Brexiti-järgne partnerlus Ühendkuningriigiga

2. Aug 2018

Michel Barnier, Ühendkuningriigiga peetavate läbirääkimiste pealäbirääkija (Euroopa Komisjon)

Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust 29. märtsil 2019. Nii kahetsusväärne kui tema lahkumine meie jaoks ka ei olnud, austame me riigi suveräänset otsust. Nüüd on meie ülesanne näha ette viis, kuidas lahutada Ühendkuningriik ELi institutsioonidest ja poliitikast. Samuti peame me vaatama tulevikku.

Pärast Brexitit on EL oma 440 miljoni kodanikuga jätkuvalt üks maailma liidritest, kes kuulub suurimate majandusjõudude hulka. Ühendkuningriik on olnud ELi liige 45 aastat. Meil on temaga ühised väärtused ja palju ühiseid huvisid. Ühendkuningriik on G7 ja ÜRO Julgeolekunõukogu liige ning temast võib saada ELile oluline partner nii majanduslikus kui ka strateegilises plaanis. Praeguses geopoliitilises kontekstis on meie huvides mitte üksnes suurendada ELi rolli maailmas, vaid ka teha Ühendkuningriigiga lähedase partnerina koostööd.

Kuidas peaksime uue partnerluseni jõudma?

Esiteks tuleb tagada, et Ühendkuningriigi lahkumine toimub nagu kord ja kohus. Väljaastumislepingu suhtes on 80% ulatuses kokku lepitud. Me kaitseme enam kui 4 miljoni Ühendkuningriigis elava ELi kodaniku ja ELis elavate brittide õigusi. See oli meie esmane prioriteet ja Euroopa Parlament näitas selles küsimuses üles erilist valvsust. Samuti on Ühendkuningriik nõustunud täitma kõiki ELi liikmena võetud finantskohustusi. 21 kuu pikkune üleminekuperiood annab ettevõtetele ja ametiasutustele aega uue olukorraga kohaneda, kuna Ühendkuningriik jääb kuni 2020. aasta 31. detsembrini ELi ühtse turu ja tolliliidu liikmeks.

Aga 80% ei ole 100%. Endiselt tuleb jõuda kokkuleppele olulistes küsimustes, nagu geograafiliste tähiste kaitse. See ELi tähis kaitseb kohalikke põllumajandus-ja toidukaupu, nagu Šoti viski või Parma juust, ning on toonud märkimisväärset kasu Euroopa talunikele ja tootjatele. Lahendused tuleb leida konkreetsete Ühendkuningriigi alade – nagu tema suveräänsed baasipiirkonnad Küprosel ja Gibraltar – küsimuses, mille üle Hispaania ja Ühendkuningriik praegu kahepoolseid läbirääkimisi peavad.

Suurim Brexitist tulenev risk on seotud Iirimaa saarega. Me peame tagama, et Brexiti tõttu ei alustata Iirimaa ja Põhja-Iirimaa vahel ranget piirikontrolli ja et säilib Belfasti kokkulepe, mille tulemusena saabus Põhja-Iirimaale rahu ja stabiilsus. Praegu toimub Iirimaa ja Põhja-Iirimaa vaheline koostöö ja suhtlus ELi ühtses raamistikus. Kuna enne 2018. aasta sügist pole teada, milliseks tulevased suhted kujunevad, peab väljaastumisleping sisaldama kaitsemeetmel põhinevat lahendust. Ühendkuningriik on sellega päri ning nii tema kui ka EL on öelnud, et tulevaste suhete raames võidakse kaitsemeetmel põhinev lahendus asendada parema lahendusega. EL on teinud ettepaneku, et Põhja-Iirimaa jääb seoses kaupade ja tolliga samasse regulatiivsesse alasse nagu ülejäänud EL. Me oleme valmis oma ettepaneku teksti koostöös Ühendkuningriigiga parendama.

Teiseks peame me kokku leppima oma tulevaste suhete tingimustes.

Olgem ausad, kuna Ühendkuningriik on otsustanud ühtselt turult lahkuda, ei saa ta majanduslikus plaanis ülejäänud ELile enam sama lähedaseks jääda. Ühendkuningriik soovib lahkuda meie ühisest regulatiivsest alast, kus inimesed, kaubad, teenused ja kapital vabalt ühest riigist teise liiguvad. See on majanduslik vundament, millele EL püstitati, ning Euroopa Ülemkogu – 27 riigipead või valitsusjuhti – , samuti Euroopa Parlament on korduvalt meelde tuletanud, et seda majanduslikku vundamenti ei tohi kõigutada.

Ühtse turu hüved on Ühendkuningriigile hästi tuttavad. Ta on viimase 45 aasta jooksul osa võtnud meie eeskirjade kujundamisest. Aga sellest hoolimata õõnestaksid mõned Ühendkuningriigi ettepanekutest ühtset turgu, üht ELi suurematest saavutustest. Ühendkuningriik tahab säilitada meievahelise kaupade vaba liikumise, ent mitte inimeste ja teenuste vaba liikumist. Samuti kavatseb ta kohaldada ELi tollieeskirju ELi õiguskorra alla kuulumata. Ühendkuningriik tahab niisiis võtta tagasi oma suveräänsuse ja kontrolli oma seaduste üle ning me austame tema soovi, ent ta ei saa nõuda, et EL kaotaks kontrolli oma piiride ja seaduste üle.

Siiski olen ma veendunud, et läbirääkimiste tulemus võib olla positiivne. Olemas on võimalus pidada kinni ELi põhimõtetest ning luua uus ja ulatuslik partnerlus. Euroopa Ülemkogu tegi juba märtsis sellesisulise ettepaneku. EL on pakkunud välja vabakaubanduslepingu, mille raames kehtiksid nullmääraga tollitariifid ja puuduksid kaupade koguselised piirangud. Tema ettepanekute hulgas olid näiteks tihe tolli- ja õigusloome alane koostöö ning juurdepääs riigihangete turgudele.

Julgeoleku vallas on ELi sooviks tihe koostöö, et kaitsta meie kodanikke ja demokraatlikku ühiskonda. Me peaksime aluse panema tulemuslikule jälitus- ja muu teabe vahetamisele ning tagama meie õiguskaitseorganite koostöö. Me peaksime tegema koostööd võitluses kuritegevuse, rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu. Terroristide ja kurjategijate parema jälitamise ja kindlakstegemise eesmärgil saame koostööd teha DNA-andmete, sõrmejälgede ja lennureisijate broneeringuinfo vahetamise vallas. Samuti oleme valmis arutama kiire ja tulemusliku väljaandmise mehhanisme, millega oleksid tagatud kahtlustatavate menetlusõigused.

Kui Ühendkuningriik sellest aru saab ja kui leiame kiiresti lahenduse veel lahendamata väljaastumisküsimustele, sealhulgas kaitsemeetmel põhineva lahenduse seoses Iirimaa ja Põhja-Iirimaaga, olen ma veendunud, et me suudame luua ELi ja Ühendkuningriigi vahel enneolematult ulatusliku ja tiheda partnerluse.

Artikkel ilmus 02.08.2018 ajalehes Postimees

Leave a Reply