Euroopa kalender 23.10–29.10 – võrdse töö eest võrdne palk!?

23. Oct 2017

Euroopa Komisjoni esinduse juhi Keit Kasemetsa nädala ettevaade 

Alanud nädalat võib julgesti nimetada sotsiaalse Euroopa nädalaks. Täna Luksemburgis toimuval töö-, tervise ja sotsiaalministrite kohtumisel andsid liikmesriigid nõusoleku Euroopa sotsiaalõiguste samba väljakuulutamiseks. Lõplikult pannakse sotsiaalõiguste sambale alus Euroopa Parlamendi, Euroopa Komisjoni ja ELi Nõukogu (st liikmesriikide) ühise kokkuleppega. Lisaks üritab Eesti eesistujana saavutada kokkuleppe Euroopas palju kirgi ja riikidevahelist vastasseisu tekitanud lähetatud töötajate direktiivi üle. Aga muidugi toimub ka palju muud, sealhulgas meile oluline erakorraline telekommunikatsiooniministrite nõukogu.

I Eesistuja Eesti ja Euroopa Liidu masinavärk

Töö-, tervise ja sotsiaalministrid panevad aluse Euroopa sotsiaalõiguste sambale  

Euroopa sotsiaalõiguste samba (tekstiga saab tutvuda aadressil http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-13129-2017-INIT/et/pdf) aluseks on Euroopa Komisjoni kevadel avaldatud samateemaline mõttepaber. Kuigi Eestis ei ole see teema seni suurt kajastust leidnud ja tõsist arutelu ei ole toimunud, on just sotsiaalteemad ja ELi aktiivsem roll selles valdkonnas kerkinud mitmes riigis oluliseks ELiga seotud teemaks. Sotsiaalõiguste samba tekstis on 20 põhimõtet kolmest valdkonnast: võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule; õiglased töötingimused; sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus.

Praegune sotsiaalse mõõtme tugevdamine ei laienda küll otseselt ELi pädevust – see on kirjas aluslepingutes. Küll aga loob see võimaluse 20 põhimõttest lähtuvateks uuteks õiguslikeks algatusteks. Kõikide riikide, lisaks Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi, heakskiit on Eesti kui eesistuja suur töövõit. Just sotsiaalse mõõtme staatus ja olulisus ELi õiguse kontekstis on olnud liikmesriikidevahelise pika ja keerulise arutelu peamiseks teemaks. Lõplik kokkulepe sõnastuse üle suudeti saavutada alles Ülemkogu ajal toimunud mitteametlikel aruteludel valitsusjuhtide vahel. Suure töö tegi kõigile osapooltele sobiva lahenduse leidmisel ära peaminister Jüri Ratas.

Üldse oli reedel lõppenud Ülemkogu nii Euroopa kui ka eesistuja Eesti jaoks väga edukas, seda ennekõike seetõttu, et paika pandi digitaalse turu ja ELi tuleviku arutelu konkreetne tegevuskava ja ambitsioonikad kokkulepete tähtajad. Hea lühiülevaate on teinud Eesti eriesindaja ELi institutsioonide juures Matti Maasikas oma blogis http://gondorikroonika.vm.ee/

Lähetatud töötajad – võrdse töö eest võrdne palk!? 

Eesti üritab täna saavutada riikidevahelise kokkuleppe ka lähetatud töötajate direktiivi asjus. See teema on rahvusvahelises meedias mitmete Lääne- ja Ida-Euroopa riikide kardinaalselt erinevate seisukohtade tõttu pidevalt üleval olnud ja saanud teatud mõttes riikidevaheliste vastuolude sümboliks. Seetõttu pole Eesti juhtimisel sõlmitava kokkuleppe puhul küsimus üksnes selles, MILLES kokku lepitakse, vaid ka selles, KUIDAS seda tehakse.

Esiteks kokkuleppe sisust. Põhimõte, et töötajad peaksid saama sarnase töö eest sarnast tasu, on kirjas aluslepingutes. Selle põhimõtte olemust on käsitletud paljudes eri direktiivides, kuid ühisel siseturul on see teema kahtlemata keeruline, seda eriti lähetatud töötajate puhul. Universaalset miinimumpalka või keskmist palka Euroopa Liidus ju pole ja iga riigi töötajate töötingimused on erinevad. Kui keegi töötab püsivalt teises riigis, on asi lihtne: rakenduvad selle riigi reeglid. Näiteks kui Eesti ehitusettevõte on teinud mõnes teises ELi riigis tütarettevõtte, kehtib sealsete eestlastest töötajate suhtes selle riigi seadusandlus. Asi on aga erinev, kui ehitajad töötavad Eesti ettevõttes ja on teise riiki kas lühemaks või pikemaks ajaks tööle lähetatud. Just sellised juhtumid võivad kaasa tuua suuri erinevusi palgas ja muudes hüvedes (sh sotsiaalsetes garantiides). Peale selle on keerulisem ka järelevalve. Praegune lähetatud töötajate direktiiv näeb ette, et maksta tuleb vähemalt miinimumpalka, kuid ka sellega on paljudes riikides rakenduslikke probleeme.

Nüüd tahetakse reegleid muuta. Paljudes muudatustes on kokkuleppele jõutud, aga ikka veel käivad kirglikud vaidlused peamiselt kolme küsimuse üle:
* kui pikk saab olla lähetuse kestus (hetkel konkreetset piiri pole, kokkuleppe piirjooned on 6 ja 24 kuud);

* mida sama töö eest sama palk ikkagi tähendab (milliseid asukohariigi hüvitisi tuleb lähetatud töötajale lisaks miinimumpalgale maksta);

* kas direktiivi reguleerimisalas peaks olema ka paljude riikide kõige suurem murelaps, transpordisektor. Rahvusvaheliste vedude tõttu on tegemist spetsiifilise valdkonnaga ja seetõttu on komisjon pakkunud siin välja eraldi lahenduse, paljud riigid sooviksid aga kõikide teemade korraga lahendamist.

Hea põhjalikuma ülevaate arutelu sisust on tänases Postimehes kirjutanud Jürgen Tamm: https://maailm.postimees.ee/4284957/eesti-puuab-tana-eesistumise-suurimat-voitu?_ga=2.10928189.808038910.1508746879-1126469269.1487672254

Teiseks pea sama oluline küsimus – kuidas. Selles valdkonnas saab Euroopa Liit otsuseid teha kvalifitseeritud häälteenamusega ning selge on, et konsensust ei teki ja just nii otsus teha ka tuleb. Ent on suur vahe, kas kokkulepe üritatakse läbi viia vajalike häälte miinimumiga või püütakse siiski leida võimalikult laiapõhjaline konsensus. Kuna lähetatud töötajad on kujunenud teatud mõttes sümbolteemaks, kus keegi ei taha oma positsioonidest taganeda, tuleb võimalikult laiapõhjaline konsensus ELi tervisele kindlasti kasuks. Sellise kokkuleppe küpsemise hinnaks võib olla lisaaeg. Eesti eesistumise ajal toimub üks sotsiaalministrite nõukogu kohtumine veel.

Lähetatud töötajate arutelu tuules jõuti täna osalise kokkuleppeni sotsiaalkindlustussüsteemide parema koordineerimise üle.

Telekommunikatsiooniministrid üritavad keerukate digifailide läbirääkimisi lahti sulatada 

Tallinnas toimunud digitippkohtumisel ütles komisjoni president Jean-Claude Juncker, et 2015. aastal komisjoni poolt esitatud 24 algatusest on kokku lepitud vaid 6. Tallinnas lepiti ka kokku, et arutelude kiirendamiseks on vajalik erakorraline ministrite kohtumine, kus üritatakse mitme keerulise eelnõu erinevatel põhjustel kinnikülmunud läbirääkimisi lahti sulatada. Neljapäeval andsid valitsusjuhid ministrite ette ka väga ambitsioonika teekaardi. Peamisi kokkuleppimist vajavaid algatusi on kirjeldatud komisjoni digitaalse turu väljakujundamise teabelehel.

Allikas: https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/making-most-digital-factsheet-tallinn_et.pdf

Tähtajad ja olulised kuupäevad
24. oktoobril avaldab komisjon 2018. aasta tööprogrammi ja parema õigusloome kava. Suurt uute algatuste hulka 2018. aastal enam ei tule, sest aasta enne parlamendivalimisi läheb raskuskese algatustes kokkuleppimisele ja olemasoleva regulatsiooni lihtsustamisele.

27. oktoobril tutvustab volinik Moedas programmi Horisont 2020 tööplaani 30 miljardi euro investeerimiseks Euroopa teadusesse.

II Komisjoni esinduse mured ja rõõmud

Esinduse selle nädala märksõnadeks on noored, idapartnerlus ja tehnika areng.
Esmaspäevast neljapäevani toimub Tallinnas Kultuurikatlas noortekonverents, kus lisaks Eesti presidendile ja peaministrile osaleb ka volinik Narvacsics.
Teisipäeval ja kolmapäeval toimub Tallinna Tehnikaülikoolis konverents Manufuture2017, mis keskendub targale tootmisele, Tööstus 4.0 tavadele, tuleviku tehastele, robootikale, värkvõrgule ja nutitoodetele.
Kolmapäevast reedeni toimuvad Tallinnas ka idapartnerluse ärifoorum ja idapartnerluse kodanikuühiskonna aastakonverents , kus neljapäeval osaleb volinik Johannes Hahn. Hahn kohtub ka Eesti presidendi ja välisministriga ning annab Eesti ajakirjanikele ülevaate idapartnerluse tippkohtumise ettevalmistustest.

Leave a Reply