Euroopa kalender 15.–22.1 – Eesti panus ELi rändepoliitikasse on tõsiseltvõetav

15. Jan 2018

Euroopa Komisjoni esinduse juhi Keit Kasemetsa nädala ettevaade

Eeldatavalt sel reedel jätkab Riigikogu ELi asjade komisjon arutelu selle üle, kas Eesti vabatahtlik otsus asustada kahe aasta jooksul Türgi pagulaslaagritest Eestisse ümber 80 inimest on piisavalt või liiga ambitsioonikas. Eelmisel reedel alanud arutelu jätkamine on teatud mõttes asjaolude kokkulangemine. Ühelt poolt on selge, et tegemist on poliitilise teemaga (nagu tegelikult enamiku Euroopa Liidu teemade puhul) ja on igati asjakohane, et parlamendiliikmetega arutavad võimalikke valikuid ja kohustusi valitsuse liikmed, mitte ametnikud. Seda enam, et pagulaskriisi harjal täiendati välismaalaste seadust sättega, mis kohustab valitsust ümberpaigutamise ja ümberasustamise otsused ELi asjade komisjoniga kooskõlastama. Ent olukorras, kus siseminister oli puhkusel ja alalised komisjonid, millelt ka arvamust küsiti, valitsuse seisukohta toetasid, ei olnud see konkreetne number ka ilmtingimata peaministri tasemel arutamist vajav küsimus. Olulisem on vaadata tervikut.

Sisuliselt on Eesti panus ELi rändepoliitikasse liikmesriigina, ja eesistujana, olnud tõsiseltvõetav. Vabatahtlik ümberasustamine on mitmest hoovast koosneva rändepoliitika üks osa, mille eesmärk on võtta inimsmugeldajatelt motivatsioon inimesi illegaalselt ELi toimetada. Need, kes varjupaigataotluse kriteeriumitele vastavad, valitakse välja juba pagulaslaagrites (Türgis, Liibüas ja mujal) ja toimetatakse seaduslikult ELi. Teistel, näiteks majandusmigrantidel, pole mõtet proovidagi. Tegemist ei ole ümberpaigutamisega, kus riikide vahel jagatakse juba ELi jõudnud inimesi. Kindlasti pole õige nimetada Eesti vabatahtlikku otsust pagulaskvoodiks. Tegemist on vabatahtliku meetmega, mis aitab ebaseadusliku rände survet ELi piiridel vähendada ja säästab elusid.

Riikide panus vabatahtlikku ümberasustamisse on erinev. Euroopa Komisjon pidas reaalseks asustada aastatel 2018–2019 ELi ümber 50 000 inimest. Tänaseks on oma vabatahtlikest otsustest teada andnud 18 riiki ja nende järgi asustatakse ümber üle 39 500 inimese. Kõige suurema panuse annab Prantsusmaa 10 200 inimesega, Rootsi soovib vastu võtta 8750 ja Ühendkuningriik 7800 inimest. Saksamaa otsus ootab koalitsiooniläbirääkimiste lõpulejõudmist.

Võrreldes naabrite ja teiste väiksemate riikidega, on Eesti otsus igati arvestatav. Meist vähem võtavad inimesi vastu näiteks Küpros, Malta, Leedu ja Sloveenia. Samas suurusjärgus on Bulgaaria, Rumeenia, Horvaatia ja Luksemburgi otsused. Euroopa Komisjon toetab iga inimese ümberasustamist 10 000 euroga.

ELi rändepoliitika toetub kolmele sambale, lisaks ümberasustamisele veel piiride kaitsele ja olukorra parandamisele (ja inimeste aitamisele) päritoluriikides, ennekõike siis Aafrikas. Ümberasustamisel on mõtet ainult siis, kui ka teised meetmed toimivad. Sellesse, et need üha paremini toimivad, andis oma eesistumise ajal suure panuse ka Eesti. Rändesurve on 2017. aasta teisel poolel oluliselt vähenenud.

Kui Eesti eesistumise alguses oli terendamas suur kriis, sest Vahemere keskosa rändeteed ei suudetud kontrollida ja surve Itaaliale oli suur, siis aasta lõpuks kujunes sealtkaudu ELi jõudnud inimeste arv väiksemaks, kui see oli enne rändekriisi algust 2014. aastal. Sisserände vähenemine oli paljuski konkreetse tegevuskava tulemus. See tegevuskava, mis hõlmas ka piirikontrolli tugevdamist ja olukorra parandamist Aafrikas, lepiti kokku juuli alguses Eesti eesistumise esimesel ministrite mitteametlikul kohtumisel. 2017. aasta teisel poolel viidi see eesistuja ja komisjoni koostöös ellu.


Kuigi palju on veel teha, on ka ebaseaduslike sisserändajate koguarv jõudsalt vähenemas.

Piirivalvesse ja väljaspool ELi toimuvasse tegevusse panustavad lisaks Euroopa Komisjonile kõik riigid, nii rahaliselt kui ka inimressurssidega.

– Pagulaskriisi ajal loodud Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametit on järk-järgult tugevdatud. Täna töötab ametis ligikaudu 1400 piirivalvurit, neist 742 Kreekas, 137 Bulgaarias, 322 Itaalias, 91 Lääne-Balkanil ja 79 Hispaanias. Need piirivalvurid on lähetatud erinevatest riikidest, sh Eestist. Lisaks on moodustatud 1500 piirivalveametnikust koosnev kiirreageerimisreserv, mida on võimalik kasutada uu(t)e kriisi(de) puhkemisel. 14 riiki panustavad ka tehnikaga, kasutuses on 53 sõidukit, 33 lennukit ja 78 laeva.

– Olukorda päritoluriikides parandatakse Aafrika usaldusfondi kaudu. Sellesse on riigid eelmise aasta 6. detsembri seisuga panustanud 315 miljonit eurot. Eesti 1,45 miljoni euro suurune panus on jällegi nii meie naabrite kui ka teiste väiksemate riikidega võrreldes igati arvestatav.

– Kogu Euroopa Liidu rändepoliitika rahastus aastatel 2015–2018 on 22 miljardit eurot, sealhulgas 12,4 miljardit eurot väljaspool ELi. Suurim prioriteet sealjuures on tagasipöördumiste rahastamine, millele kulub ka suurim summa – 1,6 miljardit eurot.


Rändepoliitika on ka Bulgaaria eesistumise üks peamisi prioriteete.

I Euroopa Liidu masinavärk

Euroopa Parlament peab sel nädalal istungi Strasbourgis. Muu hulgas võtavad komisjoni president Jean-Claude Juncker ja Eesti peaminister Jüri Ratas seal homme (16.1) kokku Eesti eesistumise saavutused ja Bulgaaria peaminister Boyko Borissov tutvustab ülehomme (17.1) Bulgaaria eesistumise prioriteete. Ametlikud ministrite kohtumised algavad järgmisel nädalal.

II Olulised kuupäevad ja tähtajad

Teisipäeval, 16. jaanuaril avaldab komisjon ringmajanduse paketi uuenduse, mille olulisim osa on plastistrateegia. Plastiprobleem on kliimamuutuste järel ehk isegi teine globaalne keskkonnaprobleem. Euroopa toodab aastast 49 miljonit tonni plasti, millest taaskasutatakse vaid 30%. Peamised sammud olukorra parandamiseks on eesmärk taaskasutada aastaks 2030 kogu toodetud plast, mikroplatsi keeld, eelnõu plasttoodete vähendamiseks, sammud biolaguneva plasti kasutamise suurendamiseks.

Kolmapäeval, 17. jaanuaril esitleb komisjon tulevikuõppe paketti. Paketti üheks osaks on digitaalse hariduse tegevuskava, mis keskendub sellistele teemadele nagu digitaalsest meediast arusaamise oskus, küberhügieen ja andmeharidus.

Neljapäeval, 18. jaanuaril avaldab komisjon käibemaksupaketi, mis suurendab riikide võimalusi käibemaksuerandite määramisel.

III Komisjoni esinduse mured ja rõõmud

Euroopa Liidu Majas toimub kolmapäeval, 17. jaanuaril Avatud Eesti Fondi eestvedamisel algatuse “Re-energising Europe: a Package Deal for the EU27” lõpparuande esitlus. Aruannet esitleb Euroopa Poliitika Keskuse analüütik Yann-Sven Rittelmeyer. Sellele järgneb arutelupaneel, kus saavad sõna mõttekeskuse Political Capital juht ja analüütik Péter Krekó, veebruari algusest Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse alla kuuluvat Eesti Välispoliitika Instituuti juhtima suunduv Kristi Raik ning teada-tuntud euromõtlejad ning -eksperdid Hannes Rumm ja Ahto Lobjakas.

Leave a Reply