Euroopa kalender (4.06–8.06): Nurgakivi Balti riikide energiasüsteemide eraldatuse lõpetamisele

8. Jun 2018

Euroopa Komisjoni esinduse juhi Keit Kasemetsa nädala ülevaade

Täna pannakse Soomes Inkoos nurgakivi gaasijuhtmele Balticconnector, mis valmimisel lõpetab Soome turu eraldatuse ELi maagaasi siseturust ja suurendab varustuskindlust Balti riikides. Balticconnectoril on väga suur roll ka Eesti gaasituru konkurentsile avamisel. Gaasijuhet rahastatakse 75% ulatuses Euroopa ühendamise rahastust (Connecting Europe Facility, CEF). Üleeile tegi Euroopa Komisjoni ettepaneku CEFi uue rahastamisperioodi (2021–2027) kohta, mis näeb muuhulgas ette 8,65 miljardit eurot energiainvesteeringuteks ja tagab eeldused Balti suurima transpordiprojekti Rail Balticu rahastamiseks.

Balticonnector ühendab Eesti ja Soome gaasiturud

Nurgakivi pannakse esimesele Soome ja Eesti vahelisele kahesuunalisele gaasijuhtmele. Sellega lõpetatakse Soome gaasituru eraldatus ja suurendatakse gaasivarustuse kindlust Läänemere piirkonnas. Balticconnector koosneb kolmest osast: 22 km Soome maismaal, 80 km mere põhjas ja 50 km Eesti mandriosas. Lisaks ehitatakse kaks kompressorjaama (Inkoo ja Paldiski) ning rõhualandamisjaam (Kiili). Gaasijuhtme läbilaskevõimeks on planeeritud 7,2 miljonit kuupmeetrit gaasi päevas.

Energiaühenduste parandamine Läänemere piirkonnas on olnud üks Euroopa Komisjoni prioriteete. Arutelusid Balticconnectori ehitamise vajaduse ja põhimõtete üle on peetud kaua, reaalsete tegudeni jõuti viimase viie aasta jooksul pärast Eesti ja Soome valitsuse toetavaid otsuseid. Konkreetsed ettevalmistustööd enne nurgakivi panekut võtsid aega 4 aastat, igal aastal astuti samm edasi:

• 2014. aastal eraldati Euroopa ühendamise rahastust projektile Balticconnector uuringuteks 5,4 miljonit eurot.

• 8. juunil 2015 kirjutasid kliimameetmete ja energiapoliitika volinik Miguel Arias Cañete ning osalevate liikmesriikide energeetikaministrid alla tegevuskavale ja vastastikuse mõistmise memorandumile, mille komisjon heaks kiitis.

• 2016. aasta oktoobris allkirjastati komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri, Soome peaministri Juha Sipilä ja Eesti peaministri Taavi Rõivase osalusel Euroopa ühendamise rahastust Balticconnectori projekti ehitustööde rahastamise leping mahus 187 miljonit eurot. See moodustab 75 % ehituskuludest, mis on Euroopa ühendamise rahastu raames kõrgeim energiaprojektide kaasrahastamismäär, mida on võimalik projektile eraldada ainult siis, kui energiasüsteemide eraldatuse lõpetamisega seotud lisaväärtus on erakordselt suur.
Balticconnectori mõju ei saa kindlasti alahinnata. Uus gaasijuhe
– lõpetab Soome gaasisüsteemi eraldatuse Euroopa mandriosa võrgust;
– suurendab gaasi varustuskindlust Läänemere piirkonnas ning võimaldab nii Soomel kui ka Balti riikidel tulevikus valida mitme tarneallika vahel;
– tugevdab konkurentsi ja vähendab gaasi hulgihindu.

Euroopa ühendamise rahastu uue perioodi (2021–2027) rahastamise ettepanek võimaldab energiaturgude ühendamist jätkata ja loob eeldused Rail Balticu valmisehitamiseks

Kolmapäeval, 6. juunil avaldas Euroopa Komisjon Euroopa ühendamise rahastu (CEF) uue perioodi (2021–2027) rahastamise ettepaneku. Meile olulised transpordi- ja energiaümbrik mõlemad suurenevad, lisandub digitaalse ühenduvuse ümbrik. Rahastu kogumahuks on planeeritud 42,3 miljardit eurot. Seega on Eestil põhjust rõõmustada ja peaksime olema läbirääkimistel CEFi rahastamismahtude ja -tingimuste kaitsjate hulgas.

 

Energiaprojektide rahastamine suureneb ligikaudu 6 miljardilt eurolt 8,7 miljardi euroni. Üheks peamiseks eesmärgiks ongi energiasüsteemide ühendatus, kus Eestil on koos teiste Balti riikide ja Poolaga soolas veel üks suur projekt. Balti energiasüsteemi lahtiühendamine Venemaa süsteemist ja selle sünkroniseerimine Mandri-Euroopa energiasüsteemiga. Selge on, et ühenduslüliks saab Poola ja Leedu vaheline elektrijuhe, kuid selle üle, kuidas sünkroniseerimist täpselt tehniliselt teostada, käivad praegu veel aktiivsed arutelud, mis loodetavasti jõuavad vaheetappi juuni ülemkogul, kui peaministrid ja komisjoni volinik on valmis alla kirjutama vastastikkuse mõistmise memorandumile.

Ja siis meile oluline transpordi rahastamise ümbrik, mis samuti suureneb. 30,6 miljardi euro suurusest kogumahust on meile eriti olulised kaks numbrit: 11,3 miljardit, mis on spetsiaalselt ette nähtud vaid ühtekuuluvuspoliitika riikidele, kelle hulka kuulub ka Eesti, ja 6,5 miljardit eurot sõjaväelise liikuvuse projektidele, mille eesmärgiks on arendada tsiviil- ja sõjalises ühiskasutuses olevaid objekte. Need mõlemad on tulevikus eeldatavasti olulised Rail Balticu rahastamise allikad, eriti muidugi ühtekuuluvusriikidele piiriülesteks projektideks ette nähtud raha. Balti riikidele on nende vahendite osas olnud ülimalt oluline kaasrahastamise määr, mis seni oli Rail Balticu projekti puhul isegi nii kõrge kui 85%. Teatud tingimustel, mida Rail Baltic ka kenasti täidab, on samasugune kaasrahastamise määr võimalik ka eelarveperioodil 2021–2027. See tähendab, et komisjoni ettepanekus on eeldused Rail Balticu ehituse rahastamiseks Balti riikide poolt planeeritud ja kokku lepitud mahus loodud.

Leave a Reply