Euroopa kalender 25.09–1.10 – Eesti küpsuseksam

25. Sep 2017

 

Euroopa Komisjoni esinduse juhi Keit Kasemetsa nädala ettevaade

I Eesistuja Eesti ja Euroopa Liidu masinavärk

Digitippkohtumine ja arutelu Euroopa Liidu tulevikust

Sel nädalal seisab Eestil nii korralduslikult kui sisuliselt ees küpsuseksam – 29. septembril Tallinnas toimuv digitippkohtumine ja sellele eelnev arutelu ELi tuleviku teemal 28. septembri hilisõhtul. Kahtlemata on see eesistumise suurim protokolliline ja logistiline ülesanne, aga pole kahtlust, et pärast kahekuist aktiivset harjutamist ministrite mitteametlike kohtumistega saab eesistumise meeskond kõigega suurepäraselt hakkama. Palju olulisem on sisulised tulemused.

Esiteks digitaalne turg. Eesti peab eesistujana leidma aruteludes tasakaalu pikaajalise vaate ja lühiajaliste vajaduste vahel. Eesti peamine huvi on tõsta digitaalset arengut Euroopa Liidus olulisemale kohale, näidata riigijuhtidele, mida on võimalik digiteemasse investeerides saavutada, ning arutada, kuidas muuta EL globaalselt atraktiivseks nii ettevõtetele kui ka talentidele. Põhjalikumalt saab lugeda arutelude aluseks koostatud taustdokumendist . Loomulikult aitab selleteemaline tippkohtumine Tallinnas ka kinnistada Eesti kui digiriigi kuvandit. ID-kaardi kiipide sidumine tippkohtumise või digiteema kommunikeerimise õnnestumisega on kindlasti ülemuretsemine. Kiibi turvariski juhtumil ei ole olnud Eesti digikuvandile arvestatavat mõju ja pole ka näha, et see Tallinna aruteludes kuidagi jutuks tuleks.

Samal ajal on ELi digitaalse turu arendamisel palju põletavaid teemasid, mis vajavad läbi arutamist ja kokku leppimist: platvormide maksustamine ning sisu ülespanemise ja mahavõtmisega seotud eeskirjad; autoriõiguse pakett ja 5G kasutuselevõtt on kõige keerulisemate teemade näited. Olukorras, kus valitsusjuhid ei ole kunagi varem digiteemat eraldi arutanud ja ka ülemkogu järeldused on piirdunud maksimaalselt paari lausega, ootavad turuosalised ning liikmesriikide poliitikud ja ametnikud valitsusjuhtidelt suunanäitamist. Seetõttu on päris kindel, et ka need teemad aruteludes üles kerkivad ja rahvusvaheline meedia just nende vastu huvi tunneb.

Teiseks Euroopa Liidu tulevik. See teema kerkis Tallinna tippkohtumise päevakorda veidi juhuslikult, aga vaadates debati seisu ja ajastust, pea parimal võimalikul ajal. Hiljuti pidas ELi tuleviku teemalise kõne komisjoni president Jean-Claude Juncker, möödas on Saksamaa valimised, mis arutelu hoogu varem pidurdasid, oma visiooni ELi tulevikust on selgelt välja öelnud Prantsusmaa president Emmanuel Macron, eelmise nädala lõpus kirjeldas oma visiooni Brexitist Ühendkuningriigi peaminister Theresa May. See tähendab, et on ühine arusaam muutuste vajalikkusest ja kõik tulevikuarutelu poliitilised pidurid on nüüd maas. Ent sellega muidugi alles keerukused algavad. Kuigi kõik kirjutavad alla muutuste vajadustele, näevad ka võtmeosapooled ELi tulevikku erinevalt, rääkimata kõikide liikmesriikide arvamusest. Seetõttu saab arutelu käivitamine ja kokkuleppele jõudmise protsessi juhtimine olema tundlik ja keeruline ülesanne. Peame muidugi meeles pidama, et seda arutelu ei vea peaminister Ratas, vaid ülemkogu president Donald Tusk. Nii nagu Tusk oma kutses kirjutab, ei hakata Tallinnas veel rääkima sisulistest pikaajalistest lahendustest, keskendutakse pigem sellele, kuidas aruteludega edasi minna ja mida on võimalik ära teha veel selle Euroopa Parlamendi mandaadi jooksul, st enne 2019. aasta suve. (Tuski kirjaga riigijuhtidele saab tutvuda siin. Võib ju küsida, et miks kohe asja kallale ei asuta ning tuleviku muudatustes kokku ei lepita, aga eks rahvusvahelistel läbirääkimistel tuleb ikka alustada protsessist, see määrab sageli paljuski ka tulemuse.

Eesistuja Eesti jaoks on ehk suurim küsimus see, missugune märk tippkohtumisest maha jääb. Kohtumise ELi ajalukku sissekirjutamine on keeruline, sest ei digiaruteludest ega tulevikuarutelust tehta kirjalikke järeldusi, millele kõik osalejad oma käe peaksid alla panema. Tulevikuarutelu tulemusi kirjeldab Donald Tusk (ja kindlasti ka teiste riikide liidrid) pressikonverentsil, digiarutelust teeb kirjaliku kokkuvõtte eesistuja Jüri Ratas, see omakorda on sisendiks oktoobri ülemkogu ametlikele järeldustele, kus on oma koht ka digiteemal.

Üldasjade nõukogu ja Brexiti läbirääkimised

Eesti eriesindaja ELi institutsioonide juures Matti Maasikas juhatab täna ELi üldasjade nõukogu, kus ühe (regulaarse) punktina annab pealäbirääkija Barnier ülevaate Brexiti läbirääkimiste seisust. Teatud mõttes on see sissejuhatuseks sel nädalal toimuvale läbirääkimiste järgmisele voorule. Olukord on võrreldes eelmise vooruga kuu aega tagasi teatud määral muutunud. Möödunud reedel pidas Theresa May kõne, kus visandas Brexiti piirjooned nii, et üleminekuperioodil osaleb Ühendkuningriik kahe aasta jooksul ELi poliitikas (sh teeb eelarvemakseid) ja briti kohtud peaksid tunnustama ELi kodanike õigusi puudutavaid Euroopa Kohtu otsuseid. Kindlasti olid liikmesriigid neid sõnumeid oodanud, väheneb ebaselgus nn lahutusarve ning brittide kohustuste täitmise osas 2020. aastal lõppeva eelarveperioodi jooksul, samuti ajasurve uute suhete läbirääkimiseks. Oluliselt kiiremini see läbirääkimisi arvatavasti siiski edasi ei vii, sest detailide arutamiseks on vaja konkreetsemaid seisukohti. Laia pintsliga joonistatud piirjooned jätsid palju detaile jätkuvalt lahtiseks.

Septembri läbirääkimistevoor (järjekorras neljas) on oluline ka seetõttu, et määrab paljuski komisjoni arvamuse selle kohta, kas on saavutatud piisav edasiminek tulevikusuhete üle arutamise alustamiseks. Selles osas teevad lõpliku otsuse muidugi liikmesriigid, ent komisjoni seisukohaga arvestades.

Tähtajad ja olulised kuupäevad

  1. septembril tutvustab komisjon omapoolseid juhtnööre, et lahendada palju elevust tekitanud probleem seoses erinevustega liikmesriikides müüdava toidu kvaliteedis. On selge, et täpselt sama toote erinev koostis erinevates riikides või pakendile mittevastav koostis ei ole ELi õigusega täielikult kooskõlas. Lahendus ei ole ELi õiguslike muudatuste tegemine, vaid olemasoleva õigustiku täielik ja korrektne rakendamine liikmesriikides. Siin on oluline roll toidu kvaliteeti kontrollivatel ametitel ja just järelvalve parandamisele ongi komisjoni juhtnöörid peamiselt keskendunud.
  2. septembril toimub Brüsselis ka fiproniiliteemaline ministrite kohtumine, kus tuleb taas jutuks kanamunade kvaliteet.
  3. septembril toimuva komisjoni volinike iganädalase istungi fookuses on migratsiooniküsimused ja Schengen.

II Komisjoni esinduse mured ja rõõmud

Peamiselt tegeleme muidugi tippkohtumisega. Aga mitte ainult. Teisipäeval jookseme Brüsselis käima eesistumise „Tagasi kooli“ eriprogrammi, mille raames lähevad Euroopa Komisjoni ametnikud koolidesse eesistumisest ja Euroopa Liidust rääkima.

Homme on Euroopa keeltepäev. Sel puhul ootame kõiki huvilisi rahvusraamatukogu kohvikusse Poogen, kus avab taas uksed keeltekohvik. Samuti selguvad homme meie iga-aastase kooliõpilaste keeleviktoriini võitjad. Rohkem infot keeltekohviku ja võistluse kohta leiate siit.

Leave a Reply