Euroopa Liit sellel nädalal: 12.–18. november

12. Nov 2018

Millised on tähtsamad kõrgetasemelised kohtumised Brüsselis, Strasbourgis ja Tallinnas? Milliseid küsimusi arutavad ELi liikmesriikide ministrid, peaministrid ja riigipead? Milliseid eurooplastele olulisi otsuseid vaevad Euroopa Parlamendi ja Eesti Riigikogu saadikud? Teeme kokkuvõtte alanud nädala tähtsamatest üritustest ja kohtumistest Euroopa Liidu institutsioonides ja Eestis.

Euroopa Liidu institutsioonid

Selle nädala fookuses on Euroopa Parlamendi täiskogu istung, mis toimub 12.‑15. novembril Strasbourgis.

  • Teisipäeval, 13. novembril hääletavad parlamendiliikmed ettepaneku üle seada ELi 2030. aasta eesmärgiks 32,5% tõhusam energiakasutamine ning taastuvenergiaallikatest pärit energia osakaalu tõstmine 32%-le. Lisaks annavad uued eeskirjad kodanikele õiguse omatarbeks toodetud taastuvenergia ülejääk müüa. Samuti sätestatakse teatud tüüpi toidupõhiste biokütuste kasutamise järkjärguline lõpetamine ning 12nda EL liikmesriigi juhina tutvustab oma visiooni tuleviku Euroopast Saksamaa kantsler Angela Merkel.
  • Kolmapäeval, 14. novembril otsustavad parlamendisaadikud, millised on Euroopa Parlamendi prioriteedid uuel ELi eelarveperioodil 2021–2027, toimub hääletus uue telekommunikatsiooniseaduse üle, mis seab alates 15. maist 2019 ELi siseste telefonikõnede ülempiiriks 19 senti minutis ja tekstisõnumi hinnaks maksimaalselt 6 senti. Parlament arutab ka ELi humanitaarviisa süsteemi loomise ideed, kiirema 5G võrgu välja arendamist ning hädaolukorra kiirsõnumite süsteemi loomist kõigis liikmesriikides. Samuti kuulutatakse välja 2018. aasta LUX filmiauhinna laureaat.
  • Neljapäeval, 15. novembril tuleb hääletusele raudteereisijate õiguste Laual on reisijatele hüvitise suurendamine viivituste korral, reisijate parem teavitamine nende õigustest, piiratud liikumisvõimalustega inimeste toetamine reisil, juurdepääs jalgratturitele ja selgem kaebuste käsitlemise kord.

Lisaks tuleb täiskogu istungil arutlusele relvaekspordi kontroll, globaalne rändestrateegia, veokite C02-heite normid, õigusriigi põhimõtete järgimine Rumeenias, vähemustega seotud miinimumstandardid ELis, ELi assotsieerimislepingud Moldova ja Gruusiaga, USA Iraani sanktsioonide mõju ELi ettevõtetele, inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte rikkumise juhtumid, virtuaalvaluuta reguleerimine, orgaanilised saasteained, hooldusteenused ELis soolise võrdõiguslikkuse parandamiseks, usuvähemuste olukord Pakistanis ning Lyme’i tõbi ehk borrelioos.

 

Euroopa Komisjon

Euroopa Komisjoni volinike iganädalane istung toimub 13. novembril Strasbourgis. Päevakorras on taas Brexit ning koostöö- ja kontrollimehhanismi raport, mis hindab Rumeenia ja Bulgaaria edusamme justiitsreformis, korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega võitlemisel.

11.–14. novembrini toimub Pariisi diginädal, mille raames toimub esmaspäeval, 12. novembril, kõrgetasemeline tippkohtumine GovTech, kus kohtuvad Euroopa liidrid ja novaatorid, et vahetada mõtteid, kuidas tehnoloogia abil parandada avalikke teenuseid ja kaasajastada demokraatlikke tavasid. Euroopa Komisjoni esindavad asepresident Andrus Ansip ja digitaalmajanduse volinik Mariya Gabriel. Volinik Andrus Ansipi muude tegemiste kohta alanud nädalal leiate infot siit.

Euroopa Liidu Nõukogu

  1. novembril tuleb kokku üldasjade nõukogu. Kõigepealt tutvustab komisjoni Brexiti pealäbirääkija Michel Barnier EL 27 esindajatele Brexiti läbirääkimiste seisu. Jätkatakse EL 28 formaadis ning päevakorras on õigusriikluse olukord Poolas ja Ungaris, ELi mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027, Euroopa Ülemkogu 13.–14. detsembri kohtumise ettevalmistamine, Euroopa semestri 2019. aasta ajakava ning inimeste usaldus avalike institutsioonide vastu. Euroopa Komisjon tutvustab oma 2019. aasta tööplaani ning 23. oktoobril avaldatud subsidiaarsuspaketti.
  2. novembril kohtuv ELi-Albaania stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu arutab liitumiseelset strateegiat, kaasa arvatud poliitilisi ja majanduslikke kriteeriume, acquis ülevõtmise seisu ja finantskoostööd. Samuti vaadatakse üle stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu rakendamise seis ning arengusuunad Albaanias ja Lääne-Balkanil.
  3. novembril toimub Euroopa Liidu ja Lõuna-Aafrika tippkohtumine. Arutatakse omavaheliste suhete seisu, võimalusi tihedamaks koostööks ning ühiseid väljakutseid nagu kliimamuutused, rände- ja julgeolekuküsimused. Samuti on päevakorras kaubandus, investeeringud, majanduskasv ja kestlik areng. Tippkohtumine toimub 100 aastat pärast Nelson Mandela sündi.
  4. novembril püüab majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu koos Euroopa Parlamendiga kokku leppida Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarves. Nõukogu teatas oktoobris, et ei nõustu kõigi parlamendi muudatusettepanekutega ning selle tulemusel käivitati kolmenädalane lepitusmenetlus, mis algas 30. oktoobril. Parlament soovib kulukohustuste kogusummat suurendada 166,3 miljardi euroni ja maksete kogusummat 149,3 miljardi euroni. Nõukogu kehtestas kulukohustuste kogusummaks 164,1 miljardit eurot ja maksete kogusummaks 148,2 miljardit eurot.

 

EL ja Eesti

 

Eesti Riigikogu

Euroopa Liidu asjade komisjoni istungid toimuvad 12. ja 16. novembril. Lisaks ELi  nõukogude kohtumisteks ettevalmistamisele on päevakorras mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustus, raskeveokite CO2-heite normid, Euroopa rahutagamisrahastu loomine, ELi eelarvetulud 2021–2027 ning piiriülene käibemaksusüsteem.

Riigikogu XIII täiskogu VIII istungjärgu 8. töönädala päevakord hõlmab muuhulgas järgmist:

  • riikliku tähtsusega küsimusena arutelu teemal “Vabadusele, õiglusele ja õigusele rajatud riik” (15. novembril).
  • Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse 696 SE esimene lugemine. Eelnõu kohaselt suureneb Eesti esindatus Euroopa Parlamendis pärast Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumist seniselt kuuelt liikmelt seitsmele.
  • Raudteeseaduse, atmosfääriõhu kaitse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse 670 SE kolmas lugemine. Eelnõu põhieesmärk on rakendada ELi direktiivi, et tagada raudteeinfrastruktuuriettevõtjate sõltumatus, läbilaskevõime taotlejate mittediskrimineeriv kohtlemine ja tõhus konkurents.
  • Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse 678 SE teine lugemine. Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle ELi ärisaladuse kaitse direktiiv, mille alusel defineeritakse ärisaladus ja selle ebaseaduslik saamine, reguleeritakse kasutamine ja avaldamine ning kehtestatakse ärisaladuse kaitseks täiendavad õiguskaitsevahendid.
  • Loomakaitseseaduse muutmise seaduse 734 SE esimene lugemine. Eelnõuga viiakse Eesti seadusandlus kooskõlla ELi direktiiviga, mis reguleerib teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitset. Kavandatud seadusemuudatused puudutavad loomkatsete läbiviimist, katseloomade pidamist ning ettevõtja kohustusi sellega seoses.
  • Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse, halduskoostöö seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse 733 SE esimene lugemine. Sordilehele kantavate liikide sortide hulka lisatakse puuvilja- ja marjakultuuride liikide sordid. Siiani on olnud võimalik puuvilja- ja marjakultuuri sorte registreerida, kuid sordilehele neid ei kantud. Alates 2017. aastast hakati koostama Euroopa Liidu ühtset sordinimekirja FRAUMATIS ning sellega seonduvalt luuaksegi võimalus puuvilja- ja marjakultuuri sordid ka Eestis sordilehele kanda. Lisaks antakse seaduse muudatusega ettevõtjale võimalus analüüsida seemnepartiist võetud proove teatud tingimustel ise.
  • Relvaseaduse muutmise seaduse 654 SE teine lugemine. ELis kehtestati 2018.aasta septembrist hoiatus-, signaal- ja akustilistele relvadele ühtsed tehnilised nõuded. Samuti kehtestatakse tulirelvade ja nende osade märgistamisele ELis ühtsed nõuded.

 

Vabariigi Valitsuse nädalakava leiate siit.

 

 

Leave a Reply