Euroopa kalender 28.05–01.05 – Eesti osa komisjoni ühtekuuluvuspoliitika ettepanekus on 3,28 miljardit eurot

30. May 2018

Euroopa Komisjoni esinduse juhi Keit Kasemetsa nädala ettevaade

Euroopa Liidu selle nädala põhiteema on raha, sest Euroopa Komisjon on alustanud ELi järgmist eelarveperioodi (2021–2027) puudutavate täpsemate rahastamisettepanekute avaldamisega eri poliitikavaldkondades. Raha kütab alati kirgi, mitte ainult meil, vaid ka mujal. Eile avaldatud ettepanek ühtekuuluvuspoliitika rahastamise fondide kohta on vahest üks tundlikumaid, kuna raha hulk väheneb ja neid, kes tunnevad, et saavad vähem, on palju. Täna esitab komisjon ettepanekud nende fondide kohta, mille kaudu rahastatakse investeeringuid inimestesse (sotsiaalfond, programmid „Erasmus“, ja „Loov Euroopa“). Homme avaldatakse majandus- ja rahaliidu rahastamise ettepanekud ning reedel ka Eestile väga oluline ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) rahastamise ettepanek.

Kui ühtekuuluvuspoliitikas Eesti rahastus väheneb, siis ÜPP ja sotsiaalsete investeeringute osas on oodata positiivsed uudised. Kuigi ka ÜPP kogumaht väheneb, jätkub Eesti põllumeestele makstavate otsetoetuste ühtlustamine ELi keskmise tasemega, mis toob Eestile kokkuvõttes ehk isegi senisest rohkem raha. Erasmuse ja teiste haridusprogrammide maht suureneb märgatavalt ja sellest saavad kasu ka Eesti noored.

Eesti osa ühtekuuluvuspoliitika rahastuses küll väheneb, aga toetus ühe elaniku kohta on endiselt ELi suurim

Eesti osa 327 miljardi suurusest ühtekuuluvuspoliitika rahastamise ümbrikust on komisjoni ettepaneku järgi 3,28 miljardit eurot. Püsihindades väheneb Eesti toetus 24% ja jooksevhindades veidi üle 10%.

Suur muutus Eesti jaoks on tõusmine vähem arenenud piirkondade rühmast üleminekupiirkondade hulka. See tähendab, et perioodil 2014–2016 oli Eesti SKP suurem kui 75% ELi keskmisest. Eesti majanduskasv oli 7 aasta jooksul, mille sisse jäi Euroopa sügav majanduskriis, ELi riikidest kiiruselt seitsmes. Üldse kasvas selle 7 aastaga 16 riigi majandus, teiste majandus kahanes. Kõige enam vähenes heaolu Lõuna-Euroopa riigid Kreeka, Küpros, Hispaania ja Itaalia. Nii et Eesti elanikud on nüüd jõukamad kui varem, mis tähendabki vähem toetusraha.

Samas on Eesti ümbrik endiselt väga suur. Ühe elaniku kohta on Eesti komisjoni ettepaneku järgi kõige suurem ühtekuuluvuspoliitika rahastuse saaja (317 eurot elaniku kohta aastas). Kui võtta aluseks 2018. aasta eelarve maht moodustavad ühtekuuluvuspoliitika toetused ka tulevikus igal aastal 4% Eesti eelarvest. Sellele lisanduvad teised ELi poliitika rahastamise vahendid, millest suurimad on ÜPP ja piiriülesed investeeringud, sh transport (Rail Baltic), energeetika, IT ja julgeolek.

Teine suur muutus, mis Eesti jaoks üleminekupiirkondade hulka jõudmisega kaasneb, on kaasfinantseerimise suurenemine. Uuel eelarveperioodil on kaasfinantseerimise mahud niikuinii suuremad, sest komisjon teeb ettepaneku tõsta kaasrahastamise määr tagasi kriisieelse tasemele. Koos jõukamate riikide rühma tõusmisega tähendab see Eestile uuel eelarveperioodil 45% kaasfinantseerimise määra. See ei tähenda ELi eelarveraha vähenemist, aga sunnib raha kasutajaid kindlasti veelgi hoolikamalt läbi mõtlema, milleks ja kui palju raha investeerida.

Ühtekuuluvuspoliitika prioriteedid on majandus ja kliima, uued rahastamiskriteeriumid suurt pilti oluliselt ei mõjuta

Komisjon on seadnud ühtekuuluvuspoliitikale viis eesmärki: arukam, rohelisem, paremini ühendatud, sotsiaalsem ja kodanikele lähemal olev Euroopa. Rõhk on kahel esimesel, mille saavutamisse peaksid üleminekupiirkonnad komisjoni ettepaneku järgi suunama 75% oma nn ümbrikes olevatest ELi eelarvevahenditest.

Veidi muutuvad ka kriteeriumid, mis panevad paika, kui palju raha iga riik saab. Põhikriteeriumiks on ja jääb piirkonna SKP (Eesti on ühtekuuluvuspoliitika mõistes üks piirkond, st meil siis kogu Eesti SKP). Selleks et tasandada olnud majanduskriisi ja rändekriisi mõju, teeb komisjon ettepaneku lisada uute kriteeriumitena tööpuudus (ennekõike noorte tööpuudus), kliimaeesmärkide täitmine ja rändesurve. Need kriteeriumid muudavad üldpilti siiski vähe. Kui eelmisel eelarveperioodil oli SKP kriteeriumi osakaal 86%, siis nüüd saab see arvestuslikult olema 80%.

Eestil kliimaeesmärkide täitmise, noorte tööpuuduse ja rändesurvega probleeme pole, mis peaks tähendama, et Eesti uute kriteeriumite lisamisega kaotab. Nii see siiski pole, sest vanade reeglite säilitamise korral oleks Eesti üleminekupiirkondade hulka tõustes kaotanud 40% toetusvahenditest.

Raha kasutamisega seotud bürokraatia väheneb

Komisjon teeb mitmeid ettepanekuid bürokraatia vähendamiseks. See lihtsustab toetusesaajate elu ja teeb toetuste haldamise odavamaks. Reeglina uuel rahastamisperioodil kulukviitungeid enam ei küsita ning tegevusi rahastatakse ennekõike eesmärkide põhiselt. Seitse erinevat fondi saavad ühtsed eeskirjad, mis tähendab, et enam ei ole vaja kursis olla paljude erinevate reeglitega ja ka fondide haldamine on lihtsam. Vahendite ümberpaigutamine fondide vahel muutub liikmesriikide jaoks paindlikumaks.

II Olulised kuupäevad ja tähtajad

30. mail esitab komisjon ELi 2021.–2027. aasta eelarveperioodi ettepaneku „Investeerimine inimestesse, sotsiaalne ühtekuuluvus ja väärtused“ (sealhulgas Euroopa Sotsiaalfond+, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, Erasmus+, Euroopa solidaarsuskorpus, õiguste ja väärtuste programm, õigusprogramm, programm „Loov Euroopa“).

31. mail esitab komisjon ELi 2021.–2027. aasta eelarveperioodi majandus- ja rahaliidu programmide rahastamise (sealhulgas reformide tugiprogramm, investeeringute stabiliseerimise vahend ja Pericles) ettepaneku.

1. juunil esitab komisjon ELi 2021.–2027. aasta eelarveperioodi ühise põllumajanduspoliitika, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi ning keskkonna- ja kliimameetmete programmi LIFE ettepaneku.

III Komisjoni esinduse mured ja rõõmud

31. mail arutame koos kõigi üle Eesti Euroopa päeva tähistamisse panustanud partneritega, kuidas meil läks ja mida saame järgmisel aastal veel paremini teha. Pilte Euroopa päeva üritustest saab vaadata http://www.euroopapaev.ee/euroopa-paev-sinu-kodukohas/

1. juunil korraldame koos Tarbijakaitseameti ja Kaubandus-Tööstuskojaga tarbimiskeskkonna arengu konverentsi, mis keskendub geoblokeerimise kaotamisele Euroopa Liidus ning analüüsib sellest nii ettevõtetele kui ka tarbijatele tõusvat kasu, aga ka võimalikke riske.

Leave a Reply