis nüüd on poliitiline konjunktuur päris soodne.

I Euroopa masinavärk

Eurogrupi ja ELi rahandusministrite kohtumisel arutatakse reformide elluviimist

Neljapäeval, 15. juunil, jõuavad eurogrupis eeldatavasti lõpule pikad läbirääkimised Kreeka abipaketi järjekordse makse üle. Aega kokkuleppe saavutamiseks pole enam palju jäänud, sest Kreekal terendavad laenude tagasimaksete tähtajad. Otsus on seisnud abiprogrammi teise läbivaatamisetaga, mida omakorda pole lõpetatud seetõttu, et Kreeka valitsus pole elluviinud kõiki kokkulepitud reforme. Veel reedel kiitis Kreeka parlament heaks viimased vajalikud meetmed. Peamiselt ongi arutatud selle üle, kas Kreeka reformid tagavad tulevikus kestliku võlataseme ja selle teenindamise võime. Eurooplastele on oluline ka IMFi osalemine abiprogrammis ning just kestlik võlakoormus on olnud IMFi peamine tingimus. Koos viimaste reformidega hinnatakse Kreeka sammud eeldatavsti piisavaks.

Reedel, 16. juunil, arutavad kõigi ELi riikide rahandusministrid struktuurireformide seisu ning kiidavad heaks komisjoni ettepanekud riikide reformisoovituste osas. Eestile tehtud soovitustest kirjutas esinduse blogis paar nädalat tagasi pikemalt Katrin Höövelson.

Põllumajandus- ja kalandusministrite kohtumine

Täna kohtuvad põllumajandus- ja kalandusministrid, kes peavad maha esimese debati ka Eestile olulise mahetoodete määruse eelnõu üle. Kokkuleppele jõutakse selles küsimuses loodetavasti Eesti eesistumise ajal. Lisaks arutatakse põllumajandusturu üldist olukorda.

Töö-, sotsiaal- ja terviseministrite kohtumine

Tihedad tööpäevad saavad Euroopas olema ka töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovskil ning sotsiaalkaitseminister Kaia Ival. Töö- ja sotsiaalministrid arutavad 15. juunil Euroopa sotsiaalpoliitika reformi, täpsemalt komisjoni ettepanekuid Euroopa sotsiaalse samba tugevdamiseks. Muuhulgas sisaldab tihedam sotsiaalkoostöös näiteks üleeuroopalise vanemapuhkuse ettepanekut. 16. juunil arutab Ossinovski terviseministrina kolleegidega lahendusi laste rasvumise vähendamiseks ja riikide tervishoiusüsteemide paremaks koostööks.

Euroopa Komisjon arutab rändeküsimusi ja Türgi leppe täitmist

Komisjoni kolleegiumi teisipäeval toimuva kohtumise päevakorda domineerib seekord rändeteema. Arutatakse, kuidas tõhustada ELi-Türgi kokkuleppe täitmist, varjupaigataotlejate tagasisaatmist juhul, kui nad pagulase staatust ei saa, ning varjupaigataotlejate ümberpaigutamise programmi seisu. Kõik punktid saab üldistavalt kokku võtta nii, et on mitmeid positiivseid arenguid, aga saab veel rohkem ja paremini.

Tähtpäevad ja tähtajad

13. juunil toimuvad Erasmuse programmi 30. sünnipäeva pidustused. On oodata uusi tehnilisi vidinaid Erasmuse võimaluste kasutamiseks. 15. juunil hakkab kehtima rändlustasude kaotamise määrus.

II Eesistuja Eesti

Jüri Ratas Prantsusmaal ja Saksamaal

Peaminister Jüri Ratasel seisavad ees kõige olulisemad Eesti eesistumise eesmärke tutvustavad kohtumised Prantsusmaa riigipea ja Saksamaa valitsusjuhiga. Peamisteks teemadeks kujunevad eeldatavasti lisaks Eesti eesmärkidele Euroopa Liidu reformid.

Üle mitmete aastate on taas võimalus, et ELi edasi viiv Saksamaa-Prantsusmaa mootor taas tööle hakkab. Igal juhul on president Macron parlamendivalimistel saamas tugevat mandaati nii riigisiseste kui ka ELi reformide elluviimiseks. Nimelt sellises järjekorras, sest just Prantsusmaa konkurentsivõime nadi seis on põhjustanud sakslaste skeptilisust prantslaste ettepanekute suhtes. Pärast parlamendivalimiste esimest vooru ennustavad eksperdid Macroni liikumisele EnMarche 577-kohalises parlamendis lausa 415-455 kohta (hea ülevaate valimistulemustest saab siit). See annab võimaluse konkurentsivõimet tõstvate reformide, näiteks tööturureform, teostamiseks ja Prantsusmaa makromajanduspildi ELi nõuetega kooskõlla viimiseks. Kui nii juhtub, on Macronil väga tugevad kaardid majandus- ja rahaliitu tugevdavate muudatuste edasiviimiseks. Teine ka Eestile oluline valdkond on ELi kaitsekoostöö tugevdamine.

Muidugi räägitakse mõlema liidriga ka 29. septembril Eestis toimuvast digitaalteemade tippkohtumisest. Macron oli presidendikampaania ajal ainus kandidaat, kes digitaalteemasid tähtsustas ja seal ka prantslastele võimalusi näeb. Merkeli huvi Eesti digilahenduste vastu on teada juba varasemast. Mõlemad riigijuhid on septembri lõpus ka Tallinnas kohal.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arutab Tallinnas e-valitsemist

16. juunil korraldab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee koostöös peatse eesistuja Eestiga konverentsi „E-valitsuse edasine areng ELis“. Üritus toimub Riigikogu konverentsisaalis. Lisaks peab komitee juhatus siin oma 650nda koosoleku.

III Esinduse mured ja rõõmud

Esinduse tiimi põhitähelepanu läheb sel nädalal mitme suurema ürituse korraldamisele.

Euroopa Liidu tulevik

Kolmapäeval, 14. juunil kell 10 arutavad Euroopa Komisjoni asepeasekretär Jean-Eric Paquet ja välisminister Sven Mikser Kultuurikatlas Euroopa Liidu tervise ja tuleviku üle. Arutelu juhib Andres Kasekamp. Huvilised saavad pärast arutelu eesistumise kõrgetasemeliste ürituste põhisündmuskohaga ka põhjalikumalt tutvuda.

Investeeringud – milliseid ja kuidas?

Reedel, 16. juunil, toimub komisjoni esinduse ja riigikantselei koostöös investeeringute teemaline konverents „Rohkem investeeringuid – milliseid ja kuidas?“  Eesti on varem olnud Euroopa Liidu riikide võrdluses aktiivne investeerija, kuid viimaseid aastaid on iseloomustanud selge ettevõtlussektori investeeringute vähenemise trend. Seda vaatamata suhteliselt soodsatele laenuvõimalustele. Hoo on kaotanud ka uute välisinvesteeringute kasv. Samal ajal on vähenenud ettevõtlussektori kogukasum, mis omakorda pärsib investeerimise võimekust tulevikus. Tehtud investeeringutesse täpsemalt sisse vaadates ilmneb, et domineerivad kapitaliinvesteeringud, mis pole olnud ilmtingimata seotud kõrgema lisandväärtuse loomise ega tootlikkuse kasvuga. Arutame konverentsil selle üle, kuhu jäävad investeeringud tehnoloogiasse, innovatsiooni, teadus- ja arendustegevusse, mis on tootlikkuse ja edasise majanduskasvu mõttes kriitilise tähtsusega?

Idapartnerlus

Reedel toimub Euroopa Liidus Majas koostöös Gruusia, Moldova ja Ukraina saatkondadega ka Idapartnerluse teemaline arutelu.

Leave a Reply