Tanel Kiik: eestlased usaldavad vaktsiine kõrgelt

20. Jan 2021

Sotsiaalminister Tanel Kiik, kuidas on välja näinud koostöö EL liikmesriikidega vaktsiini ostmisel?

Ühiselt tegutsemine võimaldab kõigil ELi liikmesriikidel esimesel võimalusel pakkuda oma elanikele vaktsineerimise võimalust COVID-19 vastu. Kindlasti on Euroopa Liit läbirääkimiste laua taga paremas positsioonis, kui oleks mistahes liikmesriik eraldi, sest ELi turg tervikuna on arvestatav kogu maailma mastaabis ning kaasatud on ka parimad eksperdid. ELi ühishankes on kõik liikmesriigid algusest peale aktiivselt osalenud. Ühishanke käigus läbi räägitud eelostulepingutega liitumine on tulnud ära otsustada valdavalt viie tööpäeva jooksul. See on olnud väga pingeline ning praktikas tähendanud, et viie tööpäeva jooksul on tulnud läbi rääkida ja otsustada lepingutega liitumine nii tervisevaldkonna sees kui Vabariigi Valitsuses. Liikmesriikidevaheline koostöö ja infovahetus on olnud ühishanke jooksul  väga operatiivne ning üksteise soove arvestav.

ELi on palju kritiseeritud vaktsiinide liiga aeglase kasutuselevõtu pärast. Kui põhjendatud on see kriitika, kas Eesti oleks siin saanud midagi teisiti teha?

Esimene vaktsiin sai Euroopa Liidus müügiloa 21. detsembril ehk vahetult enne jõule. 26. detsembril jõudis Eestisse esimene tarne ja 27. detsembril alustasime tervishoiuasutustes vaktsineerimist. Pühade järel on vaktsineerimine oluliselt hoogustunud ning 15. jaanuari õhtuks oli esimese doosiga vaktsineeritud enam kui 17 000 inimest. Jätkame vaktsineerimist vastavalt COVID-19 vaktsineerimise plaanile Eestisse jõudvate tarnekoguste piires. Kindlasti kiireneb vaktsineerimine oluliselt, kui lisaks Pfizer-BioNTechi ja Moderna vaktsiinile saavad ELi müügiloa ka järgmised vaktsiinid.

Kui võrrelda nende inimeste osakaalu, kes umbusaldavad COVID-19 vaktsiini, siis kuidas Eesti võrdluses teiste Euroopa riikidega paistab?

Eesti inimeste teadlikkus ja usaldus vaktsineerimise suhtes on üldiselt kõrge. Üle 93% inimestest on enamiku vaktsineerimiste puhul vastavalt immuniseerimiskavale vaktsineeritud. Samuti on aasta-aastalt kasvanud  gripivastane vaktsineerimine.

Sotsiaalministeerium on alates augustist kord kuus uurinud inimeste valmisolekut vaktsineerida COVID-19 vastu. Detsembri lõpu seisuga oli valmis end kohe vaktsineerima 50% vastajatest, 21% ei osanud veel seisukohta võtta ja 29% ei olnud valmis end vaktsineerima (sh 18% ei usalda uut vaktsiini, 7% ei pea COVID-19 vastu vaktsineerimist vajalikuks ning 4% on põhimõtteliselt vaktsineerimise vastu). Vaktsineerimise valmisolek on kõrgem meeste ja vanemate kui 65-aastaste seas ning madalam eelkõige naiste ja 25-49-aastaste elanike seas. Inimeste ettevaatlikkus ja küsimused uue vaktsiini kohta on samas täiesti mõistetavad. Kodumaise vaktsineerimiskogemuse ja teavitustegevuse lisandumisel inimeste usaldus COVID-19 vaktsineerimise suhtes kindlasti kasvab.

Leave a Reply