Digitaalse ühtse turu võimalused ja tõkked

12. May 2017

Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip (paremal), teaduse ja innovatsioonivolinik Carlos Moedas ja konkurentsivolinik Margrethe Vestager mängivad „Pokémon Go’d“. Foto: Shutterstock

Digitaalse ühtse turu idee on lihtne: kaotada tõkked ja piirangud, mis endiselt digimaailmas valitsevad. Paljud uuenduslikud ideed pole seni veel tuult tiibadesse saanud.

Euroopa Liidu ühtne turg toob juba pikemat aega inimestele kasu füüsilises maailmas, kuid netiavarustes põrkuvad nii tarbijad kui ka tehnoloogiaettevõtted ja idufirmad igas riigis kehtivate erinevate õigusaktidega. Sedasorti piirangud on niivõrd suured, et paljud uuenduslikud ideed ei saa tuult tiibadesse ning euroliidus jääb sellest tulenevalt saamata igal aastal umbes 415 miljardit eurot. Toimiv digitaalne ühtne turg tähendaks igal aastal ka sadu tuhandeid uusi töökohti.

Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip on euroliidu turu digitaalselt ühendamisega tegelenud 2014. aasta novembrist. Mais 2015 esitas ta avalikkusele tegevuskava, mis koosnes 16 algatusest, ning nüüdseks on kõik plaanitud ettepanekud komisjoni poolt ka esitatud. 23. märtsil esitati viimasena riikidevahelise e-teenuste infovahetuse soodustamise kava. Suurtest algatustest oli viimane samm 2017. aasta algul esitatud andmepõhise majanduse pakett. Seega, paberil on digitaalne ühtne turg juba käeulatuses, kuid nüüd on vaja, et liikmesriigid panustaks ka ideede elluviimisse. Järgneva kahe aasta jooksul on äärmiselt oluline roll kõigi liikmesriikide ministritel ning Euroopa Parlamendil, et digitaalne ühtne turg ka tegudes ellu viia.

Rändlustasud kaovad lõplikult

Andrus Ansipi ametiajal on digiteemades üks olulisemaid murdepunkte rändlustasude lõplik kaotamine. Kahtlemata võib seda lugeda digitaalse ühtse turu võiduks ja tähtsaimaks muudatuseks reisiva inimese igapäevaelus, et rändlustasud on alates 15. juunist 2017 möödanik. See ei puuduta vaid reisihimulisi – Eestistki käib tuhandeid inimesi iga nädal kas Soomes tööl või Lätis poes. Enam ei pea nad kartma lisakulutusi, kui kasutavad mujal Eesti operaatorfirma teenuseid. Veebruaris – pärast kümme aastat kestnud arutelusid ja läbirääkimisi jõudsid Euroopa Liidu institutsioonide esindajad kokkuleppele andmeside hulgihindades, mis oli eeldus Euroopa Liidus rändlustasude kaotamiseks. See tähendab, et kui siiani on paljud vältinud reisides mobiili kasutamist hirmutavalt kõrgete hindade ja hilisemate suurte arvete tõttu, siis 15. juunist alates kehtib tarbijale koduriigi tariif ilma lisatasuta.

Küberturvalisus

 Tänavu sügiseks koostab Euroopa Liit uue küberstrateegia, mille keskmes on küberruumi parem kaitse asjade interneti ehk värkvõrgu puhul. 2013. aasta Euroopa Liidu küberjulgeoleku strateegias pole sellest silpigi, samas kui 2020. aastaks on maailmas värkvõrku ühendatud üle 50 miljardi eseme. Küberruumi kaitseks tuleb värkvõrku ühendatud asjadele kehtestada elementaarsed turvastandardid.

“Praegu ühendatakse võrku ka seadmeid, millel sootuks puudub turvakaitse. Tihti jätavad inimesed võrku ühendatavate asjade turvakoodid muutmata. Samasuguse loomulikkusega, nagu aeg-ajalt käsi peseme, tuleks ka tarkvara uuendada, õigel ajal salasõnu vahetada, neid hästi hoida, mitte kasutada ebaturvalisi seadmeid jne,” rääkis Ansip hiljuti Eesti Päevalehele antud intervjuus. “Euroopas on olukord päris kirju: osas riikides on kübervõime väga tugev, aga osas on küberturbe intsidentide lahendamise üksused (CERTid) väga algelised. Küberkuritegevus areneb ja head jõud ei pea ainult suutma ohtudele vastu seista, vaid neid ka ennetada ja välistada.”

Mullu allkirjastas Euroopa Komisjon tööstusega küberjulgeoleku avaliku ja erasektori partnerluse: eesmärk on koguda 2020. aastaks eeldatavasti 1,8 miljardi euro ulatuses investeeringuid küberjulgeolekusse. Lisaks võeti vastu küberjulgeoleku direktiiv, mis näeb ette küberohtudele kiirelt reageerimiseks Euroopa Liidu ülese juhtumite lahendamise üksuste võrgu loomist. Samuti on käimas Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) rolli ja ülesannete ümberhindamine ning lisaks on eesmärk välja arendada küberjulgeoleku standardid ja sertifikaadid, et kasutajatel oleks parem ülevaade näiteks sellest, kas nende värkvõrgu seadmed, nagu printerid jms, on korralikult kaitstud.

Andmete vaba liikumine

Digiajastul on ühtse turu toimimiseks tähtis mitte ainult kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste piiranguteta vaba liikumine, vaid ka andmete vaba liikumine. Komisjon lähtub põhimõttest, et inimeste jaoks peab olema piiride ületamine veebis sama lihtne kui päris elus. Aasta alguses tegigi komisjon ettepaneku poliitiliste ja õiguslike lahenduste kohta, mille abil antakse hoogu Euroopa Liidu andmepõhisele majandusele, sest liidus on praegu palju põhjendamatuid õiguslikke ja halduspiiranguid andmete piiriülesele vabale liikumisele. Sel aastal esitletakse liikmesriikidega tehtud konsultatsioonide tulemusi, millele järgnevad konkreetsemad ettepanekud.

Raadiosagedused ja 5G võrk

Aastal 2020 on mobiilse interneti kaudu toimuva andmevahetuse maht ligikaudu kaheksa korda suurem kui praegu. Selline ühenduvus sõltub raadiosagedusest – traadita side olulisest, kuid piiratud ressursist.

Detsembri keskel leppisid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku, kuidas koordineerida 700 MHz sagedusala kasutamist, et viia mobiilse interneti teenused kõigi eurooplasteni ning kasutada neid uutes piiriülestes rakendustes. Samuti aitaks see kaasa innovaatiliste teenuste osutamisele euroliidus, näiteks võrku ühendatud autode, telemeditsiini ja arukate linnade laiemale levikule. See lihtsustaks ka 5G võrgu kasutuselevõttu alates 2020. aastast.

Nõudlus nutitelefonides ja tulevastes 5G seadmetes kasutatava traadita ühenduse järele kasvab kogu aeg. Kuna raadiosagedused ei tunne piire, peab sageduste vabastamise ajastamine olema häirete vältimiseks Euroopa Liidu tasandil paremini koordineeritud.

Kokkuleppe tulemusena tuleb 700 MHz sagedusala anda kõigis ELi riikides hiljemalt 30. juuniks 2020 mobiilsideoperaatorite käsutusse ja kasutada seda traadita lairibaside osutamiseks.

Teiseks on alla 700 MHz (470–694 MHz) sagedusalal pikaajaliseks prioriteediks kuni 2030. aastani ringhäälinguteenuste osutamine. Vastukaaluks on igal liikmesriigil võimalus kohaldada paindlikumat lähenemisviisi sageduste alternatiivse kasutuse suhtes, näiteks mobiilsetes multimeediateenustes, vastavalt sellele, kui ulatuslikult on maapealne digitelevisioon (DTT) kõnealuses riigis kasutusele võetud.

Digioskused ja -võimalused

Eurooplastel aitab end digioskustes harida isegi internetihiid Google. Just see kõigile eelkõige otsingumootori ja e-posti keskkonnana tuntud firma toetab omapoolse koostööga komisjoni algatust, mille eesmärk on arendada kõigi kodanike digioskusi ja luua töökohti. Sisuliselt tähendab see ühiskonna digimaailmast tulenevateks muutusteks paremini ettevalmistamist. Andrus Ansipi sõnul on selge, et kõik inimesed ei tervita digitaliseerumist – robootika ja automatiseerituse areng mõjutab pea kõigi meie töökohti ja -harjumusi kuni selleni välja, et inimesed kardavad töö kaotamise pärast. “Jah, kindlasti mõned funktsioonid automatiseeritakse. See juhtub. Aga samasuguseid hirme töökohtade kadumisest tundsid inimesed näiteks tööstusrevolutsiooni ajal, mille puhul pikas plaanis oli tegelikult tegemist hoopis miljonite töökohtade juurdeloomisega.”

Tänavu kevadel esitleti üht konkreetset projekti digivõimaluste arendamiseks − järgmisest aastast kuni 2020. aastani on plaanis pakkuda kuni kuuele tuhandele bakalaureusekraadiga noorele spetsialistile piiriülese praktika võimalust. Sellise projekti eesmärk on uurida, kui suur on õppijate ja ettevõtete huvi viie kuni kuue kuu pikkuse tasustatava praktika vastu. Praktika võib toimuda kas spetsiifilisemates valdkondades, nagu küberjulgeolek, suurandmed, kvanttehnoloogia ja tehisintellekt, või üldisemates valdkondades, nagu veebikujundus, veebipõhine turundus ja tarkvaraarendus.

Eesti on digiarengus endiselt esirinnas

*Euroopa Komisjoni 2017. aasta digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI) tulemuste põhjal on Eesti digiarengu poolest 28 Euroopa Liidu liikmesriigi hulgas üheksandal kohal ja kuulub hästi toimivate riikide rühma.

*Komisjon tõi välja, et Euroopa Liit teeb küll edusamme, kuid digilõhe valdkonna tipposalejate ja kehvemate tulemustega riikide vahel on ikka liiga suur.

*Eesti on veebis pakutavate avalike teenuste vallas Euroopa liider ning Euroopa Liidu keskmist ületatakse digitaalsete oskuste ja kodanike internetikasutuse poolest.

*Eestis on tugev mobiilse lairiba kasutus, kuid lairiba püsivõrgu levik on vaatamata möödunud aasta saavutustele väike.

*Eesti peamine probleem on ettevõtluse digiteerimine, mis jääb Euroopa Liidu keskmisest maha. Selle peamine põhjus on madalad näitajad teabe elektroonilises jagamises ning sotsiaalmeedia ja raadiosagedustuvastuse (RFID) kasutamises.

Tekst: Maarja Hein

Tags:

Leave a Reply