Eksperdid digieuroopast: muserdavaid töökohti taga nutta ei ole mõtet

18. Aug 2017

Vasakult paremale: Siim Sikkut, Anna-Greta Tsahkna ja Tõnu Runnel

Paides Arvamusfestivalil digieuroopa võitjate ja kaotajate teemal vestelnud Siim Sikkut, Anna-Greta Tsahkna ja Tõnu Runnel on veendunud, et vanade töökohtade asendumisest uutega on kasu nii igale inimesel kui ka Eesti ühiskonnale ja riigile tervikuna.

Anna-Greta Tsahkna hinnangul sai Eesti digivaldkonna edulugu alguse 1999. aastal, mil Mart Laari valitsus ja tema kabinetiülem Linnar Viik seadsid eesmärgiks e-riigi arendamise Eestis. Esimene suur ülesanne oli teha valitsuse istungid paberivabaks. Hakati kaardistama erinevate ministeeriumite vajadusi ja avastati, et need on kõigil ministeeriumitel sarnased, mistõttu hakati edasi arendama ideed keskse süsteemi rajamiseks.

Kui 2000. aastal ID-kaardi visiooni avalikkusele tutvustama hakati, siis olid e-teenused veel suure osa inimeste jaoks midagi kauget ja hoomamatut. „Kui räägiti, et kõik meie andmed kantakse sellele kaardile, siis tekitas see inimestes tegelikult päris palju küsimusi ja ka vastuseisu. Eriti seetõttu, et ettevõte, mis vastutab ID-kaartide sertifitseerimise eest, oli loodud telekomide ja pankade poolt,“ meenutas Tsahkna. Tema hinnangul aitas kiirele arengule kaasa aga just see, et kaasati erasektorit.

Runneli arvates oli ka väga oluline, et kogu avalik sektor tuli praktiliselt nullist üles ehitada ja selle tegemiseks oli piisavalt haritud ja nutikaid inimesi. Sikkuti hinnangul on väga oluline seegi, et Eesti inimestel on olnud julget pealehakkamist ja nad on katsetanud paljusid asju, mille kohta ei olnud alguses teada, kas need toimivad. Selgus, et toimivad ja see on Sikkuti arvates ka oluline põhjus, miks Eestit digivaldkonnas Euroopas sageli eeskujuks tuuakse.

See ei tähenda Tsahkna ja Sikkuti sõnul siiski, et Eesti e-riik oleks valmis, sest paljud süsteemid võiksid veelgi paremini toimida ja paljude digilahenduste kasutamise saaks inimeste jaoks mugavamaks teha. Samuti ei saa Eesti üksi mõjutada suuri ettevõtteid, nagu Amazon ja Apple, kellel ei ole tavaliselt motivatsiooni väikeste turgude jaoks eraldi lahendusi otsida. Eesti arengu seisukohalt on aga ülioluline, et meie riik ei jääks digilahendustega tegelevate suurettevõtete jaoks äärealaks.

Selleks, et Eesti sõnal oleks digimaailmas kaalu, tuleb Sikkuti sõnul teha koostööd teiste Euroopa Liidu riikidega, kes on selles valdkonnas Eestist vähem arenenud, kuid kust tuleb aeg-ajalt samuti nii mõnigi nutikas idee. Peale selle on ka paljud uued digilahendused võimalikud üksnes Euroopa riikide tihedas koostöös. Euroopa Liidu Nõukogu eesistujana panustab Eesti digivaldkonna arendamisesse ja selles valdkonnas on Euroopa Liidus näha ka märgatavat edasiminekut. Näiteks kaotati hiljuti Euroopa Liidus rändlustasud ja praegu räägivad liikmesriigid läbi paljudes sideküsimustes nagu 5G võrgu arendamine.

„Euroopa Liit on rajatud ühtse turu alustele, kus inimesed, ettevõtted, kapital, teenused ja kaubad peaksid saama vabalt liikuda,“ rääkis Sikkut. Kui seda ei toeta digitaalne infrastruktuur ja andmed ei liigu, siis takistab see tema sõnul ettevõtlust. Mida rohkem on andmeid ja mida paremini on paigas reeglid nende kasutamiseks, seda paremini saab Sikkuti sõnul toimida ka innovatsioon. „Üha rohkem konkurentsi on digiteenuste vahel. Selleks, et digiteenuseid pakkuda, on vaja andmeid,“ rõhutas Sikkut, kelle sõnul on vaja Euroopa muuta kohaks, kus oleks võimalik andmetepõhine innovatsioon.

Tsahkna hinnangul on ka parima andmekaitse tagamine võimalik üksnes Euroopa riikide koostöös. Sikkut toonitas, et koostööd on tarvis ka küberjulgeoleku saavutamiseks ja rahvusvahelise kuritegevusega võitlemiseks. Seejuures tuleks igal riigil ise hinnata oma riske. Näiteks saab Saksamaal juba ammu avada pangakonto veebi teel, panka kohale minemata, kuid Eestis ei ole see veel võimalik, sest riskid on siin suuremad – paraku on Eesti rahapesijatele tunduvalt parem sihtkoht kui Saksamaa.

Superriigi hammasrattad

Runneli küsimuse peale, kas riigile väga paljude erinevate andmete andmine ei tähenda, et inimene võiks ühel hetkel jääda ka nii-öelda superriigi hammasrataste vahele, vastas Tsahkna, et ausal ja hästi käituval kodanikul Eestis riiki karta ei ole põhjust. Küll aga võiks riik oma teenustega senisest rohkem kodanike juurde tulla näiteks siis, kui tal läheb laps kas lasteaeda või kooli.

Samuti võiks Tsahkna sõnul e-riigi võimalusi kasutada selleks, et probleemsete perede lastele mõeldud toetused suunata otse näiteks huviringi, nii et raha jõuaks tõesti lapseni. Riigi toetusrahade jagamine võiks tema arvates toimuda nagu pangas: „Kui sa maksad oma pangalaenu korrektselt, mingit probleemi ei ole, siis keegi ei hakka su kasiinoväljavõtteid tegema.“ Ta lisas, et 60 protsenti Eesti riigieelarvest läheb sotsiaaltoetuste maksmiseks, mistõttu peaks kindlasti väga hoolikalt jälgima, et seda raha kasutatakse sihtotstarbekohaselt.

Sikkut rõhutas, et Eestis on andmekogud üles ehitatud nii, et inimestel oleks oma andmete üle maksimaalne kontroll. „Teistmoodi tegelikult ei olegi mõeldav, et inimene on alati oma andmete omanik ja talle säilib võimalus teada, kes tema andmeid kus kasutab ja miks,“ rääkis ta. Samu süsteeme on Sikkuti sõnul võimalik üles ehitada ka kogu Euroopas, kuid arvestada tuleb isikuandmete turvalisusega seotud muresid. Kui Eestis on erinevatel ametiasutustel automaatselt võimalik kodanike andmeid omavahel jagada ja selle keelamiseks peab inimene kirjutama avalduse, siis Euroopa Liidu tasandil võiks Sikkuti arvates süsteemi üles ehitada vastupidi – kui inimene ise palub, et tema andmeid jagataks, siis on tal selleks võimalus. Kui ta seda ei tee, tuleb tal oma asjatoimetustega hakkama saada vananenud süsteemis, mis tähendab ka, et sageli tuleb ühest kontorist teise joosta ja erinevaid paberil ankeete täita.

Pidev areng on edu võti

Selleks, et kiiresti muutuva maailmaga sammu pidada, tuleks Tsahkna sõnul igas vanuses inimestel pidevalt areneda ja teha tööd, millest on rohkem kasu nii ühiskonnale kui ka töö tegijale. „Ei ole võimalik, et sa nii väikese rahvaarvu tingimustes toimetad mingil töökohal tehes nüridat ja manuaalset tööd, mida saaks millegi muuga hoopis kiiremini teha,“ rõhutas Tsahkna. Noortel tasuks tema arvates õppida matemaatikat, aga samas ei tohiks ära unustada ka seda, et ka arenenud infotehnoloogiaga ühiskonnal on vaja näiteks palju filolooge, juriste ja insenere, kelle töö küll muutub, kuid ära kindlasti ei kao.

Sikkut rõhutas, et vananevas ühiskonnas on töökäsi juba praegu vähem kui varem. Seetõttu ei peaks vanu, lihtsaid ja kohati muserdavaidki töökohti tema sõnul taga nutma, vaid hoopis mõtlema, kuidas inimesi hariduse abil aidata, et nad saaksid teha kõrgema väärtusega tööd. Selleks on elukestev õpe eriti oluline.

Siim Sikkut on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler. Ta koordineerib ministeeriumi valitsemisalas telekommunikatsiooni ja postside, riigi infosüsteemide ja infoühiskonna teenuste valdkonda puudutavate arengukavade väljatöötamist, elluviimist ja järelevalvet.

Anna-Greta Tsahkna on Eesti ettevõtja ja endise ministri Margus Tsahkna abikaasa. Varem tegeles ta ka ise aktiivselt poliitikaga.

Tõnu Runnel on ettevõtja, disainer, fotograaf, kirjamees ja poliitikahuviline. Ta kuulub POLIITIKA.guru toimetusse. See väljaanne pakub värskeid arvamusi ja analüüse Eesti sise- ja välispoliitikast.

Vestlust saab järelvaadata siit.

HEILIKA LEINUS, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse kommunikatsiooninõunik (eesistumine)

Leave a Reply