Euroopa kalender 16.10–22.10 – Lisahoog digituru väljakujundamisele

16. Oct 2017

Euroopa Komisjoni esinduse juhi Keit Kasemetsa nädala ettevaade

Sel nädalal vormuvad konkreetseteks järeldusteks septembri lõpus Tallinnas toimunud valitsusjuhtide arutelud digiteemadel. See on Eesti jaoks eesistujana ehk olulisim teema. Lisaks saab neljapäeval ja reedel Brüsselis toimuval ülemkogul selgepiirilisema vormi Tallinna tippkohtumise õhtusöögil hoogu saanud ELi tulevikku käsitlev arutelu. Ja siis muidugi Brexit, mille puhul tuleb otsustada, kas seni saavutatust piisab läbirääkimiste teise, ELi ja Ühendkuningriigi tulevikusuhteid käsitleva etapi alustamiseks. Nädala esimeses pooles toimuvad ministrite kohtumised valmistavad valitsusjuhtide arutelu ette. Ülemkogu arutelu juhib küll president Donald Tusk, aga Eestist kui eesistujast sõltub ettevalmistuste käigus väga palju. Selle nädala arutelud annavad suuna ja ambitsiooni ka Eesti eesistumise teisele poolele, eriti digiasjades, kus nii komisjoni president Juncker kui ka paljud riigipead tahaksid näha kiiremaid kokkuleppeid ja ettepanekute edasiliikumist.

I Eesistuja Eesti ja Euroopa Liidu masinavärk

Välisministrid võtavad läbi kõik olulised rahvusvahelised kriisid

Sotsiaaldemokraadist välisminister Sven Mikser ei saanud valimistulemusele kohapeal kaasa elada, sest pidi juba täna hommikuks olema Luxembourgis, kus toimuval välisministrite kohtumisel arutatakse läbi kõik hetkel põletavad teemad. Jutuks tulevad nii ELi-Türgi suhted, Iraani tuumalepe ja Põhja-Korea kui ka Myanmar, Afganistan, Iraak ja Bosnia.

Üldasjade nõukogu valmistab ette Brexiti arutelu

Eesti eriesindaja ELi institutsioonide juures Matti Maasika juhtimisel võtab üldasjade nõukogu homme, 17. oktoobril ette kaks suurt teemat – ülemkogu ettevalmistamise ja artikkel 50 (Brexit) arutelu. Lisaks ELi tulevikule räägivad liidrid ka võrdlemisi punnseisus olevast rändepaketist ja hästi edenevast kaitsemõõtme arendamisest. Viimase osas kinnitatakse loodetavasti valmisolekut leppida veel Eesti eesistumise ajal detsembris kokku struktuurses koostöös (nn PESCO). Rändega on keerulisem, valitsusjuhtide arutelu on Eestile kui eesistujale lisaks eelmisel nädalal toimunud siseministrite arutelule oluline indikaator selle kohta, milles üldse on võimalik selle aasta jooksul kokku leppida.

Üldasjade nõukogu saab pealäbirääkijalt Michel Barnierilt ülevaate ka Brexiti läbirääkimistest, nii nagu see igal üldasjade nõukogul tavaks on, ja asub andma viimast lihvi valitusjuhtide lauale minevale tekstile.

Ülemkogu paneb paika digiasjad, ELi tuleviku ja Brexiti

Lühidalt saab ülemkogu tulemuse võtta kokku nii, et ELi riigid lähevad tulevikuplaanidega ühtsena edasi, suurendavad ambitsiooni digiasjades ja hoiavad Brexiti osas ootused madalal. Veel enne põhiarutelude algust juhib peaminister Ratas kolmapäeval kolmepoolset sotsiaalpartnerite tippkohtumist.

1. ELi tulevik – minnakse edasi, kuid pole veel lõpuni selge, kas kõik koos või väiksemates gruppides

Ülemkogu eelõhtul sööb Visegrádi valitsusjuhtidega õhtust komisjoni president Juncker, kes tegi septembris oma kõnes olukorrast riigis katse Visegrádi teistega igati ühes paadis hoida. Tulevikuarutelu tüürib selles suunas, et peamine sõnum ELi edasiarendamises kahtlejatele on, et ka arengus mitteosalemine on otsus ja toob kaasa muutused. Ei öeldes ei seisa ülejäänud maailm paigal. Selge on, et Prantsusmaa tahab ELi koostöö süvendamisega edasi minna, mitmetes asjades toetab sama suunda ka Saksamaa. Muidugi on eelistatud variant EL-27 ühine süvendatud koostöö, aga kui kõik ei taha kaasa tulla, minnakse suure tõenäosusega edasi väiksemates gruppides. Kõige suuremaid kirgi kütavad kindlasti majandus- ja rahaliidu arendamine ning ELi uus eelarveperspektiiv. Nii Visegrád kui ka teised kõhklejad peavad mõtlema, milline positsioon on nende riikide huvides mitte ainult lühiajalises sisepoliitilises, vaid ka pikas strateegilises vaates.

2. Digiturg tuleb 2018. aasta lõpuks valmis saada

Tallinna digitippkohtumisel räägiti peamiselt pikemast visioonist aastani 2025. Samal ajal on palju seni põhimõtteliselt kokku lepitud lühema vaatega asju liikunud plaanitust aeglasemalt ja seetõttu tegemata. Tippkohtumise ajal tõi komisjoni president Juncker välja, et komisjoni 24 algatusest on lõpule viidud vaid 6. Päris mitmel teemal on suured põhimõttelised lahkehelid. Seepärast keskenduvad ülemkogu arutelu ja järeldused ka lühiajalisele vaatele, valitsusjuhid tahavad olulistele eelnõudele hoogu juurde lükata. Selleks lepiti juba Tallinnas kokku erakorralise telekommunikatsiooniministrite kohtumise korraldamises, mis Urve Palo juhtimisel oktoobri lõpus toimubki. Ent paljud algatused on teiste ministrite vastutusalas ja seetõttu on valitsusjuhtide terviklik vaade väga oluline.

Keerulisemad eelnõud, kus valitsusjuhid tahavad kiiret edasiliikumist näha, on muuhulgas geoblokeerimise kaotamine, audiovisuaalmeedia teenuste pakkumine, piiriülese e-kaubanduse reeglid ja käibemaksustamine, e-privaatsus ning muidugi Eesti enda lapsuke – andmete vaba liikumise algatus. Räägitakse ka küberturvalisusest ja autoriõigustest.

Komisjoni tegevuskava digituru lõpuleviimiseks, mille elluviimist juhib asepresident Andrus Ansip, on väga ambitsioonikas. Ülevaate komisjoni senisest tegevustest saab siit.

3. Brexiti läbirääkimised edenevad visalt

Ennekõike huvitavad britte tulevikusuhete kõnelused, seda kahes mõõtmes: tulevased kaubandussuhted ja nn üleminekuperiood, mille peaminister Theresa May septembri lõpu kõnes välja pakkus. Ent EL ei ole valmis nendel teemadel rääkima, sest esimese etapi põhimõttelistes küsimustes, eriti lahkumisega seotud rahaliste kokkulepete osas, ei ole kõnelustel edusamme tehtud. Valitsusjuhid annavadki läbirääkimiste senisele käigule oma hinnangu. Kuna ELi-siseselt võtab seisukohtade ettevalmistamine aega, annavad valitsusjuhid eeldatavasti mandaadi ka teise etapi kõneluste ettevalmistuste tegemiseks (st ELi seisukohtade väljatöötamisega alustamiseks). See võimaldaks kõneluste teise etapiga edasi minna kohe järgmise aasta alguses, juhul, kui detsembri ülemkogu saavutatud edusamme piisavaks peab.

Tähtajad ja olulised kuupäevad

Täna on ülemaailmne toidupäev. ELi peamine teema sel päeval on toidu raiskamise vähendamine. Komisjon avaldab juhendi toidu annetamise soodustamiseks. (vt videot teksti lõpus)

Kolmapäeval avaldab komisjon kaks aruannet – Ameerika Ühendriikidega sõlmitud andmete turvalisuse kokkuleppe (privacy shield) toimimisest ja siseturvalisuse kava elluviimisest.

 

II Komisjoni esinduse mured ja rõõmud

Lisaks ülemkogule on meie jaoks selle nädala peamised märksõnad lennuohutus, e-tervis ja turism. Seda ennekõike Tallinnas toimuvate suurte ürituste tõttu.

Leave a Reply