Euroopa kalender (3.07–9.07) – eesistuja suures poliitikas

3. Jul 2017

Euroopa Komisjoni esinduse juhi Keit Kasemetsa nädala ettevaade

Eesti eesistumine on alanud ja seda suure hooga. Juba täna alustavad Eesti juhtimisel esimesed töögrupid ja komiteed eelnõude arutamisega (ainuüksi esmaspäeval on 22 töögrupi kohtumised, esimesel nädalal juhib Eesti kokku 74 kohtumist) ning meie saadikud ELi juures juhivad Coreperide kohtumisi.

Olulisem on, et kohe esimesel nädalal peab Eesti hästi orienteeruma suures poliitikas, seda kahel teemal – väliskaubandus ja ränne.

Siseminister Andres Anvelt ja justiitsminister Urmas Reinsalu juhivad neljapäeval-reedel Tallinnas toimuvat sise- ja justiitsministrite mitteametlikku kohtumist, mis on Eestile kohe paras pähkel. Rändeteema ei loksu enam oma selle aasta tavapärases rütmis, vaid kiskus juba eelmise nädala lõpus teravaks. Vahemerel on suur suvi ja Itaaliasse jõuda soovivate põgenike arv kasvab – eelmisel nädalal jõudis Itaaliasse üle 12 000 migrandi. Kuna laiemat kokkulepet liikmesriikidevaheliseks koormuse jagamiseks ei ole ja Itaalial on üksi üha keerulisem hakkama saada, lubas Itaalia valitsus eelmise nädala lõpus oma sadamad põgenikele sulgeda – see puudutab ka erinevaid vabakonna organisatsioone, kes põgenikke merelt päästavad ja Itaalia sadamatesse toimetavad (rahvusvaheliste reeglite järgi tuleb merelt päästetud toimetada lähimasse sadamasse). Eestil tuleb eesistujana hakata seda probleemipundart lahti harutama, kohal on ka kaks viimast nõukogu kohtumist vahele jätnud Itaalia siseminister.

Reedel toimub Hamburgis G20 tippkohtumine, mis toob Euroopasse liidrid kogu maailmast. See annab võimaluse kahepoolseteks kohtumisteks ja oluliste poliitiliste sõnumite edastamiseks. Eelmisel neljapäeval, vahetult enne Eestisse lendamist, arutasid komisjoni president Jean-Claude Juncker ja ülemkogu president Donald Tusk Saksamaal Angela Merkeliga G20 tippkohtumise ettevalmistusi. Kogu eelmise nädala pidasid komisjoni volinikud Malmström ja Hogan Jaapanis läbirääkimisi (ega jõudnud seetõttu ka teiste volinikega Eestisse), et teha võimalikuks põhimõttelise kokkuleppe sõlmimine ELi-Jaapani vabakaubandusleppe osas. See peaks toimuma liidrite vahel neljapäeval vahetult enne G20 tippkohtumist ja andma tugeva signaali vabakaubanduse olulisusest Euroopa Liidule. Maailma esimese ja neljanda majanduse vaheline vabakaubanduslepe selle kindlasti ka annab.

Sise- ja justiitsministrid arutavad Tallinnas rändeküsimusi ja turvalisuse suurendamist

6.–7. juulil toimub Tallinnas esimene ministrite mitteametlik kohtumine, kokku tulevad siseministrid ja justiitsministrid. Kiiret lahendust rändeteemale pole, aga samas on selge, et Itaalia vajab senisest rohkem teiste riikide ja ELi institutsioonide tuge. Olukorra teeb keerulisemaks asjaolu, et:
• enamik Itaaliasse saabujatest ei ole sõjapõgenikud, vaid majandusmigrandid, ning siin koormuse solidaarsest jaotamisest riikide vahel rääkida ei saa;
• enamik migrante jõuab Itaaliasse Liibüast, kus pole toimivat valitsust, st et olukord on tegelikult keerulisem kui Lääne-Balkani rändetee puhul, kus oli võimalik Türgiga kokku leppida.

Eesistujana peab Eesti eri riikide kardinaalselt lahknevad ootused kokku tooma. Võimalikud lahendused on:
• põgenikke merelt päästvatele vabaühendustele juhiste koostamine ja nendes kokkuleppimine;
• Liibüa piirivalve tugevdamine, et nad suudaksid oma rannikuvett kontrollida;
• vastuvõtukeskuste loomine Liibüas;
• ELi piirivalveameti ühised operatsioonid Liibüa piirivalvega.

Teine suur teema on siseturvalisusega seotud andmebaaside ühilduvus – teema, milles Eestilt suure praktilise riigisisese kogemustepagasi tõttu palju oodatakse. Lisaks arutavad justiitsministrid reedel teisi keerulisi digiteemasid, nagu ELi e-õigus ja andmete säilitamise kohustused.

Võimalik ELi-Jaapani vabakaubanduslepingu kokkulepe

Praegu ekspordib EL Jaapanisse 58 miljardi euro väärtuses kaupu ja 28 miljardi euro väärtuses teenuseid aastas. Jaapani turule pääsemiseks makstakse igal aastal 1 miljard eurot tollitariifideks. Seepärast on vabakaubanduslepe Euroopa ettevõtetele suur ja oluline uudis. Sõlmitav lepe võtab arvesse nii poliitilisi keerdkäike, mis tekkisid Kanada leppe ratifitseerimisel kui ka Singapuri leppega seotud Euroopa Kohtu otsust, mis pani täpsemalt paika ELi pädevuse kaubanduslepete puhul. Nii ei hõlma lepe investeeringuid ja keskendub ennekõike turulepääsule, tagades keskkonnanõuete täitmise. Peamised mõlema poole jaoks tundlikud sektorid on autod ja põllumajandustooted. Vabakaubanduslepingu sõlmimist arutavad teisipäeval ka komisjoni volinikud, paljud detailid on veel lahtised ning liikmesriikidega teemade läbiarutamiseks on ülivähe aega.

Jüri Ratas tutvustab Euroopa Parlamendile eesistumise prioriteete

ELi süda on sel nädalal Strasbourgis, kus on igakuine Euroopa Parlamendi nädalane täiskogu istung. Seekord on peamiseks teemaks Malta eesistumise tulemused ja Eesti eesistumise plaanid. Täna peab Ratas parlamendis Eesti plaane tutvustava ettekande ning kohtub Euroopa Parlamendi presidendiga. Erinevatel aktuaalsetel teemadel (G20, ränne) teevad ettekanded ka volinikud. Digitaalse turu eest vastutav komisjoni asepresident Ansip tutvustab digitaalvaldkonna prioriteete eesistumise ajal ja ametisse peaks nimetatama ka digiteemade eest vastutav volinik Mariya Gabriel (Bulgaaria).

III Esinduse mured ja rõõmud

Põhiaur läheb sise- ja justiitsministrite mitteametliku nõukogu peale, lisaks toimub mitmeid väiksemaid üritusi, kus ka minul on tagasihoidlik roll. Teisipäeval on vaja esindada komisjoni Regioonide Komitee keskkonnakomisjoni istungil, reedel teha ettekanne laienemise ja liitumist läbi rääkivate riikide töögrupi (COELA) mitteametlikul kohtumisel. Tänane päev kulus paljuski veel eelmise nädalalõpu kokkuvõtete tegemiseks ja aruannete kirjutamiseks. President Kaljulaidi ja komisjoni asepresidendi Ansipi Euroopa Liidu teemaline debatt tekitas suurt huvi ja sai positiivse tagasiside. Komisjoni visiit läks samuti korda.

Leave a Reply