Euroopa edasine rütm järgmise põlvkonna jaoks

31. Jul 2020

Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni ja energeetikavoliniku Kadri Simsoni ühine arvamusartikkel

© Euroopa Liit

Ajalugu tavaliselt ei kordu, kuid Euroopa puhul kulgeb see rütmis. Või vähemalt nii oli see tavaliselt.

Seistes silmitsi viirusega, mis on nõudnud elusid ja jätnud ilma elatisest kogu maailmas, ei andnud Euroopa järele vanadele instinktidele ega taasavanud vaevu tervenenud haavasid, mis saadi finantskriisist kümme aastat tagasi. Selle asemel otsustasime üksteist toetada ja investeerida ühisesse tulevikku.

Seepärast võime öelda, et 27 liikmesriigi juhtide eelmisel nädalal tehtud otsus kiita heaks Euroopa Komisjoni majanduse taaskäivitamise ettepanek oli ajalooline.

Esiteks arvud. Euroopa käsutuses on nüüd 750 miljardi euro suurune taasterahastu, et toetada neid, keda kriis on kõige rängemini tabanud. Taasterahastu NextGenerationEU investeerib majanduse taaskäivitamisse, mis aitab luua meie laste jaoks keskkonnahoidlikuma, digitaalsema ja vastupidavama liidu. Seda täiendatakse ELi järgmise seitsme aasta eelarvega ja selle tulemusel on kogupaketi maht 1,8 triljonit eurot.

Teiseks on see ajalooline selles osas, kuidas Euroopa selle toimima paneb. Esimest korda kasutab Euroopa Komisjon, keda toetavad 27 liikmesriiki, sellises ulatuses oma tugevat krediidireitingut, et kaasata raha kapitaliturgudelt NextGenerationEU jaoks.

Varasemates kriisides oli nii, et tugevamad suutsid vastu pidada, samal ajal kui kõige haavatavamad maksid kõrget hinda. Kuid seekord peab see olema teisiti. Seekord suudame tõusta taas jalgadele üksnes juhul, kui me kõik üksteist toetame. Seepärast jaotatakse suurem osa NextGenerationEU vahenditest toetustena liikmesriikidele, et rahastada olulisi reforme ja investeeringuid. See on Euroopa raha, millega toetatakse projekte ja inimesi Ida-Virumaalt Pärnumaani, luues töökohti kohapeal ja edendades vastupidavust üldiselt.

Reformid ja investeeringud kohandatakse vastavalt iga riigi vajadustele ning need on kooskõlas meie laiemate Euroopa eesmärkidega. Mõne riigi puhul on vaja toetada tööturureforme, et suurendada tootlikkust, samas kui teised riigid keskenduvad rohkem haridusele ja koolitusele, et aidata inimestel arendada vajalikke oskusi. Mõned investeerivad digitaristu parandamisse ja teised transpordiühendustesse. Kuid kõige tähtsam on see, et kõik annavad oma panuse Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisesse. 30% kogu 1,8 triljonist eraldatakse kliimaga seotud kulutusteks ning uus 17,5 miljardi euro suurune õiglase ülemineku fond aitab neid inimesi ja piirkondi, kes peavad tegema suuremaid ümberkorraldusi kui teised.

Kolmas põhjus, miks me saame kasutada sõna „ajalooline“, on see, kuidas raha tagasi makstakse. Selleks et vältida tulevikus liikmesriikidele suuremate arvete saatmist, peaks Euroopa vahendid tagasi maksma nn uute omavahendite kaudu. Need saadakse suurte tehnoloogiaettevõtete ja ringlusse võtmata plasti maksustamisest ning väiksemate kliimaeesmärkidega riikidest pärit impordi suhtes CO2-hinna kehtestamisest.

Mõned inimesed küsivad, miks peaks Eesti koguma või tagasi maksma raha koos teise riigiga, mis asub tuhandete kilomeetrite kaugusel. Vastus on lihtne: Euroopa heaolu seisneb tema ühtsuses, ühenduses ja ühtses turus. Seega on solidaarsus meie enda huvides ja ühte riiki investeeritud euro on tegelikult kõigi jaoks investeeritud euro.

Mõelge, mis saab meie turismitööstusest, kui inimesed kogu Euroopast ei saa enam tulla Tallinnasse, Tartusse või Saaremaale. Mõelge, mis juhtub meie tootjatega, kui nad ei saa vajalikke osi oma tarnijatelt, kes asuvad erinevates Euroopa riikides. Mõelge, kuidas kriis on jätnud jälje meile kõigile – inimeste heaolule, ettevõtete maksevõimele, ühiskonna toimimisele ja iga ELi liikmesriigi majanduse tervisele. Ja see ei ole veel läbi.

Seepärast peame tegutsema kiiresti, otsustavalt ja ühiselt. Eelmisel nädalal näitas Euroopa, et ta on oma ülesannete kõrgusel. Muidugi osutavad mõned pikale ja keerulisele tippkohtumisele ning näevad seda kõhkluse või nõrkuse märgina. Meie näeme seda Euroopa ainulaadse tugevuse märgina.

Astuge samm tagasi ja vaadake ringi. Mitte kusagil mujal maailmas ei oleks 27 eri riiki suutnud isegi koos arutada oma majanduse taaskäivitamist ja tuleviku rahastamist. Meie tegime seda kõike ühe pika nädalavahetuse jooksul. Praeguses ajaloo väga hapras etapis on Euroopa parim koht, kus olla. Nüüd peame seda kõigi jaoks nii hoidma, tehes koostööd valitsuste ja parlamentidega, et majanduse taaskäivitamine ellu viia.

Meie liitu tuleks alati hinnata selle põhjal, mida ta suudab pakkuda tulevikuks. Ühise tuleviku visioon aitas meil astuda oma ajaloos ka kõik varasemad julged sammud: ühendada Euroopa pärast Teist maailmasõda või külma sõja lõppu, luua meie ühisturg ja võtta kasutusele ühisraha. Täna aitab sama teedrajav visioon meil teha liidu jaoks veel ühe ajaloolise sammu.

Leave a Reply