Eurokratt: Heas vormis Euroopa Liit

13. Feb 2018

Eurokratt võtab kokku Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise saavutused ja olulisemad teemad. Eesti eesistumine oli kindlasti õnnestumine nii korralduslikult kui ka sisuliselt. Suutsime Euroopa Liitu edasi viia mitmes valdkonnas, nagu sotsiaalpoliitika, keskkond, energeetika, rändepoliitika ja siseturvalisus ning rahandus. Kui proovida loetleda eesistumise kolme kõige olulisemat saavutust, siis minu arvates on need Euroopa Liidu struktureeritud kaitsekoostöö käivitamine, kõikide vajalike otsuste tegemine Pariisi kliimakokkuleppe elluviimiseks Euroopa Liidu poolt ning Euroopa riikide digitaalse pisikuga nakatamine, kokkuleppimine andmete vabas liikumises. Kõik need on saavutused, mis veel aasta varem tundusid kättesaamatud. Veel aasta tagasi oli Euroopa kohal palju tumedaid pilvi, Eesti eesistumise ajal ei puhkenud ühtegi uut kriisi ning varem alanud on hakanud taanduma – ränne on saadud kontrolli alla, Euroopa majandus kasvab, Brexiti läbirääkimised edenevad ja EL27 riiki on leppinud kokku ühise plaani edasiminekuks.

President Kersti Kaljulaid avaldas enne eesistumise algust lootust, et Eesti eesistumist jäädakse mäletama kui aega, mil negatiivsuse jää hakkas Euroopa Liidus sulama ning algas uus tõusulaine. Eesti andiski järgmisele eesistujale Bulgaariale üle heas vormis ning positiivselt tulevikku vaatava Euroopa Liidu. Loodan, et trend jääb vähemalt mõneks ajaks kestma.

Eesistumise lõpuga jõuab lõpule ka Eurokrati teekond. Käesolev Eurokrati 24. number jääb viimaseks. 11 aasta jooksul oli krati avalehel palju Euroopa-meelseid, aktiivseid ja Eestit edasi viivaid inimesi alates Gerli Padarist, Signe Kivist ja Reet Ausist Mikko Fritze, Kersti Kaljulaidi, Andrus Ansipi ning Siim ja Kaja Kallaseni. Need inimesed on oma lugude kaudu rääkinud sellest, kuidas nad näevad ja mõtestavad Euroopat ja kuidas sellega suhestuvad. See on loodetavasti aidanud ka lugejail Euroopat paremini mõista. Eks see on olnudki Eurokrati peamine eesmärk – avada Euroopa poliitikate tausta, rääkida peamistest arengutest ja analüüsida, miks on Euroopa Liitu kuulumine Eestile vajalik.

Euroopa asjadest räägitakse Eesti meedias palju, sageli kirglikult, aga ka asjalikult ning kui vaja, kriitiliselt. Tunneme praegu Euroopa Komisjoni Eesti esinduses, et eraldi rahastatavat ajakirja pole enam vaja välja anda.

Tänan Eurokrati tegijaid ja kõiki neid, kes on oma mõtteid ja lugusid 11 aasta jooksul jaganud. Tänan Eurokrati fänne ja lugejaid! Elagu Euroopa!

Loe viimast Eurokratti siit (pdf) ja vaata kõikide kaanefotode galeriid meie Facebooki lehelt.

Keit Kasemets
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht

Leave a Reply