Euroopa kalender 08.–12.01 – Bulgaaria proovikivid – ränne, raha, ühtsus ja laienemine

8. Jan 2018

Euroopa Komisjoni esinduse juhi Keit Kasemetsa nädala ettevaade

Eesti on tänaseks eesistuja teatepulga Bulgaariale üle andnud. Neljapäeval toimub tavapärane Euroopa Komisjoni volinike visiit eesistujariiki, kus uus eesistumine pidulikult avatakse. Sisuline töö kogub samuti alles hoogu, tehnilise taseme töögrupid ja saadikute kohtumised juba toimuvad, aga ministrite aruteludeni läheb veel aega. Nii nagu Eestile, on ka Bulgaariale pandud suured ootused – 2018 on viimane aasta, kus enne Euroopa Parlamendi 2019. aasta valimisi on võimalik sisulist tööd teha.

Kokku on ELi 2018–2019 seadusloome prioriteetide hulgas 78 eelnõud. Suure hulga tööd nendega tegi Eesti juba ära – 38 eelnõu osas saavutati kokkulepe Euroopa Parlamendiga, veel 38 eelnõus leppisid kokku ministrid ning nende arutelu parlamendiga lõpetab loodetavasti Bulgaaria. Nii on pärast Eesti eesistumist laual veel 24 eelnõud, mis ootavad ministrite kokkulepet, ja 57 eelnõud, milles on vaja Euroopa Parlamendiga üksmeelele jõuda. Lisaks mitmed suured poliitilised teemad.

I Euroopa Liidu masinavärk

Mis on siis Bulgaaria suured väljakutsed nende kuivade numbrite taga?

Rändepoliitika, ennekõike varjupaigapoliitika reform, mida puudutavad otsused loodetakse teha juunis. Eesti tegi rändepoliitika valdkonnas tegelikult palju edusamme, rändevood on vähenenud ja sisejulgeoleku alal on samm edasi astutud, ent kõige keerulisemad küsimused, mis puudutavad rändepoliitika reformi ja pagulaste ümberjaotamist, jäävad Bulgaaria lahendada.

Majandus- ja rahaliidu reform, ennekõike pangandusliidu lõpuleviimine, kapitaliturgude arendamine ja Euroopa Valuutafond. Euroopa Komisjon tuli oma ettepanekutega välja 6. detsembril ning kuigi valitsusjuhtide pühade-eelne esimene arutelu näitas, et vastuolusid on palju, liigutakse edasi nii laiemate arutelude kui ka konkreetsete eelnõudega, mis on töös nii pangandusliidu kui ka kapitaliturgude liidu väljaarendamiseks. Teema olulisust näitab muu hulgas see, et majandus- ja rahaliidu reformi on valitsusjuhtidel Bulgaaria eesistumise ajal plaanis arutada kaks korda.

Uue Euroopa Liidu finantsperspektiivi arutelu käivitamine. Sisuliselt algab ka Eestile väga oluline eelarvearutelu juba täna, kui komisjoni president Juncker ja eelarvevolinik Oettinger uue finantsperspektiivi tulevikule keskenduval konverentsil komisjoni ettepanekute suunda avavad. https://ec.europa.eu/epsc/sites/epsc/files/epsc_-_shaping_our_future_-_mff_conference_-_programme.pdf . Kolmapäeval toimub volinike esimene poliitiline debatt eelarve teemal. Komisjon teeb oma ettepaneku küll alles mais, ent aasta esimeste kuudega püüab ta jõuda sellise ettepanekuni, mis oleks liikmesriikidele vähemalt laias plaanis vastuvõetav. Selle tagamisel on eesistujal oluline roll.

Õigusriigi põhimõtete arutelu ja Euroopa Liidu lepingu artikli 7 kohane menetlus nõukogus. Aasta viimasel istungil otsustas komisjon, et Poola valitsuse otsused on tekitanud õigusriigi põhimõtete rikkumise ohu, ning edastas nõukogule selleteemalise otsuse eelnõu. Edasi ongi pall liikmesriikide käes, kes peavad nõukogus 4/5 häälteenamusega otsustama, kas selline oht on olemas. Selleks kuulatakse ära ka Poola esindaja. Isegi kui riigid otsustavad, et oht õigusriigile on olemas, ei tähenda see veel Poola hääleõiguse peatamist, kõigepealt tehakse soovitused ohu kõrvaldamiseks. Hääleõiguse peatamiseks on eraldi ühehäälne menetlus. Arutelu saab olema pikk, poliitiliselt tundlik ja kahtlemata kogu Bulgaaria eesistumisperioodi läbiv.

Brexit. Bulgaaria eesistumise aega jääb loodetavasti brittide lahkumise üleminekuperioodis kokkuleppimine ning uusi suhteid käsitlevate läbirääkimiste alustamine. Kuigi läbirääkimisi peab komisjon, muutub eesistuja roll üha olulisemaks, sest läbirääkimisteks peab komisjon saama mandaadi liikmesriikidelt. See saab olema keerulisem kui eelnevad etapid, sest riikide huvid on väga erinevad ning jätkuvalt pole selge, mida täpselt soovib Ühendkuningriigi valitsus. Aasta esimene nädal on toonud vastuolulisi signaale. Ühelt poolt tegi rahandusminister Philip Hammond avalduse, milles ei välistanud riigi tolliliitu jäämist https://www.theguardian.com/politics/2018/jan/05/philip-hammond-customs-union-with-eu-after-brexit, teiselt poolt on peaminister Theresa May otsustanud luua sellise ministri ametikoha, kes vastutab nn no deal-stsenaariumi elluviimise eest http://www.telegraph.co.uk/news/2018/01/07/theresa-may-set-appoint-cabinet-minister-no-deal-reshuffle/.

Valmistumine Euroopa Parlamendi valimisteks. Demokraatia defitsiidist ELis on räägitud palju. Üks võimalus selle vähendamiseks on suure osalusega Euroopa Parlamendi valimised ja nende valimiste tugevam sidumine oluliste otsustega ELi poliitika kujundamisel. See, milliste põhimõtete alusel Euroopa Parlamendi valimisi läbi viia, tuleb otsustada Bulgaaria eesistumise ajal. Veebruaris saavad valitsusjuhid kokku ja arutavad mitmeid valimistega seotud keerulisi teemasid, sealhulgas nn Euroopa Parlamendi fraktsioonide esikandidaatide esitamine ja nende seos Euroopa Komisjoni uue presidendi nimetamisega, Ühendkuningriigi saadikutest vabaks jäävate parlamendikohtade täitmise põhimõtted ning osaliselt üleeuroopalised valimisnimekirjad.

Eestile on muidugi oluline, et Bulgaaria jätkaks digitaalse ühtse turu väljaarendamise lõpuleviimisega. Eestist jäi lauale mitu eelnõud, mis vajavad ministritevahelist kokkulepet ning loomulikult on meile tähtis, et nõukogu ja parlamendi vaheline arutelu andmete vaba liikumise eelnõu üle kiiresti edasi liiguks.

Kui Eesti suured prioriteedid olid digiteema ja idapartnerlus, siis Bulgaaria prioriteet on laienemisele uue hoo sisse puhumine. Oma ametiaja alguses ütles komisjoni president Juncker, et tema komisjoni ajal uut laienemist ei toimu, lihtsalt ükski riik pole selleks valmis. Järgmise komisjoni ajaks võib pilt olla teine ning Bulgaaria teeb kindlasti kõik endast oleneva, et see nii oleks. Ülesanne ei ole lihtne, sest lisaks reformide hoogustamisele liituda soovivates riikides on vaja soojendada paljude liikmesriikide poliitikute ja avaliku arvamuse leiget suhtumist laienemisse.

Proovikive üle lugedes saab järeldada, et sisulist tööd eelnõudega saab Bulgaarial Eestiga võrreldes olema vähem (eriti nõukogus), aga poliitilisi väljakutseid oluliselt rohkem. Lisaks soovib Bulgaaria sama moodi nagu Eestigi kasutada eesistumist oma riigi tutvustamiseks ja hea mulje jätmiseks. Selleks on Bulgaarial kasutada sama suur eelarve kui Eestil – 75miljonit eurot –, ent kõik ei sõltu muidugi rahast. Nii näiteks keelustati Sofias eesistumise ajaks hobuvankritega liiklemine.

II Olulised kuupäevad ja tähtajad

9. jaanuaril kohtuvad komisjoni president Jean-Claude Juncker ja Poola peaminister Mateusz Morawiecki, et jätkata dialoogi õigusriigi põhimõtete rakendamise üle Poolas.

10. jaanuaril peab komisjon esimene ELi uut finantsperspektiivi käsitleva poliitilise arutelu, milles praegu keskendutakse veel üldistele küsimustele, nagu eelarve maht, struktuur, rahastamise allikad ja suuremad võimalikud muutused.

11. jaanuaril toimub Bulgaaria eesistumise avaüritus Sofias.

III Komisjoni esinduse mured ja rõõmud

Peamiselt teeme plaane alanud aastaks, teemadest on kahtlemata esil uus finantsperspektiiv ja muidugi teised juba eespool loetletud teemad. Tegevussuundadest tahaks sel aastal palju rohkem teha Tallinnast väljas, rääkida ELi peamiste prioriteetide sisust ja mõjust, olla info jagamisel kiirem, efektiivsem ja nähtavam.

Leave a Reply