Archive for ’Uncategorized’

Järgmine Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik on Soome

Neljapäev, juuni 27th, 2019

Alates 1. juulist saab Euroopa Liidu eesistujariigiks Soome, kes võtab teatepulga üle praeguselt eesistujalt Rumeenialt. ELi eesistuja määratakse rotatsiooni korras ning see vahetub iga poole aasta tagant. Eesistujariik vastutab Euroopa Liidu Nõukogu töö korraldamise eest ning juhatab nõukogu koosolekuid ja istungeid, aidates nõnda tagada Euroopa Liidu töö järjepidevuse. Eesistumise ajal tehakse koostööd kolmest järjestikusest eesistujariigist koosnevas rühmas ehk eesistujariikide kolmikus. Praeguses kolmikus oli esimene Rumeenia, kellele järgneb nüüd Soome ning uuest aastast on kord Horvaatia käes.

Read the full entry

Kuidas valitakse Euroopa Komisjonile uut juhti?

Kolmapäev, juuni 19th, 2019

Sellel neljapäeval ja reedel (20.-21. juuni) kogunevad ELi riigipead Brüsselis Euroopa Ülemkogu istungile, et leida sobiv järglane senisele Euroopa Komisjoni presidendile Jean-Claude Junckerile ja neljale teisele ELi institutsiooni juhile. Huvi komisjoni presidendi ametikoha vastu on suur ning panused kõrged. Aga kuidas ikkagi leitakse see ELi võtmeisik?

Read the full entry

Euroopa Liit sellel nädalal: 17. – 23. juuni 2019

Esmaspäev, juuni 17th, 2019

Nädala olulisimaks kohtumiseks on Euroopa Ülemkogu kohtumine 20.-21. juunil, kus EL riigijuhid plaanivad heaks kiita ELi järgmise viie aasta strateegilise tegevuskava, mille alusel koostatakse teiste ELi institutsioonide tööprogrammid, ning otsustada, kellest saavad järgmiseks viieks aastaks ELi institutsioonide juhid. 

Read the full entry

Euroopa Liit sellel nädalal 3. – 9. juuni 2019

Esmaspäev, juuni 3rd, 2019

Sellel nädalal avalikustab Euroopa Komisjon oma iga-aastased poliitikasoovitused liikmesriikidele. Soovitused hõlmavad nii eelarveseisu, sotsiaal- kui majanduspoliitikat. Lisaks külastavad Eestit kaks Euroopa Komisjoni peadirektorit – kliimameetmete peadirektoraadi peadirektor Petriccione ja struktuurireformi tugiteenistuse peadirektor Verwey.

Üritused Eestis

4. juunil on Eestis visiidil Euroopa Komisjoni kliimameetmete peadirektoraadi peadirektor Raffaele Mauro Petriccione, kes arutab erinevate huvigruppidega Euroopa pikaajalist kliimastrateegiat.

6. juunil külastab Eestit Euroopa Komisjoni struktuurireformi tugiteenistuse peadirektor Maarten Verwey, et tutvustada Eesti riigisektorile komisjoni võimalusi toetada erinevaid reforme.

8.-9. juunil on Euroopa Komisjoni Eesti esindus kohal Rakveres Kreisilaadal.

Euroopa Liidu institutsioonid

Euroopa Komisjon

5. juunil avalikustab komisjon iga-aastased poliitilised soovitused Eestile ja teistele liikmesriikidele riigi konkurentsivõime tõstmiseks ja majanduse turgutamiseks.

6. juunil avaldab komisjon oma hinnangu Eesti ja teiste liikmesriikide suplusvee kvaliteedile.

Euroopa Liidu Nõukogu

Euroopa Parlamendi VIII koosseis on oma töö lõpetanud. Uue koosseisu esimene istung toimub 2. juulil.

EL ja Eesti

Riigikogu XIV täiskogu töönädala info leiate siit.

4. juunil kohtub Euroopa Komisjoni kliimameetmete peadirektoraadi peadirektor Raffaele Mauro Petriccione Riigikogu keskkonnakomisjoni, Euroopa Liidu asjade komisjoni, sotsiaalkomisjoni ja majanduskomisjoni liikmetega, et arutada Euroopa pikaajalist kliimastrateegiat.

7. juunil tutvustab Euroopa Komisjoni Eesti esinduse asejuht Katrin Höövelson Euroopa Liidu asjade komisjonis Euroopa Komisjoni riigipõhiseid soovitusi Eestile. Komisjon arutab ka Brexiti hetkeseisu.

9.-10. juunil kohtub Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Anneli Ott Varssavis oma Läti, Leedu ja Poola kolleegidega.

Vabariigi Valitsuse detailse nädalakava leiate siit.

Eurooplased valisid ühise tugeva Euroopa

Esmaspäev, mai 27th, 2019
Valimiste fotoboks europarlamendi Brüsseli hoone juures.

Keit Kasemets, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht

1. Valimisaktiivsuse suur kasv näitab, et seekordsed valimised olid eurooplastele olulisemad kui kõik varasemad. Üle 25 aasta käis Euroopa Parlamenti valimas enamik valimisõiguslikest Euroopa Liidu kodanikest. Keskmine valimisaktiivsus oli 50,5%. See on märkimisväärselt rohkem kui kahel viimasel korral, mil valimisaktiivsus oli 42%. Kui vaadata ka seda, et esimest korda Euroopa Parlamendi valimiste ajaloos üldse (alates 1979) valimisaktiivsus tõusis, on päris kindel, et Euroopa Liidu areng läheb inimestele korda. Eurooplased ei valinud Euroopa Liidu vastu või nõrgema liidu poolt. Välja tulid need, kes tahavad ühist ja tugevat Euroopat, kus riigid lahendavad suuri probleeme ühiselt.

2. Kaks suurt üleeuroopalist erakondade fraktsiooni kaotasid hääli nagu oli ennustatud. Praeguseks avaldatud lõplike tulemuste (22 riiki) ja lävepakuküsitluste (6 riiki) järgi on mõlemad fraktsioonid 37 koha võrra väiksemad. Kahe peale jääb neil uues parlamendi koosseisus häälteenamusest 46 kohta puudu. Need kohad ei läinud aga sugugi vaid euroskeptikutele.

3. Parlamendifraktsioonidest olid suurimad võitjad ALDE/EnMarche (+39). Salvini ja LePeni erakondade poolt veetav euroskeptikute fraktsioon (+35) ja rohelised (+16). Lisaks kahele suurele kaotas märkimisväärselt kohti samuti euroskeptiline vasakliit (-14).

4. Rohelised tegid väga hea tulemuse Lääne-Euroopa riikides. Liberaalid olid traditsiooniliselt edukad väiksemates riikides (Skandinaavia, Holland, Sloveenia) aga ka Prantsusmaal, Ühendkuningriigis ja Saksamaal. Kõigis neis oldi varem pigem varjusurmas ja nähti vaeva künnise ületamiseks.

5. Tugevalt Euroopa-meelsed jõud said seljavõidu mitmes riigis, kus ennustati pigem tasavägist heitlust toetajate ja vastaste vahel, või vähemalt euroskeptikute tugevat tulemust. Näiteks Hollandis, kus sotsiaaldemokraadid said Euroopa Komisjoni praeguse asepresidendi Frans Timmermansi juhtimisel lausa 6 kohta, liberaalid peaminister Rutte juhtimisel 4, konservatiivid 4, rohelised 3 ja ainus tugev euroskeptiline jõud 3 kohta. Kunagine ELi-vastaste staar Geert Wilders jäi parlamendist sootuks välja. Või Sloveenias, kus euroskeptikud ei saanud ühtegi kohta. Samuti Taanis ja ka Soomes, kus Põlissoomlased jäid oma hiljutisele parlamendivalimiste tulemusele kõvasti alla.

6. Kuna Salvini/LePeni fraktsiooniga liitus erakondi, kes olid varem teistes fraktsioonides, ei ole kogu nende kasv seotud suurema toetusega, vaid pigem skeptikute ümberpaigutumisega. Paremäärmuslikud skeptikud said kokku juurde vaid 17 kohta. Euroskeptikud kokku said juurde vaid 3 kohta. Oma tehti ära mõningates suurtes riikides. Itaalia, Poola. Ka Ungaris. Prantsusmaal LePen küll võitis aga ei saanud rohkem kohti ega toetust võrreldes eelmiste Euroopa Parlamendi valimiste tulemusega (ka siis Rahvusrinne võitis), n.-ö kollavestide liikumisest ja ärevast olukorrast riigist ei võidetud midagi. Austrias kaotas paremäärmuslik Austria Vabaduspartei skandaali tuules ühe koha (neljalt kolmele). Paremäärmuslased valitsusest välja visanud Kurz sai juurde kaks kohta ja võitis valimised 7 kohaga (34,9%).

7. Eestlased valisid sarnaselt Euroopaga ühise tugeva Euroopa Liidu poolt. Kolm suurt Euroopa erakondade fraktsiooni saavad esimese hooga 80% Eesti saadikukohtadest. Pärast Brexitit kuus kohta seitsmest. Sotsiaaldemokraadid saavad meilt ühe koha lisaks, ALDE saadikute arv jääb samaks ja konservatiivid peavad tugevnemist veel ootama jääma.

8. Euroskeptilisse liikumisse panustame ühe kohaga. Eks skeptikutele antud 12,7% ja üldine valimistulemus peegeldab ka eestlaste üldist positiivset suhtumist Euroopa Liitu.

9. Eesti valimistulemusi saab tõlgendada mitmeti. Neid saab vaadata testina moodustatud valitsuse toetusele, mis näitab tugevat opositsiooni ülekaalu (4:2). Kuid saab tõlgendada ka nii, et valiti kas tugeva Euroopa ja Euroopa põhiväärtuste poolt või vastu. Reformierakond ja sotsid (programmiliselt ka Keskerakond) on ühise ja tugeva Euroopa poolt. Reformierakond ja sotsid tugevalt Euroopa põhiväärtuste poolt. Ja Euroopa edasise arengu poolt.

10. Tulemusi saab vaadata ka nii, et Euroopa Parlamendi valimised on Eestis ainsad osaliselt isikuvalimised (üle-eestilised lühikesed nimekirjad), kus eestlased usaldavad välispoliitikas ja Euroopa asjades end tõestanud poliitikuid. Valitute hulgas on üks endine peaminister, kolm endist välisministrit, üks Euroopa Parlamendi saadik. Enamik neist pole lihtsalt kogenud, vaid on aidanud Euroopat Eesti esindajatena konstruktiivselt ja positiivselt arendada. Ka kaitseväe juhataja töös on rahvusvaheline mõõde ülioluline. Kõik kandidaadid oma pädevust Euroopa asjades ka kampaania ajal rõhutasid.