Euroopa kalender (11.–17.09) – olukorrast Euroopa Liidus

11. Sep 2017

Euroopa Komisjoni esinduse juhi Keit Kasemetsa nädala ettevaade

Juncker räägib lahti enda visiooni ELi arengust ja sammud selle elluviimiseks

Sel nädalal peab Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker Strasbourgis Euroopa Parlamendi ees iga-aastase kõne olukorrast Euroopa Liidus. Kahtlemata on see tema ametisseastumise kõne kõrval olulisim ja kaalukaim. Veidi üle poole Junckeri komisjoni ametiajast on läbi. Selle ajaga on ellu viidud 70% ametisseastumisel tehtud ettepanekutest, aga kahe aastaga on ka palju muutunud – nii maailmas kui ka eurooplaste ootustes. Praegu on ametis oleva komisjoni jaoks viimane aeg teha veel uusi ettepanekuid ja kujundada visioon reformitud Euroopa Liidust.

Just ettevaade ettepanekutega uuteks algatusteks, mida on võimalik enne 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisi ellu viia, ongi kõne põhituum. 1. märtsil avaldas komisjon valge raamatu Euroopa tulevikust, milles visandas viis võimalikku arenguteed eesmärgiga ärgitada eurooplasi arutama selle üle, millist ELi nad soovivad. Enne suve koostati arenguvisioon ja alternatiivid veel viie konkreetse poliitikavaldkonna jaoks: sotsiaalvaldkond, kaubandus, majandus- ja rahaliit, kaitse ning ELi eelarve. Kogu kevade ja suve on kõikjal Euroopas toimunud arutelud selle üle, kuidas minna edasi, nii üldiselt kui ka eri valdkondades.

Nendele aruteludele tuginedes kirjeldab Jean-Claude Juncker kõnes oma ettekujutust Euroopa Liidu arengust. Vaid poole aastaga on palju muutunud, segane ja murelik meeleolu on asendunud positiivsema õhkkonnaga. Majandus kasvab, tööpuudus väheneb ja inimestes on taas tärganud lootus paremale tulevikule. Mured Euroopa Liidu lagunemise ja arengut vedava Saksa-Prantsuse mootori katkimineku pärast nendes riikides sel aastal toimunud ja toimuvate valimiste järel pole kinnitust saanud. Vastupidi. Üle pika aja on Euroopa juhtriikidel liidrid, kes tahavad ja suudavad ELi edasi viia nii pikkade sammudega, mida pole nähtud Euroopa tuleviku konvendi ja Lissaboni lepingu aegadest saadik.

Muutunud olud lubavad optimistlikumalt ja julgemalt tulevikku vaadata. Lisaks ELi arenguvisioonile ja sihtidele prioriteetsetes edasiviimist vajavates poliitikavaldkondades (majandus- ja rahaliit, kaitse) on Junckeri kõne suured teemad eeldatavalt kaubandus, digitaalne turg (täpsemalt küberjulgeolek ja andmed), tööstuspoliitika ja demokraatia. Just nendes valdkondades on Euroopa Komisjonilt oodata lähipäevadel, -nädalatel ja -kuudel ka uusi konkreetseid algatusi, millede arutamise saab mitmel juhul juba Eesti oma eesistumise ajal lauale tõsta.

Junckeri kõnega ELi tulevikku käsitlev arutelu kindlasti ei lõpe, see on vahefiniš enne 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisi. Arutelud saavad suure hoo sisse pärast Saksamaa valimisi. Prantsusmaa president Emmanuel Macron kutsus juba oma eelmisel nädalal Kreekas peetud kõnes üles ELi oluliselt reformima ning looma aruteludeks n-ö kodanike konvendid kõikides riikides.

Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri kõne algab kolmapäeval, 13. septembril veidi pärast kella 10 ja seda saab otsepildis jälgida ERRi, Postimehe ja Delfi portaalides ning Euroopa Komisjoni Audiovisuaalmeedia veebisaidil.

 

II Eesistuja Eesti ja Euroopa Liidu masinavärk

Üldiselt oli suvi rahulik (loe: kuigi terroriaktid ja rändesurve on jätkuvalt suured probleemid, siis suuri kriise juurde ei tekkinud) ja nii saab eesistuja Eesti keskenduda oma prioriteetide elluviimisele. Enamik neist kattub Euroopa Komisjoni prioriteetidega ning Eesti viib eesistujana arutelusid ELi tuleviku võtmeteemadel hoogsalt edasi.

Kaitseministrid võtsid eesmärgiks struktureeritud kaitsekoostöö põhimõtted detsembriks heaks kiita, välisministrid jätsid Türgile ukse lahti ja otsustasid liikuda Põhja-Korea vastu kehtestatud sanktsioonide karmistamise suunas

Ühe olulise Junckeri kõne prioriteediga tegeles Eesti juba eelmisel nädalal, kui Tallinnas toimus kaitseministrite ja välisministrite mitteametlik kohtumine. Kuigi ERRi uudistetoimetuse juht kurtis näoraamatus kohtumise vähest uudisväärtust, ei ole Tallinn rahvusvahelises meedias pikka aega nii palju pildis olnud:

– võeti sihiks struktureeritud kaitsekoostöö (PESCO) põhimõtetes Eesti eesistumise lõpuks kokku leppida. See on suur samm, sest aastakümneid ei ole ELi kaitsekoostöös sisuliselt midagi toimunud;
– korraldati esimene ELi ministrite küberkaitseõppus, kus ministrid pidid hübriidsõja tingimustes küberrünnaku all olles tegema olulisi poliitilisi valikuid;
– lepiti kokku edasised ELi ühised sammud Põhja-Korea sanktsioonipoliitikas.

Lisaks jätkati dialoogi Türgiga, välisminister Sven Mikser kinnitas, et Eesti eesistumise ajal ei ole laienemisläbirääkimistega seoses ELi poliitikas muudatusi oodata. Eriti palju tähelepanu ei saanud meie meedias Eesti välja töötatud sanktsioonide kaart, mida ka kohtumisel esitleti. Vaata kaarti siit.

Rahandusministrid arutavad majandus- ja rahaliidu ning maksunduse tulevikku

Selle nädala lõpus toimuvad Tallinnas majandus- ja rahandusministrite (ECOFIN) ning eurogrupi kohtumised. Suur teema on muidugi majandus- ja rahaliidu (EMU) tulevik, mis on samuti Junckeri prioriteetide hulgas ning ELi tulevikuarutelus ehk isegi olulisim teema nii Saksamaa kui ka Prantsusmaa jaoks. Eesti plaanidest ja lähenemisviisist saab põhjalikumalt lugeda Märten Rossi augusti lõpus Äripäevale antud intervjuust.

Rahaliidu arengus on palju detaile, aga lihtsustatult saame rääkida neljast suuremast küsimusest:
– kuivõrd tuleb rahaliidu riikide üleseid pädevusi edasi arendada?
– mis saab seni ajutisest kriisihalduse jaoks loodud Euroopa stabiilsusmehhanismist (ESM)? Kas see muutub alaliseks Euroopa valuutafondiks? Mis ülesanded saavad sellel olema ja mida see tähendab koostööle IMFiga?
– kas tekib euroala rahandusministri ametikoht ja mis ülesanded sellel saavad olema? Kuigi konsensus liigub selles suunas, et rahandusministri kohta oleks vaja, nähakse väga erinevalt nii selle ametikoha paigutust ELi hierarhias kui ka ülesandeid. Räägitakse nii eurogrupi juhi koha alaliseks muutmisest kui ka komisjoni rahandusvoliniku nimetuse ja ülesannete tuunimisest.
– rahandusministri ülesanded sõltuvad otseselt viimasest suuremast küsimusest – kas euroalal peaks olema oma eelarve?

Kõik need valikud on keerulised, sest tuleb arvestada liikmesriikide eriarvamuste ning nende valitsuste ja parlamentide pädevustega. Dilemmasid otsustamisel on hästi kirjeldanud komisjoni president Jean-Claude Juncker oma kõne soojendusintervjuus Politicole.

Lisaks maksundus, kus ELi pädevus ei ole väga suur ja liikmesriikidevahelise üksmeele leidmine maksuteemadel edasiliikumiseks (nt ettevõtete tulumaksu ühine maksubaas) on olnud keeruline. Eesti keskendub teemadele, kus on võimalik edasi liikuda: digitaalse majanduse väljakutsed ettevõtete tulumaksusüsteemile ja digilahenduste kasutamine tolliliidu efektiivsemaks toimimiseks. Esimesel teemal toimus eelmisel nädalal Tallinnas ka rahvusvaheline konverents.

Arengukoostöö ministrid pakuvad arenguriikidele kala asemel õnge

Täna kohtuvad Tallinnas ka arengukoostöö ministrid, kes arutavad muu hulgas digitaalse arengu toetamist arenguriikides. Vaata konverentsi programmi siit.

Komisjoni asepresidendi Andrus Ansipi algatatud Aafrika riikide digitaalse arengu programm on arenguriikide poolt väga positiivselt vastu võetud, sest see pakub palju rohkemat kui lihtsalt toetusi ning võimaldab suurendada nii ärivõimalusi kui ka valitsemise kvaliteeti. Paljud rakendamise detailid on veel lahtised ning arutelu jätkub novembris ELi-Aafrika tippkohtumisel. Arengukoostöö ei ole kunagi ainult kulu, vaid ka võimalus ELi ettevõtetele. Digivaldkond on üks väheseid, kus ka Eesti ettevõtted on vägagi konkurentsivõimelised ning võivad läbi uute programmide üht-teist võita.

Siseministrid teevad tööd rände vähendamiseks ja terrorismi takistamiseks

Pärast konsultatsioone teiste liikmesriikide ja EL institutsioonidega otsustas siseminister Andres Anvelt kutsuda neljapäeval, 14. septembril Brüusselis kokku EL (justiits-) ja siseministrite kohtumise. Päevakorras on kaks arutelupunkti – terrorismivastane võitlus ja rändekriis. Terrorismivastase võitluse arutelu eesmärk on anda siseministritele ülevaade viimaste rünnakute uurimise esialgsetest järeldustest ning terrorismivastase võitluse valdkonnas lähiajal fookuses olevatest sammudest EL tasandil. Liikmesriikidele edastatud arutelupaberis on välja toodud mitmed aktuaalsed teemad, mis realiseerumisel peaksid kõigi elu turvalisemaks muutma. Rändepunkti eesmärk on anda siseministritele ülevaade viimastest arengutest Vahemere rändeteedel ning erinevatest sammudest, mida olukorra lahendamiseks juba astutud on ning mis veel lähiajal fookuses.

Lisaks veel probleem lennureisijate andmete rahvusvahelise jagamisega. 26. juulil 2017. a esitas Euroopa Kohus arvamuse Euroopa Liidu ja Kanada kavandatava broneeringuinfo (PNR) lepingu kohta vastusena Euroopa Parlamendi taotlusele hinnata lepingu kooskõla aluslepingutega. Euroopa Kohus leidis, et lepingut ei või selle praegusel kujul sõlmida. Euroopa Komisjon on juba andnud teada, et tuleb nõukogult kohtuotsuse valguses küsima uut mandaati läbirääkimiste jätkamiseks Kanadaga lepingu sõlmimise eesmärgil, kuid ütleb selle ka nõukogus välja.

Arutatakse küberjulgeoleku ja tulevikutöö arengute üle

Paralleelselt ECOFINiga toimub Tallinnas ka hulk kõrgetasemelisi konverentse, seega võib neljapäeval-reedel sündida Tallinnas eesistumise rahvusvaheliste külaliste arvu senine rekord. Liiklusele ei ole mõju vast nii suur kui eelmisel nädalal, sest ministrite kohtumised toimuvad esmaspäeval, reedel ja laupäeval ning teised üritused liiklust samal määral uppi ei löö. Igatahes arutatakse Eesti vedamisel nii küberturvalisuse kui tulevikutöö väljakutse ja võimalike lahenduste üle.

Sel nädalal on Tallinnas oodata kahte Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomitee sündmust.

12. septembril toimub konverents “Nutikad lahendused kestliku ja kaasava ühiskonna teenistuses”. Konverentsil käsitletakse kahte nutitehnoloogia ja nutikate lahenduste olulist valdkonda: sotsiaalne areng, sh e-tervishoiuteenused ja e-lahendused ning kestlik ja nutikas põllumajandus. Peakõnelejate hulgas on Eesti kultuuriminister Indrek Saar ja Eesti endine president Arnold Rüütel. Kõnelevad ka Siim Sikkut, Maris Jõgeva ja Liia Hänni. Rohkem infot siit.

13. septembril toimub avalik arutelu teemal “Jagamismajanduse maksustamine – jagamismajanduse kasvamisega silmitsi seisva võimaliku maksupoliitika analüüs”. Osalejate seas on palju tunnustatud eksperte. Rohkem infot inglise keeles siin.

 

II Komisjoni esinduse mured ja rõõmud

September on komisjoni esinduse jaoks kindlasti kogu eesistumise kõige kiirem aeg, mis algas kaitse- ja välisministrite kohtumisega ja lõpeb riigijuhtide digitippkohtumisega. Eelmisel nädalal toimus Tallinnas kolm nõukogu mitteametlikku kohtumist, kus osales 7 volinikku. Sel nädalal on nõukogusid 2 ja volinikke 6. Lisaks muidugi komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri kõne olukorrast ELis, mida koos kutsutud ajakirjanike ja arvamusliidritega esinduses jälgime ja mille sisu peame avalikkusele nii hästi, kui oskame, selgitama.

Leave a Reply