Elektri hind, rohepööre ja ETS

22. Sep 2021

Kõrge elektri hind on Eesti aruteludes viimasel ajal pöördunud üllatavalt tihti rohepöörde ja ETSi (ELi heitkogustega kauplemise süsteem) vastu. Tasub vaadata laiemat pilti ja struktuurseid põhjusi hinnatõusu taga. See võimaldaks sisuliselt arutada ka võimalike lahenduste üle. EL kliimapoliitika ja ETS ei ole kõrge elektrihinna peamine põhjus, see tähendab, et madalam ETSi hind veidi aitaks aga kõrgemate elektriarvete teemat kindlasti ei lahendaks.

1. Energia hind on väga kõrge üle maailma, UKs ja USAs aga ka Aasias, kus ETSi süsteemi pole.

2. Hinnatõusu taga on kordades kasvanud gaasihind ning pärast Covidi kriisi hüppeliselt kasvanud nõudlus, eriti Aasias.

3. ETSis on nö stabiilsusinstrument täiesti olemas. Praeguses sõnastuses – kui hind on 6 kuu jooksul 3 korda kõrgem kui eelmise kahe aasta keskmine tulevad riigid kokku ja arutavad kas lasta turule rohkem co2 kvoodi ühikuid, mis peaks hinda alandama. Küsimus on kas see mehhanism peaks olema kiirem ja paindlikum. Nö lae kehtestamine ei tundu realistlik ja turumehhanismina ka vajalik. EL ministrid seda teemat kindlasti ka arutavad. 

4. Aga ETSi co2 hinna alandamine tooks hinda alla mitte rohkem kui 10%.

5. Põlevkivijaamad saaksid kiiremini turule aga see ei saa olla omaette eesmärk, sest Eesti co2 emissioon tõuseks kiiresti, motivatsioon uute lahenduste kasutamiseks väheneb ja riigile jääb vähem vahendeid co2 müügist. 

6. See tähendab, et lihtsaid ja kiireid lahendusi ei ole. Pikas plaanis aitavad paremad ühendused, suuremad taastuvenergia võimsused, kohalikud energialahendused (päikesepaneelid ja tuul), suurem energiaefektiivsus ja panustamine hoonete renoveerimisse.

7. Kiire lahendusena jääb üle kõrge hinna kompenseerimine, mida paljud Euroopa riigid rohkem või vähem sihistatult teevad. Elektrihinna kompenseerimisel tasub arvestada ka seda, et (seesama ETSi põhine) turg on meile pakkunud väga madalat hinda, 2020 paiguta praktiliselt Euroopa madalaimat. See ei olnud olukord mis saanuks igavesti kesta.  

8. Ettevõtete co2 turg ja riikide co2 turg on täiesti erinevad asjad. Küll on tõsi, et kui Eesti ettevõtetele on co2 hind kõrge saab Eesti riik, mis eesmärgist rohkem kokku hoitud co2 koguseid müüb, lisatulu. Riigi co2 tulude kasutamist elektrihinna tõusu kompenseerimiseks on võimalik aga tuleb arvestada, et sellega võtame raha ära investeeringutelt mis meid pikas plaanis aitaksid. Lihtsustatult, kas tagada hinna lausdoteerimisega madalam hind ja vähendada sellega motivatsiooni efektiivsemate lahenduste otsimiseks, või investeerida see raha energiaefektiivsusesse, kohalikesse energialahendustesse ja tuuleparkide arendamisse.

9. Teemat ei saa kindlasti ignoreerida. Tuleb leida hästi sihistatud lahendused toetusteks ja tegeleda struktuursete probleemide lahendamisega.

10. Selge on ka see, et 10 aasta pärast on taastuvenergia lahendusi vaja kordades rohkem, muidu ei ole rohepöörde eesmärkide (n sisepõlemismootoriga autode asendumine elektriautodega ja fossiilsetest loobumine energiaturul) reaalne.

Postituse autor: Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets

Leave a Reply