EU2019FI: kliimaküsimused, julgeolek, konkurentsivõime ja õigusriigi põhimõte

17. Jul 2019
Soome peaminister Antti Rinne. Foto: EU2019FI Flickr

1. juulil algas Soome eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus, mis kestab aasta lõpuni. Kui Eesti 2017.a. eesistumise fookus oli digitaalsete võimaluste propageerimine, siis Soome eesistumise keskmes on kestlik areng, mis on ka Soome uue valitsuse siseriiklik eesmärk ja rõhutab soomlaste erilist suhet loodusega.

Alanud poolaastal pannakse paika Euroopa Liidu viie aasta suund – tööle asus uus Euroopa Parlament, novembris asub tööle Euroopa Komisjoni uus koosseis. Selgust vajab Ühendkuningriigi tulevik Euroopa Liidus (praeguste plaanide kohaselt toimub Brexit oktoobrikuu lõpus) ning jätkuvad uue Euroopa Liidu pikaajalise (2021–2027) eelarve arutelud.

Soome neli suurt prioriteeti eesistumise ajal on: kliimaküsimused, julgeolek, konkurentsivõime ja õigusriigi põhimõte.

Kliimaküsimused

Euroopa Liit on võtnud juhtrolli kliimamuutuste vastases võitluses ja Pariisi kliimakonverentsil kokkulepitud globaalsete eesmärkide täitmisel. Soome on seisukohal, et kliimapoliitika tuleb integreerida kõikidesse poliitikavaldkondadesse ning kliimameetmetega seotud rahastamist tuleb suurendada 25%-ni ELi eelarvest. Peale selle soovib Soome saavutada eesistumise lõpuks kõigi liikmesriikide toetuse Euroopa Liidu 2050. aasta kliimaneutraalsuspoliitikale.

Keskkonda aitab säästa ning kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada ka üleminek bio- ja ringmajandusele, milles Soome näeb võimalust muuta Euroopat konkurentsivõimelisemaks, kaasajastada Euroopa tööstussektorit ja luua uusi töökohti.

Soome peab oluliseks, et Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika vastaks kliimamuutustega seotud väljakutsetele, ning seetõttu peaks Euroopa Liidu ühtne põllumajanduspoliitika olema uuel eelarveperioodil varasemast keskkonnasäästlikum.

Julgeolek

Konfliktid naabruskonnas ning rahvusvahelise õiguse ignoreerimine on probleemid, millega EL peab tegelema. Soome sooviks siin näha ühtsemat Euroopat ning kiiremat otsustusprotsessi – selleks toetab ta kvalifitseeritud häälteenamusega otsustamist teatud välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes. Euroopa Liidu jaoks on oluline partnerlus ja koostöö, seda nii NATO kui ka USAga, ning Soome sooviks suuremat tähelepanu pöörata Aafrikale ja Arktika piirkonnale. Muuhulgas toetab Soome oma eesistumise ajal senist Venemaa-suunalist poliitikat, mis tähendab Euroopa Liidu ühtsuse hoidmist sanktsioonide küsimuses.

Oma eesistumise jooksul toetab Soome Euroopa ühise kaitsekoostöö süvendamist ning võitlust hübriidohtude, kaasa arvatud küberrünnete ja väärinfo levitamisel põhineva valimistesse sekkumise vastu.

Rändekriis on küll suuresti vaibunud, kuid Euroopa Liidul ei ole ikka veel üksmeelt varjupaigapoliitika küsimustes. Kui seni on liikmesriigid vaadanud Euroopa ühist varjupaigasüsteemi ühtse paketina, siis Soome proovib seisakust üle saada sellega, et jagab paketi osadeks.

Konkurentsivõimelisus

Euroopa Liit peab olema konkurentsivõimeline ka olukorras, kus elanikkond vananeb ja ülemaailmne konkurents tugevneb. Soome näeb lahendusena tulevikule suunatud ELi siseturgu, mis  oleks suuteline tagama kõigi eurooplaste sotsiaalmajandusliku heaolu. Euroopa majanduse kasvupotentsiaal on tugevalt seotud teenindussektoriga ning selleks, et eurooplased teenuseid ühisturul võrdsetel tingimustel kasutada saaksid, on vaja efektiivseid digilahendusi.

Soome on seisukohal, et digilahenduste arendamine loob pikas perspektiivis töökohti ja tagab majanduskasvu ning selleks on omakorda vaja toimivat andmemajandust. Lisaks peab Euroopa süveneva isolatsionismi valguses seisma tugevamalt multilatelaarse maailmakorra eest, mis väldib kaubandustõkkeid ning tagab reeglitepõhise kaubanduspoliitika.

Õigusriik

Euroopa Liidu näol on tegemist õigusriikide liiduga ning Soome nägemuses ei tohi selles valdkonnas kompromisse teha. Oma eesistumise jooksul töötab Soome selle nimel, et tagada ELi aluspõhimõtete järgimine liikmesriikide poolt. Muuhulgas toetab Soome seda, et ELi rahalise toetuse saamise eeltingimuseks oleks lisaks tavapäraste eelarvenõuete järgimisele ka õigusriigi põhimõtetest kinni pidamine.

Loe Soome eesistumise kohta rohkem siit.

Leave a Reply