Euroopa kalender (05.06–11.06) – turvalisuse suurendamisega ei saa oodata

5. Jun 2017

Euroopa Komisjoni esinduse juhi Keit Kasemetsa nädala ettevaade

Laupäeva õhtul vapustas Ühendkuningriiki kolmas terrorirünnak kahe ja poole kuu jooksul. Kogu Euroopa leinab koos brittidega. Samal ajal kostab üha rohkem hääli, et nii enam edasi minna ei saa ja midagi tuleb ette võtta. Ja tegelikult võetaksegi, Briti peaminister on välja öelnud, et alates 22. märtsi esimesest Londoni terroriaktist on ära hoitud viis tõsist rünnakut. Ka mujal Euroopas käib terrorismi tõkestamiseks igapäevane töö. Küsimus on selles, mida on vaja teha rohkem ja paremini ning mida tuleb teha riikide ja mida ELi tasemel.

I Euroopa masinavärk

Sel nädalal ongi Euroopa Liidu fookuses nii siseturvalisus kui julgeolek laiemalt. Siseturvalisuse tõstmiseks kohtuvad justiits- ja siseministrid; Euroopa Komisjon tuleb välja ettepanekutega ELi kaitsekoostöö tugevdamiseks ja kaitsekoostöö mõttepaberiga.

Enne asja juurde minemist tasub meeles pidada, et:
* Ühendkuningriik ei ole Schengenis ning seetõttu ei saa nende rünnakute õppetunde ega ka riske Schengeni alale otseselt üle kanda;
* terrorismi sidumine viimaste aastate migratsioonilainega on väga meelevaldne. Nii kahju kui meil ka ei oleks, on enamus Euroopas alates 2015. aastast toimunud rünnakuid korraldatud kodanike poolt, kes on Euroopas elanud aastakümneid või siin sündinud;
* väga suur osa tööst on liikmesriikide pädevuses, Euroopa Liit muutub oluliseks siis, kui on vaja tegeleda piiriülese koostöö ja infovahetusega.

Justiits- ja siseministrid lepivad kokku Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemis ning loovad Euroopa Prokuratuuri

Juba pärast Pariisi terrorirünnakuid 2015. aasta novembris leppisid ELi riikide justiits- ja siseministrid kokku siseturvalisuse tõstmise kavas. Seda on järk-järgult ellu viidud. 8.–9. juunil kohtuvad ministrid viimast korda enne Eesti eesistumist, et järjekordne pusletükk oma kohale asetada. Kokku lepitakse Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemis (ETIAS), mis võimaldab senisest paremat ülevaadet ja kontrolli Euroopasse sisenevate ning siin ringi liikuvate inimeste osas. Eestil kui eesistujal on nüüd vaja nõukogu esindajana kokkulepitud lahendus Euroopa Parlamendiga läbi rääkida.

Ministrid arutavad terrorismivastast võitlus ka laiemalt eraldi teemana. Selles osas ongi veel palju teha, nii kokkulepete elluviimisel kui viimaste komponentide oma kohale asetamisel, näiteks tuleb paika panna detailid nn sisenemise ja väljumise süsteemi (ingl Entry-Exit System) käivitamiseks. Ootused Eesti eesistumisele on suured, sest suur osa tööst puudutab andmebaase ja nende ühilduvust. Just viimase osas oodatakse Eestilt oma kogemusest lähtuvaid praktilisi lahendusi, mida saaks rakendada kogu Euroopas. Loodetavasti teadvustavad viimased terroriaktid kõigile liikmesriikidele vajadust liikuda edasi nii kiiresti kui vähegi võimalik.

Lisaks terrorismivastasele võitlusele lepitakse nõukogu kohtumisel kokku Euroopa Prokuratuuri (ingl EPPO) loomises, mille ülesandeks on vähendada kuritarvitusi Euroopa Liidu vahendite kasutamisel ja piiriülestes käibemaksutehingutes. Euroopa Prokuratuur on näide tihendatud koostööst, mida rahvakeeli ka mitmekiiruseliseks Euroopaks kutsuma kiputakse. Peamised arutelukohad ongi seotud tihendatud koostöö rakendamisega – näiteks, kas tegevuskulusid peaksid sellisel juhul katma kõik või vaid osalevad riigid. Oluline on, et kõigi tihendatud koostöö algatuste käivitamine kiidetakse heaks kõigi riikide poolt vastavas nõukogus ja et algusest väljajäävatel riikidel on hiljem võimalik ühineda. Eesti saab olema nende ligi 20 riigi hulgas kes EPPOga kohe alguses ühinevad. See annab võimaluse kujunevat organisatsiooni ka ise suunata. Hilisematel liitujatel, kindlasti neid saab olema, see võimalus puudub.

On oodata, et ministrid jõuavad nõukogus kokkuleppele ka digisisu piiriülese pakkumise ja tarbimise reeglites.

Komisjoni ettepanekud Euroopa Liidu kaitsekoostöö tugevdamiseks

Kaitsekoostöö on selle nädala teine oluline teema. 7. juunil teeb komisjon konkreetsed ettepanekud ELi kaitsevõime suurendamiseks ja pakub kaitsekoostöö arendamise mõttepaberis ka pikema arengu vaate. Konkreetseid asju on kaks: alaline struktureeritud koostöö kaitsevaldkonnas (PESCO) ja Euroopa Kaitsefondi (ingl European Defence Fund) loomine. Kaitsekoostööks annab aluse ELi lepingu artikkel 46(2) mis võimaldab grupil samameelsetel riikidel tihendatud kaitsekoostööd teha. Nii PESCO kui kaitsefondi puhul ei räägi me ühisest armeest. Siin ei ole Euroopa Liidul pädevust. Jutt on killustatuse vähendamisest kaitsevõimekuste arendamisel, ühistest teadus- ja tehnoloogiaarendusprogrammidest (näiteks droonid) ning tulevikus ehk ka ühistest lahingugruppidest. Nende kahe väga olulise algatuse osas kokkuleppele jõudmine jääb eesistujana Eesti lauale. Põhimõttelise kokkuleppega vähemalt sama tähtsad on rakendamisega seotud detailid, ennekõike see, et kõik osalevad riigid leiaksid endale sobiva rolli.

ELi kaitsekoostöö võimalikud arengud kirjutab komisjon edasise arutelu raamistamiseks lahti kaitsekoostöö mõttepaberis, mis samuti 7. juunil avaldatakse. Koostöö praeguse seisu ja kaitsekoostöö võimaluste kohta saab pikemalt lugeda https://ec.europa.eu/epsc/publications/strategic-notes/defence-europe_en

II Eesistuja Eesti

Keskpankurid kohtuvad Tallinnas

8. juunil saab Tallinnast Euroopa rahanduskeskus, siin toimub Euroopa Keskpanga nõukogu koosolek. Tegemist on esimese tõesti suure eesistumise üritusega mis toob Eestisse Euroopa Keskpanga ja liikmesriikide keskpankade tipud ning kogu maailma tähelepanu. Eriti teraselt jälgitakse Tallinna Reaalkoolis toimuvat keskpanga juhi Mario Draghi pressikonverentsi ja sealt tulevaid sõnumeid. Peamine küsimus, nagu juba mitmel eelneval nõukogu kohtumisel on, kas keskpank on rahapoliitikat veidi jäigemaks muutmas. See tähendaks siis kas baasintressimäära tõstmist või võlakirjaostuprogrammi koomaletõmbamist, või mõlemat. Seekord on küsimus tõsisem kui kunagi varem, sest taastuma hakkavad nii Euroopa majanduskasv kui inflatsioon. Viimaste signaalide valguses võib siiski ennustada, et kuulatakse ära hiljutised põhjalikud analüüsid aga rahapoliitikas veel muudatusi ei tehta.

Jüri Ratas Hispaanias ja Portugalis

Peaminister Jüri Ratas jätkab Eesti eesistumise eesmärkide tutvustamist täna (5. juuni) Hispaanias ja Portugalis. Eelmisel nädalal tekitas tulist avalikku arutelu fakt, et Ratas kasutab nendeks visiitideks eralennukit. Eks see ole eesistumise tempo puhul sageli paratamatu, et tuleb valida sisuliste eesmärkide täitmise ja rahalise efektiivsuse vahel. Kõiki 28 riiki enne eesistumist mai lõpu ja juunikuu jooksul liinilendudega nii külastada, et siseriiklikud asjad oluliselt ei kannataks, on keeruline.

Juba homme on Ratasel vaja Tallinnas kohtuda Leedu presidendi Dalia Grybauskaitė ja Norra peaministri Erna Solbergiga. Norrakatele on Ratasega kohtumine nüüd kindlasti palju olulisem kui tavaliselt, sest peatse eesistujana on Eesti roll nüüd Norrat huvitavates küsimustes oluliselt suurem.

Soome 100

Mitte et see otseselt Eesti eesistumisega seotud oleks, aga nädalavahetusel tähistab Soome Eestis oma 100. sünnipäeva. Toimub palju avalikke üritusi ja Tallinnas on visiidil ka Soome peaminister Juha Sipilä, kelle juhtimisel astub Soome riigikantselei muu hulgas jalgpallimatšis vastamisi Ratase juhitava Eesti riigikantselei meeskonnaga. Šansid ei ole vist kiita, Eesti riigikantselei hävis eelmisel nädalal kontrollmängus riigikontrollile 0:6.

III Esinduse mured ja rõõmud

Eesistumise ettevalmistused

Veidi rahulikum nädal. Valmistume järgmise nädala hullumeelseks graafikuks ja teeme pikemaid eesistumise ettevalmistusi. 1. juunil alustasid kaks lisatöötajat, keda eesistumise ajaks oli võimalik juurde palgata. Tiim on sellega koos. Üldiselt on eesistumise töökoormus ja ülesanded tavalisest elust esinduses väga erinevad. Kõige hakkamasaamiseks oleme kogu töökorraldust muutnud. Lühidalt on igaühel nüüd lisaks oma tavaülesannetele poliitikavaldkonnad, mille eest tuleb vastutada ning milles peab hakkama saada kõigega alates sisubriifidest kuni korralduslike detailideni. Paar inimest toetab ka horisontaalsetes asjades. Sel nädalal kirjutame näiteks briifi volinike kolleegiumi 29.–30. juuni Tallinna visiidiks, millesse on kaasatud suur osa esinduse tiimist (varem tegeles briifidega 1-2 inimest).

ELi teabevõrgustik

Täna avaldame kogu Euroopas toimuva hanke ELi teabevõrgustiku (Europe Direct) loomiseks aastateks 2018–2020. Praegu on ELi teabekeskusi Eestis 9 ja need tegutsevad viiendat aastat. Järgmiseks kolmeks aastaks saab pilt Eestis olema väga teistsugune, sest täna tegutsevad 9st punktist 8 maavalitsuse juures. Järgmisel aastal maavalitsusi teatavasti enam ei ole ja ELi teavitusega hakkavad loodetavasti tegelema teised asutused. Kas siis omavalitsused, omavalitsusliidud või tugevad mittetulundusühingud (näiteks maakondlikud arenduskeskused). Seniste kontaktide põhjal tundub, et huvi teema vastu on ja Eesti ELi teabekeskustest tühjaks ei jää. Hanke kohta ilmub täpsem info sel nädalal esinduse kodulehele https://ec.europa.eu/estonia/home_et

 

 

Leave a Reply